| |
|
 |
Res Publica liige Sven Sester on üks üheksast Tallinna linnavolikogu liikmest, kes kuulub ka Riigikokku.
Foto: Postimees |
|
Riigikogu liige ei tohi kuuluda kohalikku volikokku
14.10.2005 10:22BNS
Riigikohus rahuldas president Arnold Rüütli taotluse ja tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks seaduse, mis lubab riigikogu liikmel kuuluda samal ajal ka kohaliku omavalitsuse volikokku.
Riigikogu võttis niinimetatud kahe tooli seaduse vastu mais. Rüütel jättis selle mai lõpus välja kuulutamata, sest pidas seadusega riigikogulastele antavat võimalust kohalikesse volikogudesse kuuluda võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibiga vastuolus olevaks.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis nüüd, et demokraatia põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus vahetult enne valimisi tehakse mitu aastat ette teada olevates valimisreeglites olulisi muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks.
Kolleegiumi kinnitusel on antud juhul enne valimisi tehtud muudatused ilmselgelt suunatud parlamendis olevate poliitiliste jõudude positsiooni parandamisele kohalikel valimistel, võrreldes parlamendiväliste erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatidega.
Samuti peab seadusemuudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma piisav aeg vaidluste lahendamiseks muudatuste põhiseaduspärasuse üle põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ette nähtud korras, leidis kolleegium.
President Rüütel märkis kevadel seadust tagasi lükates, et kohaliku omavalitsuse volikogusse kuuluv riigikogu liige asub volikogus teostama täidesaatvat riigivõimu, mis on vastuolus põhiseadusega.
Juunis võttis riigikogu Rüütli poolt tõrjutud seaduse Res Publica, Reformierakonna ja Keskerakonna häältega uuesti vastu.
Põhiseaduskomisjoni esimees, Res Publicasse kuuluv Urmas Reinsalu põhjendas komisjoni ettepanekut seadus muutmata kujul vastu võtta sellega, et kohaliku volikogu liikmeks olek ei ole põhiseaduse mõttes riigiamet.
Seetõttu pole tema sõnul rikutud ka võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet.
Samuti oleks Reinsalu hinnangul keelu jõustudes tegemist parlamendisaadiku õiguste ebaproportsionaalse piiramisega.
Seejärel jättis Rüütel seaduse uuesti välja kuulutamata ja pöördus riigikohtusse.
Samas lubab riigikogulastel volikogudesse kuuluda presidendi poolt juba välja kuulutatud kohaliku omavalitsuse korraldust muutev seadus, vaidlusalune seadus kõrvaldas vaid õigusliku vastuolu kahe seaduse vahel.
BNS/Faktumi varasuvine uuring näitas, et inimesed ei poolda riigikogulaste õigust kuuluda kohalikesse volikogudesse.
60 protsenti juuni alguses korraldatud uuringus küsitletuist leidis, et riigikogu liige ei tohiks olla samal ajal ka kohaliku omavalitsuse volikogu liige.
Vastupidisel seisukohal oli vaid 28 protsenti küsitletutest.
Riigikohus tegi oma otsuse vaid paar päeva enne kohalike valimiste päeva, kui eelhääletanud oli juba ligi 130.000 inimest.
Kohalikel valimistel kandideerib volikogudesse 93 riigikogu liiget ning valimistest jääb kõrvale kaheksa. Tallinna volikokku pürgib 45 riigikogulast.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: võimude lahususe printsiip sai Riigikohtu toetuse
Foto: Postimees
Riigikogu liige ei tohi kuuluda kohalikku volikokku
14.10.2005 10:22BNS
Riigikogu võttis niinimetatud kahe tooli seaduse vastu mais. Rüütel jättis selle mai lõpus välja kuulutamata, sest pidas seadusega riigikogulastele antavat võimalust kohalikesse volikogudesse kuuluda võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibiga vastuolus olevaks.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis nüüd, et demokraatia põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus vahetult enne valimisi tehakse mitu aastat ette teada olevates valimisreeglites olulisi muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks.
Kolleegiumi kinnitusel on antud juhul enne valimisi tehtud muudatused ilmselgelt suunatud parlamendis olevate poliitiliste jõudude positsiooni parandamisele kohalikel valimistel, võrreldes parlamendiväliste erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatidega.
Samuti peab seadusemuudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma piisav aeg vaidluste lahendamiseks muudatuste põhiseaduspärasuse üle põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ette nähtud korras, leidis kolleegium.
President Rüütel märkis kevadel seadust tagasi lükates, et kohaliku omavalitsuse volikogusse kuuluv riigikogu liige asub volikogus teostama täidesaatvat riigivõimu, mis on vastuolus põhiseadusega.
Juunis võttis riigikogu Rüütli poolt tõrjutud seaduse Res Publica, Reformierakonna ja Keskerakonna häältega uuesti vastu.
Põhiseaduskomisjoni esimees, Res Publicasse kuuluv Urmas Reinsalu põhjendas komisjoni ettepanekut seadus muutmata kujul vastu võtta sellega, et kohaliku volikogu liikmeks olek ei ole põhiseaduse mõttes riigiamet.
Seetõttu pole tema sõnul rikutud ka võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet.
Samuti oleks Reinsalu hinnangul keelu jõustudes tegemist parlamendisaadiku õiguste ebaproportsionaalse piiramisega.
Seejärel jättis Rüütel seaduse uuesti välja kuulutamata ja pöördus riigikohtusse.
Samas lubab riigikogulastel volikogudesse kuuluda presidendi poolt juba välja kuulutatud kohaliku omavalitsuse korraldust muutev seadus, vaidlusalune seadus kõrvaldas vaid õigusliku vastuolu kahe seaduse vahel.
BNS/Faktumi varasuvine uuring näitas, et inimesed ei poolda riigikogulaste õigust kuuluda kohalikesse volikogudesse.
60 protsenti juuni alguses korraldatud uuringus küsitletuist leidis, et riigikogu liige ei tohiks olla samal ajal ka kohaliku omavalitsuse volikogu liige.
Vastupidisel seisukohal oli vaid 28 protsenti küsitletutest.
Riigikohus tegi oma otsuse vaid paar päeva enne kohalike valimiste päeva, kui eelhääletanud oli juba ligi 130.000 inimest.
Kohalikel valimistel kandideerib volikogudesse 93 riigikogu liiget ning valimistest jääb kõrvale kaheksa. Tallinna volikokku pürgib 45 riigikogulast.