Põlevkivikeemik, professor Michael Wittlich (Witsut) sündis 11.10.1866.a. sündis Kunda vallas.
Alghariduse sai poiss Rakvere kreisikoolis ja keskhariduse
Tallinna Reaalkoolis. Tallinnast siirdus Wittlich Riiga, et sealses
polütehnikumi keemiaosakonnas tehnilist keemiat õppida.1890.a. lõpetas ta stuudiumi I järgu diplomiga ja samal aastal naases keemiainsener Tallinnasse, kus sai ametisse “R.Mayer ja Co ” keemiatehasesse ja oli ka lühikest aega siin tehniliseks juhatajaks.
Teda aga ei rahuldanud praktiline tegevus tööstusettevõtteis ja nii otsis ta võimalusi teadusliku töö tegemiseks.
1905.a. 12.oktoobril saigi M. Wittlich Riia polütehnikumis keemilise tehnoloogia professori k.t. koha ja nii hakkas tema elus aktiivne uurimistöö periood.1909 sai M.Wittlichist professor ja 1913.a. määrati ta Riia Polütehnikumi direktori abiks, 1916.a. aga määrati ajutiseks direktoriks ja tema ülesandeks sai polütehnikumi evakueerimine Moskvasse.
1919.a.-l naases M.Wittlich tagasi Eestisse ja alustas tööd Tartu Ülikoolis
ja siin sai temast keemilise tehnoloogia professor, kes oma õpetamistöös pööras suurt tähelepanu praktilisele suunale. Ka Tartus tuli tal tegelda administratiivse tööga – ta määrati matemaatika-loodusteaduskonna dekaaniks ja 1921.a. ajutiselt ka ülikooli rektoriks.
1925.a. lõppes M.Wittlichil dekaani aeg ja ta pühendus põlevkivialastele küsimustele ja koos Paul Kogermanniga pandigi 1925.a. alus ülikooli juures õlikivide (põlevkivi) uurimise laboratooriumile.
Huvitav on märkida ,et samal ajal tegi põlevkiviga katseid Koht-
la-Järve labotratooriumis keemik Karl Luts.
Maailmasõja ajal katkenud teaduslikke kontakte püüdis M.Wittlich lahendada suviste välismaiste teadusretkedega ja seda eriti Saksamaale, Soome ja Läti tehnilistele messidele minnes.
1932.a-l lõpetas ta oma vanuse töttu töö tehnilise keemia professori kohal ja jätkas tegevust emeriitprofessorina, jagades oma rikkalikke kogemusi ja teadmisi kütteainete alalt.
Tema sulest on ilmunud rida töid suhkru ja tärklise tootmise ning
kääritamisprotsesside tehnoloogia alalt (seda eriti Riia perioodil).
Hiljem pühendas suuremat tähelepanu põlevkivi uurimisele ja ta
uuris põlevkivi keemilist koostist ja koostas esimese eestikeelse
keemilise tehnoloogia õpiku “Valitud peatükid tehnoloogiast” (1927)
Akadeemilise töö kõrval osales M. Wittlich aktiivselt tehniliste organisatsioonide tegevuses ja võttis osa tehniliste komisjonide is-
tungitest, kus arutati Narva Hüdroelektrijaama; Narva-Tartu-Pihkva
veetee ehitamise, Tartu sadama raudtee ehitamise projekte.
Ta kuulus põlevkivi küttekollete võistluse auhinnakomisjoni koosseisu.
M. Wittlich oli Riikliku Põlevkivitööstuse nõukogu liige ja mõni nädal enne surma valiti ta nõukogu esimeheks.
Samuti oli ta aktiivne Akadeemilise Keemia Seltsi tegevuses ja töö korraldamisel.
Spordimehed teadsid teda hea tennisemängijana.
Michael Wittlich suri 06.02.1933.a. Tartus ja puhkab oma viimast und Raadi kalmistul.
Põlevkivimuuseumi materjalide alusel Arthur Ruusmaa
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Wittlich, Michael – põlevkivikeemik, professor
Põlevkivikeemik, professor Michael Wittlich (Witsut) sündis 11.10.1866.a. sündis Kunda vallas.
Alghariduse sai poiss Rakvere kreisikoolis ja keskhariduse
Tallinna Reaalkoolis. Tallinnast siirdus Wittlich Riiga, et sealses
polütehnikumi keemiaosakonnas tehnilist keemiat õppida.1890.a. lõpetas ta stuudiumi I järgu diplomiga ja samal aastal naases keemiainsener Tallinnasse, kus sai ametisse “R.Mayer ja Co ” keemiatehasesse ja oli ka lühikest aega siin tehniliseks juhatajaks.
Teda aga ei rahuldanud praktiline tegevus tööstusettevõtteis ja nii otsis ta võimalusi teadusliku töö tegemiseks.
1905.a. 12.oktoobril saigi M. Wittlich Riia polütehnikumis keemilise tehnoloogia professori k.t. koha ja nii hakkas tema elus aktiivne uurimistöö periood.1909 sai M.Wittlichist professor ja 1913.a. määrati ta Riia Polütehnikumi direktori abiks, 1916.a. aga määrati ajutiseks direktoriks ja tema ülesandeks sai polütehnikumi evakueerimine Moskvasse.
1919.a.-l naases M.Wittlich tagasi Eestisse ja alustas tööd Tartu Ülikoolis
ja siin sai temast keemilise tehnoloogia professor, kes oma õpetamistöös pööras suurt tähelepanu praktilisele suunale. Ka Tartus tuli tal tegelda administratiivse tööga – ta määrati matemaatika-loodusteaduskonna dekaaniks ja 1921.a. ajutiselt ka ülikooli rektoriks.
1925.a. lõppes M.Wittlichil dekaani aeg ja ta pühendus põlevkivialastele küsimustele ja koos Paul Kogermanniga pandigi 1925.a. alus ülikooli juures õlikivide (põlevkivi) uurimise laboratooriumile.
Huvitav on märkida ,et samal ajal tegi põlevkiviga katseid Koht-
la-Järve labotratooriumis keemik Karl Luts.
Maailmasõja ajal katkenud teaduslikke kontakte püüdis M.Wittlich lahendada suviste välismaiste teadusretkedega ja seda eriti Saksamaale, Soome ja Läti tehnilistele messidele minnes.
1932.a-l lõpetas ta oma vanuse töttu töö tehnilise keemia professori kohal ja jätkas tegevust emeriitprofessorina, jagades oma rikkalikke kogemusi ja teadmisi kütteainete alalt.
Tema sulest on ilmunud rida töid suhkru ja tärklise tootmise ning
kääritamisprotsesside tehnoloogia alalt (seda eriti Riia perioodil).
Hiljem pühendas suuremat tähelepanu põlevkivi uurimisele ja ta
uuris põlevkivi keemilist koostist ja koostas esimese eestikeelse
keemilise tehnoloogia õpiku “Valitud peatükid tehnoloogiast” (1927)
Akadeemilise töö kõrval osales M. Wittlich aktiivselt tehniliste organisatsioonide tegevuses ja võttis osa tehniliste komisjonide is-
tungitest, kus arutati Narva Hüdroelektrijaama; Narva-Tartu-Pihkva
veetee ehitamise, Tartu sadama raudtee ehitamise projekte.
Ta kuulus põlevkivi küttekollete võistluse auhinnakomisjoni koosseisu.
M. Wittlich oli Riikliku Põlevkivitööstuse nõukogu liige ja mõni nädal enne surma valiti ta nõukogu esimeheks.
Samuti oli ta aktiivne Akadeemilise Keemia Seltsi tegevuses ja töö korraldamisel.
Spordimehed teadsid teda hea tennisemängijana.
Michael Wittlich suri 06.02.1933.a. Tartus ja puhkab oma viimast und Raadi kalmistul.
Põlevkivimuuseumi materjalide alusel Arthur Ruusmaa