1860. aastal avas Tartus esimese eestlasena oma fotoateljee Reinhold Sachker, kes ise küll teenis raha seltskonnapiltidega, kuid samas fotografeeris ka ärkamisaja tegelasi ja kultuurisündmusi (hiljem jätkasid sama traditsiooni vennad Parikased).
Eriti hoogsalt arenes fotograafia suvituskohtades põhjarannikul, Haapsalus ja Kuressaares. Nii on teada, et Haapsalus töötas 1870.a. suvehooajal kuni neli fotograafi, kuna talvel piirduti paari-kolmega. (Ma arvan, et nii oli ka arvatavasti Narva-Jõesuus, kui vaadata 1880-1900. aastate fotosid ja siin on märgata, et Narva-Jõesuud on paberile jäädvustanud mitmed fotomehed. AR)
1890.-aastatel hakkasid fotograafiaga tegelema ka naised ja ühena
esimestest õrnema soo esindajatest alustas 1892. aastal Haapsalus
piltnikuna tegevust Juulie Tuudma.
Ajalehe “Post” nr.143, 05.07.1899.a. andmeil: “Päevapildi töökoja
avamise luba Lüganusse on antud Emilia Leifeldtile.”
Emilie Leifeldt töötas Lüganusel veel ka 1910. aastal.
1908.a. täiendas naisfotograafide ridu Pauline Männik Amblas, 1909.a. Anna Janovits Sillamäel, 1910.aastal Lidia Uukivi Aasperes, kes hiljem
jätkas oma tegevust Haljala kiriku juures.
Huvitav on siia lisada, et tänu Peeter Toominga tegevusele ongi Haljala üks praegusi Eesti fotoelu keskusi ja üks fotopreemia väljapanejaid.
Oma fotopreemiat annab välja ka Toila vald.
Nii, et Virumaa oli, on ja jääb Eesti fotoelu keskuseks.
Arthur Ruusmaa,
kasutatud Tiiu Leimuse kirjalikke andmeid ja oma väljakirjutisi.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Virumaa esimesed fotograafid
1860. aastal avas Tartus esimese eestlasena oma fotoateljee Reinhold Sachker, kes ise küll teenis raha seltskonnapiltidega, kuid samas fotografeeris ka ärkamisaja tegelasi ja kultuurisündmusi (hiljem jätkasid sama traditsiooni vennad Parikased).
Eriti hoogsalt arenes fotograafia suvituskohtades põhjarannikul, Haapsalus ja Kuressaares. Nii on teada, et Haapsalus töötas 1870.a. suvehooajal kuni neli fotograafi, kuna talvel piirduti paari-kolmega. (Ma arvan, et nii oli ka arvatavasti Narva-Jõesuus, kui vaadata 1880-1900. aastate fotosid ja siin on märgata, et Narva-Jõesuud on paberile jäädvustanud mitmed fotomehed. AR)
1890.-aastatel hakkasid fotograafiaga tegelema ka naised ja ühena
esimestest õrnema soo esindajatest alustas 1892. aastal Haapsalus
piltnikuna tegevust Juulie Tuudma.
Ajalehe “Post” nr.143, 05.07.1899.a. andmeil: “Päevapildi töökoja
avamise luba Lüganusse on antud Emilia Leifeldtile.”
Emilie Leifeldt töötas Lüganusel veel ka 1910. aastal.
1908.a. täiendas naisfotograafide ridu Pauline Männik Amblas, 1909.a. Anna Janovits Sillamäel, 1910.aastal Lidia Uukivi Aasperes, kes hiljem
jätkas oma tegevust Haljala kiriku juures.
Huvitav on siia lisada, et tänu Peeter Toominga tegevusele ongi Haljala üks praegusi Eesti fotoelu keskusi ja üks fotopreemia väljapanejaid.
Oma fotopreemiat annab välja ka Toila vald.
Nii, et Virumaa oli, on ja jääb Eesti fotoelu keskuseks.
Arthur Ruusmaa,
kasutatud Tiiu Leimuse kirjalikke andmeid ja oma väljakirjutisi.