|
Kas Estonial tehtud veealuste võtete videolindile jäädvustatud Voronini nimega kohvrit hoidvad tuukrid ikka teadsid, mida ja miks otsivad? Kas toidu- ja hotelliäriga tegelenud ärimehe kohvris võisid tõesti olla militaartehnika saladokumendid või sisaldas see tarnitud ketšupi ja konservide lihtlabaseid arveid?
Aleksandr Voroninile enam neid küsimusi esitada ei saa, sest ta suri 2002. aastal insulti. Kui tema poeg Vassili ja äi Vassili Krjutškov lugesid nüüd lehtedest, et valitsuse komisjoni raport mainib Estonialt leitud isiku kohvrit, mis kuulus Aleksandrile, ning spekulatsioone, et kohver võis sisaldada midagi kahtlast, vapustas see neid.
1994. aasta 28. septembri öösel olid mõlemad – nii poeg kui äi – koos Aleksandr Voroniniga parvlaeval Estonia.
Valitsus huvi ei tundnud
Pärast imelist laevahukust pääsemist said kõik kolm kokku Soomes, kus neilt juhtunu kohta ütlused võeti, nagu ka Tallinna saabudes. Ja see oli viimane kord, kui ametivõimud Voroninite pereliikmetelt midagi õnnetuse kohta teada tahtsid. Küll käisid nendega vestlemas ajakirjanikud, viimasena Estonia huku vandenõuteooriale truuks jäänud saksa ajakirjanik Jutta Rabe.
Kui valitsuskomisjon tänavu kevadel oma kriitilises raportis Estonia huku uurimiskomisjoni töö kohta mainis ära ka asjaolu, et tuukrid otsisid ja leidsid pärast katastroofi Kohtla-Järve ärimehe kohvri, millest siiani jälgi pole, tõusetusid ajakirjanduses taas vandenõuteooriad.
Ühe teooria kohaselt vahendas Voronin justkui mingit sõjatehnikat Venemaalt läände ning kohvris võisid olla seda teemat puudutavad dokumendid. Sealt edasi arutati selle kõige võimalikku seost laevahukuga.
Nii Vassili Krjutškov kui ka pojapoeg Vassili peavad selliseid väiteid absurdseteks.
Ta toob näite, et kui meedias on Voronini ühe partnerina väidetavas relvaäris mainitud tema Moskvas elavat venda, siis fakt on see, et Aleksandr Voroninil pole venda kunagi olnudki. «Ja Moskvas polnud tal üldse mingeid sidemeid ega tuttavaid. Vaid õde elab Norilskis,» sõnas ta.
Kas Aleksandr Voroninil oli Estonia hukuööl kaasas käsikohver ja mida see võis sisaldada? Nii äi kui ka poeg möönavad kohvri olemasolu kinnitades, et seal olid ilmselt dokumendid, mis tõestasid, et Taani äripartner on neile võlgu.
Ka ei mõista mehed, miks sellest kohvrist nüüd rääkima on hakatud. See taanlaste võlaküsimus jäigi lahenduseta, sest dokumendid jäid merre ja kui keegi need sealt üles tõigi, siis pole nende asukoht teada.
Poeg peab süüdistusi väljamõeldiseks
«See on meie perele palju haiget teinud. Need hukkunute omaksed nüüd istuvad, loevad ja mõtlevad, et näete, milline tõbras see Voronin oli, mida ta tegi meie lähedastega!» nendib Krjutškov.
Poeg Vassili ei oska suurt midagi arvata, kui küsida, miks siis tuukrid videolindil Aleksandr Voronini kohvrit otsivad.
«Kui arvestada, et meie kajut asus kapteni kajuti lähedal – ehk otsisid nad tegelikult midagi kapteni asjadest?» arutleb ta. Ta lisab, et kui isa oleks olnud seotud millegi kahtlasega, oleks see pidanud Eesti eriteenistustele silma jääma.
«Ta oli Ida-Virumaal üks esimesi kaitseliidu liikmeid ning sellise tausta korral poleks tal sinna küll asja olnud. See kõik on lihtsalt väljamõeldis,» lausub Aleksandr Voronini poeg Vassili.
Vassili Krjutškov koos pojapojaga on tänini arvanud, et Estonia uppus seetõttu, et laev sõitis sellise suure tormi kohta liiga kiiresti. Aga nad tahavad teada lõplikku tõde.
«Meie, kes me ellu jäime, oleme väga huvitatud sellest, et saada teada, mis siis tegelikult juhtus ja miks nii palju inimesi hukkus,» räägib Aleksandri poeg Vassili.
Fantoomkohver
Tuukrifirma poolt üleantud videokassetil /…/ on näha, kuidas tuukrid otsivad 6. teki kajutitest ühe isiku kohvrit, mille nad lõpuks leiavad ja kaasa võtavad. See on fikseeritud ka videokasseti logis. Et otsitakse just kindlat kohvrit, võib järeldada tuukri eelnevast tegevusest ning tema dialoogist pardalt sukeldumist juhtinud isikuga, samuti sellest, et tuuker loeb korduvalt täht tähe haaval ette kohvri nimesildil oleva nime. Komisjoni esimehega kohtumisel eitas operatsiooni juhtinud Johan Franson, et mingit kohvrit oleks otsitud. Ta kinnitas, et sellist ülesannet tuukritele ei antud.
Allikas: Eesti valitsuse asjatundjate komisjoni aruanne
|
Uudised
VE: Voronin, Aleksandr – kohvriomanik
Ärimees Aleksandr Voronini kohvri saladus
22.04.2006 00:01Erik Kalda, Põhjarannik
Kohtla-Järve ärimehe Aleksandr Voronini kohver, mis koos parvlaev Estoniaga põhja läks, leidis kajastamist valitsuse asjatundjate komisjoni raportis kui asjaolu, mida pole piisavalt põhjalikult uuritud. Mis oli ärimehe kohvris?
Kas Estonial tehtud veealuste võtete videolindile jäädvustatud Voronini nimega kohvrit hoidvad tuukrid ikka teadsid, mida ja miks otsivad? Kas toidu- ja hotelliäriga tegelenud ärimehe kohvris võisid tõesti olla militaartehnika saladokumendid või sisaldas see tarnitud ketšupi ja konservide lihtlabaseid arveid?
Aleksandr Voroninile enam neid küsimusi esitada ei saa, sest ta suri 2002. aastal insulti. Kui tema poeg Vassili ja äi Vassili Krjutškov lugesid nüüd lehtedest, et valitsuse komisjoni raport mainib Estonialt leitud isiku kohvrit, mis kuulus Aleksandrile, ning spekulatsioone, et kohver võis sisaldada midagi kahtlast, vapustas see neid.
1994. aasta 28. septembri öösel olid mõlemad – nii poeg kui äi – koos Aleksandr Voroniniga parvlaeval Estonia.
Valitsus huvi ei tundnud
Pärast imelist laevahukust pääsemist said kõik kolm kokku Soomes, kus neilt juhtunu kohta ütlused võeti, nagu ka Tallinna saabudes. Ja see oli viimane kord, kui ametivõimud Voroninite pereliikmetelt midagi õnnetuse kohta teada tahtsid. Küll käisid nendega vestlemas ajakirjanikud, viimasena Estonia huku vandenõuteooriale truuks jäänud saksa ajakirjanik Jutta Rabe.
Kui valitsuskomisjon tänavu kevadel oma kriitilises raportis Estonia huku uurimiskomisjoni töö kohta mainis ära ka asjaolu, et tuukrid otsisid ja leidsid pärast katastroofi Kohtla-Järve ärimehe kohvri, millest siiani jälgi pole, tõusetusid ajakirjanduses taas vandenõuteooriad.
Ühe teooria kohaselt vahendas Voronin justkui mingit sõjatehnikat Venemaalt läände ning kohvris võisid olla seda teemat puudutavad dokumendid. Sealt edasi arutati selle kõige võimalikku seost laevahukuga.
Nii Vassili Krjutškov kui ka pojapoeg Vassili peavad selliseid väiteid absurdseteks.
Ta toob näite, et kui meedias on Voronini ühe partnerina väidetavas relvaäris mainitud tema Moskvas elavat venda, siis fakt on see, et Aleksandr Voroninil pole venda kunagi olnudki. «Ja Moskvas polnud tal üldse mingeid sidemeid ega tuttavaid. Vaid õde elab Norilskis,» sõnas ta.
Kas Aleksandr Voroninil oli Estonia hukuööl kaasas käsikohver ja mida see võis sisaldada? Nii äi kui ka poeg möönavad kohvri olemasolu kinnitades, et seal olid ilmselt dokumendid, mis tõestasid, et Taani äripartner on neile võlgu.
Ka ei mõista mehed, miks sellest kohvrist nüüd rääkima on hakatud. See taanlaste võlaküsimus jäigi lahenduseta, sest dokumendid jäid merre ja kui keegi need sealt üles tõigi, siis pole nende asukoht teada.
Poeg peab süüdistusi väljamõeldiseks
«See on meie perele palju haiget teinud. Need hukkunute omaksed nüüd istuvad, loevad ja mõtlevad, et näete, milline tõbras see Voronin oli, mida ta tegi meie lähedastega!» nendib Krjutškov.
Poeg Vassili ei oska suurt midagi arvata, kui küsida, miks siis tuukrid videolindil Aleksandr Voronini kohvrit otsivad.
«Kui arvestada, et meie kajut asus kapteni kajuti lähedal – ehk otsisid nad tegelikult midagi kapteni asjadest?» arutleb ta. Ta lisab, et kui isa oleks olnud seotud millegi kahtlasega, oleks see pidanud Eesti eriteenistustele silma jääma.
«Ta oli Ida-Virumaal üks esimesi kaitseliidu liikmeid ning sellise tausta korral poleks tal sinna küll asja olnud. See kõik on lihtsalt väljamõeldis,» lausub Aleksandr Voronini poeg Vassili.
Vassili Krjutškov koos pojapojaga on tänini arvanud, et Estonia uppus seetõttu, et laev sõitis sellise suure tormi kohta liiga kiiresti. Aga nad tahavad teada lõplikku tõde.
«Meie, kes me ellu jäime, oleme väga huvitatud sellest, et saada teada, mis siis tegelikult juhtus ja miks nii palju inimesi hukkus,» räägib Aleksandri poeg Vassili.
Fantoomkohver
Tuukrifirma poolt üleantud videokassetil /…/ on näha, kuidas tuukrid otsivad 6. teki kajutitest ühe isiku kohvrit, mille nad lõpuks leiavad ja kaasa võtavad. See on fikseeritud ka videokasseti logis. Et otsitakse just kindlat kohvrit, võib järeldada tuukri eelnevast tegevusest ning tema dialoogist pardalt sukeldumist juhtinud isikuga, samuti sellest, et tuuker loeb korduvalt täht tähe haaval ette kohvri nimesildil oleva nime. Komisjoni esimehega kohtumisel eitas operatsiooni juhtinud Johan Franson, et mingit kohvrit oleks otsitud. Ta kinnitas, et sellist ülesannet tuukritele ei antud.
Allikas: Eesti valitsuse asjatundjate komisjoni aruanne