Venemaa õhujõudude endine ülem Anatoli Kornukov kutsus esmaspäeval Vene võime otsustavalt käituma Baltimaade õhuruumi kaitsvate NATO lennukite suhtes ja need piiririkkumisel tseremoonitsemata alla tulistama.
“Seoses NATO laienemisega tuleb rakendada otsustavaid meetmeid. Muu hulgas alliansi lennukite suhtes. Rikuvad piiri — tulistada alla ja kõik, pikalt-laialt nämmutamata,” ütles armeekindral Kornukov, kes praegu töötab ametkonnavälise aerokosmilise kaitse ekspertnõukogu kaasesimehena.
“Lahingumasin on lahingumasin. Vastavate dokumentidega on see lubatud,” märkis Kornukov.
Tema sõnul tuleks Balti riikidele meenutada, et heanaaberlikke suhteid ei tohiks saata lahingulennukite kurseerimine piki piiri.
“Nad ju lendavad mitte lõbu pärast ega selleks, et isikkoosseisul ajusid tuulutada, vaid lendavad, kindlapeale, relvad pardal,” lausus Kornukov, lisades, et mitte midagi head ei tule Baltimaade NATO-sse astumisest.
Armeekindral ennustas, et edaspidi hakkab kasvama pinge, nagu külma sõja haripunktis, kui lahingumasinad patrullisid piki piiri ja hoidsid pinges kogu õhutõrjesüsteemi.
Kornukov lisas, et kui ta 1980. aastatel oli Kaug-Idas diviisikomandör, tuli tal anda korraldus hävitajate õhkutõusmiseks kuni 4000 korda aastas.
“Rääkides Baltimaade astumisest NATO-sse, tuleb arvesse võtta, et meil pole sellel suunal sisuliselt lennuvälju. Tähendab, reageerimiseks, kohalelennuks on vaja aega,” sõnas kindral.
Ta leidis, et NATO lennukite patrullimise üheks eesmärgiks võib olla sõjateatri eripärade uurimine, samuti katse avaldada survet Venemaale.
“Ehkki see on vähetõenäoline, ent sellest hoolimata võimalik, leiab aset katse demonstreerida jõudu seoses NATO-sse astumisega. Mitte midagi head sellelt oodata ei tohi. Meie Venemaal peame olema tähelepanelikud ja isegi väga,” toonitas Kornukov.
|
Vene kindral: NATO lennukid tuleb alla lasta
29. märts 2004 16:04
Venemaa õhujõudude endine ülem Anatoli Kornukov kutsus esmaspäeval Vene võime otsustavalt käituma Baltimaade õhuruumi kaitsvate NATO lennukite suhtes ja need piiririkkumisel tseremoonitsemata alla tulistama.
“Seoses NATO laienemisega tuleb rakendada otsustavaid meetmeid. Muu hulgas alliansi lennukite suhtes. Rikuvad piiri — tulistada alla ja kõik, pikalt-laialt nämmutamata,” ütles armeekindral Kornukov, kes praegu töötab ametkonnavälise aerokosmilise kaitse ekspertnõukogu kaasesimehena.
“Lahingumasin on lahingumasin. Vastavate dokumentidega on see lubatud,” märkis Kornukov.
Tema sõnul tuleks Balti riikidele meenutada, et heanaaberlikke suhteid ei tohiks saata lahingulennukite kurseerimine piki piiri.
“Nad ju lendavad mitte lõbu pärast ega selleks, et isikkoosseisul ajusid tuulutada, vaid lendavad, kindlapeale, relvad pardal,” lausus Kornukov, lisades, et mitte midagi head ei tule Baltimaade NATO-sse astumisest.
Armeekindral ennustas, et edaspidi hakkab kasvama pinge, nagu külma sõja haripunktis, kui lahingumasinad patrullisid piki piiri ja hoidsid pinges kogu õhutõrjesüsteemi.
Kornukov lisas, et kui ta 1980. aastatel oli Kaug-Idas diviisikomandör, tuli tal anda korraldus hävitajate õhkutõusmiseks kuni 4000 korda aastas.
“Rääkides Baltimaade astumisest NATO-sse, tuleb arvesse võtta, et meil pole sellel suunal sisuliselt lennuvälju. Tähendab, reageerimiseks, kohalelennuks on vaja aega,” sõnas kindral.
Ta leidis, et NATO lennukite patrullimise üheks eesmärgiks võib olla sõjateatri eripärade uurimine, samuti katse avaldada survet Venemaale.
“Ehkki see on vähetõenäoline, ent sellest hoolimata võimalik, leiab aset katse demonstreerida jõudu seoses NATO-sse astumisega. Mitte midagi head sellelt oodata ei tohi. Meie Venemaal peame olema tähelepanelikud ja isegi väga,” toonitas Kornukov.