Vürst Volkonski teenis muusikakindrali pagunidSL Õhtuleht, 6. september 2004
 Kaarel Tigas
 VOLK ILMUTAS END ALLES FINAALIS: «Kuulake! Kui tähti süüdatakse, siis on seda kellelegi vaja…» |
 Kaarel Tigas
YSOLTI TAASILMUMINE: Vivian Kallaste on ooperilavalt ära juba 4-5 aastat ja oli enne laupäevast esinemist kuuldavasti korralikus pabinas. Asjata! |
Laupäevane Peeter Volkonski juubelikontsert (50. sünnipäev on tal küll alles järgmisel pühapäeval) Vanemuise kontserdisaalis oli viimseni välja müüdud. Finaalis nõuti vürsti viis korda lavale tagasi.
Kui veel nädala algul oli aruandekontserdi peategelane menu asjus kõhklev, siis laupäeva hommikul kostitas ta kõiki mobiilile helistajaid juba valvefraasiga: «Piletitega ei saa aidata, kõik on otsas.»
Tulijaid oli ligidalt ja kaugelt – karvastest ja sulelistest ärimeesteni, muusikutest ja näitlejatest presidendivalimiste kandidaadini. Oma sõbrad ja austajad Tallinnas oli vürst pannud sundseisu, teatades, et ei hakka (ei viitsi, sest liiga keeruline) kontserti seal üle kordama.
Alustati 12 Ysolti lauluga: Vivian Kallaste, Toomas Lunge, Tarmo Leinatamm, Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor ning ansambel Rosta Aknad. Komplekt oli juba vaadata pidulik ja võimas, kuulata seda enam. Kohati läks lugu lausa traagiliseks, nii et üks kodanik ei pidanud vastu, tõusis, viskas kuue õlale ja läks.
Volkonski kirjutas Ysolti laulutsükli (Linnar Priimäe sõnadele) Tartu levimuusikapäevadeks. Rohkem pole seda täies pikkuses kordagi ette kantud. Kuivõrd partituuri ei suudetud üles leida, siis pidi autor nüüd noodipildi taastama esmaettekande linti kuulates.
Kolm sama massiivset laulu Vana-Egiptuse tekstidele on samuti ammuste musapäevade saak. Siiri Sisask on neid ka hiljem mõned korrad laulnud. Kolmandas – neljanoodilugu geniaalse oboesoologa – kruvib Volkonski pinget nagu Maurice Ravel. Tänutäheks kanti lavale esimesed lilled, misjärel algas vaheaeg.
Kontserdi teises osas läks andmiseks: Propeller, Rosta Aknad, Kosmikud, No Big Silence. Seitsmendat aastat heliloojate liidu liige Peeter Volkonski ilmutas end tumedas ülikonnas ja sätendavas vestis alles lõpuloos: «Kuulake! Kui tähti süüdatakse, siis on seda kellelegi vaja…» Refrääni korrates ilmus erutunud publiku ette terve esinejaskond. Lisapalasid ei õnnestunud neilt siiski välja meelitada. Lilledesse uputatud Volkonski ütles kõigile aitäh.
Fiiling kruviti nii kõrgele, et vürst unustas vahepeal isegi oma kepi lavale maha. Neid, kes sellest kõigest ilma jäid, trööstigu teadmine, et kontserdist tehti stereosalvestus.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Volkonski, Peeter – vürst, näitleja ja lavastaja
Vürst Volkonski teenis muusikakindrali pagunidSL Õhtuleht, 6. september 2004
Laupäevane Peeter Volkonski juubelikontsert (50. sünnipäev on tal küll alles järgmisel pühapäeval) Vanemuise kontserdisaalis oli viimseni välja müüdud. Finaalis nõuti vürsti viis korda lavale tagasi.
Tulijaid oli ligidalt ja kaugelt – karvastest ja sulelistest ärimeesteni, muusikutest ja näitlejatest presidendivalimiste kandidaadini. Oma sõbrad ja austajad Tallinnas oli vürst pannud sundseisu, teatades, et ei hakka (ei viitsi, sest liiga keeruline) kontserti seal üle kordama.
Alustati 12 Ysolti lauluga: Vivian Kallaste, Toomas Lunge, Tarmo Leinatamm, Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor ning ansambel Rosta Aknad. Komplekt oli juba vaadata pidulik ja võimas, kuulata seda enam. Kohati läks lugu lausa traagiliseks, nii et üks kodanik ei pidanud vastu, tõusis, viskas kuue õlale ja läks.
Volkonski kirjutas Ysolti laulutsükli (Linnar Priimäe sõnadele) Tartu levimuusikapäevadeks. Rohkem pole seda täies pikkuses kordagi ette kantud. Kuivõrd partituuri ei suudetud üles leida, siis pidi autor nüüd noodipildi taastama esmaettekande linti kuulates.
Kolm sama massiivset laulu Vana-Egiptuse tekstidele on samuti ammuste musapäevade saak. Siiri Sisask on neid ka hiljem mõned korrad laulnud. Kolmandas – neljanoodilugu geniaalse oboesoologa – kruvib Volkonski pinget nagu Maurice Ravel. Tänutäheks kanti lavale esimesed lilled, misjärel algas vaheaeg.
Kontserdi teises osas läks andmiseks: Propeller, Rosta Aknad, Kosmikud, No Big Silence. Seitsmendat aastat heliloojate liidu liige Peeter Volkonski ilmutas end tumedas ülikonnas ja sätendavas vestis alles lõpuloos: «Kuulake! Kui tähti süüdatakse, siis on seda kellelegi vaja…» Refrääni korrates ilmus erutunud publiku ette terve esinejaskond. Lisapalasid ei õnnestunud neilt siiski välja meelitada. Lilledesse uputatud Volkonski ütles kõigile aitäh.
Fiiling kruviti nii kõrgele, et vürst unustas vahepeal isegi oma kepi lavale maha. Neid, kes sellest kõigest ilma jäid, trööstigu teadmine, et kontserdist tehti stereosalvestus.