| |
|
 |
8. detsembrist Teaduste Akadeemia presidendiks saab Richard Villems näeb Eestis mitmeid superprobleeme, millega peaks süvitsi tegelema.
Foto: Ove Maidla |
|
Villems: aidsi on liiga kaua ignoreeritud
11.10.2004 00:01Villu Päärt, reporter
Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks valitud Richard Villems (59) on enne intervjuud Postimehele saatnud sotsiaalminister Marko Pomerantsile kirja geenivaramust.
Aga Villems on kleepinud ka Eesti Biokeskuse ustele ingliskeelseid meeldetuletusi – viimane paneb katuseaknad kinni. Ingliskeelseid, sest Tartu laborites töötab inimesi Jakuutiast kuni Portugalini.
Kas Eesti Teaduste Akadeemia presidendi koht on see absoluutne tipp, mille poole te kogu oma teadlasekarjääri jooksul olete pürginud?
Presidendi koht on koht, millest kõrvale manööverdamine on kaua aega olnud tõsine eesmärk. (Naerab) Millegipärast on ettekujutus, et on lihtne leida inimesi, kes on nõus kandma mingit administratiivset koormat, ja seda ükskõik kus.
Vaadake millised raskused on haridusministeeriumis teadusosakonna jõulise komplekteerimisega, millised raskused on majandusministeeriumis innovatsiooniosakonna komplekteerimisega. Need kohad on teadusele olulised.
Millist elumuutust see tähendab – tuleb Tartus kabinet, tudengid ja laborid maha jätta ja Tallinna kolida?
Ei tule pähegi. Anto Raukas küsis, kas sa tööl hakkad ka käima? Mis see tähendab? No mitu päeva sa Tallinnas oled? Loomulikult tuleb ka Tallinnas olla, see on õige. (TÜ rektor) Jaak Aaviksoo või (TÜ teadusprorektor) Ain Heinaru on kaks päeva nädalast ikka Tallinnas. Igatahes on see palju leebem kui neil, kes peavad nädalas korra Brüsselis käima.
Kaasneb selle ametiga mingeid mugavusi? Autojuht võtab teid hommikul peale?
Eks teinekord saab vast Toivo (Maimetsa, haridus- ja teadusminister) saba peale. Vanasti olid akadeemia juhatuse koosolekud iga kahe nädala tagant. Praegu on neid keskmiselt kord nelja-viie nädala järel. Akadeemia üldkogud on neli korda aastas.
Teie akadeemikutega rääkides räägivad nad peaaegu ühel häälel Eesti Teaduste Akadeemia kõlapinnast. Tundub, et akadeemia roll on mõnevõrra marginaalne võrreldes kas või sellega, kuidas Tartu Ülikool oma häält kuuldavaks teeb.
Ülikooli eelarve on umbes 800 miljonit krooni aastas, kliinikumi eelarve on samas suurusjärgus. See on Eestis üks suuremaid avalikke süsteeme. Tehnikaülikool on mõnevõrra väiksem, aga samuti väga suur. Teaduste akadeemia tugevust võib mõnikord ikkagi näha. Võtkem NRG-näide.
NRG puhul osutas akadeemia rumalusele, mis tuleb ära hoida. Mis on praeguses ühiskonnas rumalused, millele kavatsete akadeemia kaudu tähelepanu suunata?
Ameerika rahvuslik teaduste akadeemia tegeleb pidevalt lolluste ärahoidmisega. Nad panevad sellele väga suurt rõhku. Ameerika teaduste akadeemia tegeleb bioterrorismiga, riik tellib suuri uuringuid, mis kestavaid aastaid ja kuhu kaasatakse sadu spetsialiste.
NRG puhul suutis valitsuse arrogants närvi ajada isegi akadeemik Mihkel Veiderma. Isegi tema, rääkimata meie kuldsuudest Endel Lippmaast ja Viktor Palmist.
Eestis on superprobleeme – aidsi ignoreerimine on kestnud liiga kaua aega. Akadeemia oleks võimeline nende probleemidega sügavuti tegelema. Aids pole kindlasti ainus.
Mis veel?
Kindlasti tuleb tagasi tulla energeetika juurde. Näete ise, mida teeb nafta hinna tõus. Me peame kindlasti olema see foorum, kes peab aru saama, mis kliimaga juhtub. Seal on meil endal vähe teha.
Üks suur eesseisev töö on parlamendi vastu võetud programmi «Teadmistepõhine Eesti» järgmised etapid aastateni 2010 ja 2014.
Kuidas teile tundub, kas otsustajad üldse on valmis teie häält kuulama?
Sellega on huvitav lugu. Kui tehti akadeemia seadust, taheti sinna kirja panna, et akadeemia annab nõu valitsusele, Riigikogule, ja sinna taheti otsa kirjutada mõte, et kui nad seda akadeemialt küsivad.
See oli paras kaklus, et selgeks teha, et mitte siis, kui küsitakse, vaid siis, kui meie arvame, et on vaja nõu anda. Mis selle nõuga peale hakatakse, on teine küsimus. Kõige lollim on viriseda, et meie nõu ei võeta kuulda. See virisemise tendents on Eestis isegi tüütu. Head nõu võetakse tavaliselt kuulda.
See on mõnevõrra sümboolne, geneetika on praegu Eestis teadus number üks…
Ei ole. Kuidas öelda, seda on vähe öeldud, juba tükk aega on. Mitte ainult Eestis nanotehnoloogia, geneetika ja infotehnoloogia on peegeldus sellest, mis on üle maailma.
Hea, et väikses riigis on umbes samuti, me võiksime olla positsioonil, kus mõned teised teadused on esiplaanil. Ega see ei ole tulnud loosungi järgi. Lõpuks me tegeleme geneetikaga juba terve inimpõlve.
Tahtsin öelda, et see, et teist saab president, et te olete evolutsioonigeneetik ja te olete püüdnud vastata küsimusele, kust eestlane tulnud on.
Ma ei näe siin midagi sümboolset. Juhus.
Kust eestlane tulnud on?
Sealt kust kõik teisedki. Loomulikult Aafrikast. Kirjutasime just pika artikli saamidest, mille põhijäreldus oli, et väga oluline osa saamide emapoolsest pärilikkusest tuleb Pürenee mägedest. Ega me tegele kitsas mõttes eestlastega. Enamik neid küsimusi on sügavuses 50 000-80 000 aastat.
Seos keeled ja geenid on väga huvitav.
Äärmiselt huvitav. Siin võib teha ühe vea – kui meil on uurali keelerühm, siis meil peavad olema ka uurali geenid. Üritame kirjutada suure artikli türgikeelsete rahvaste geenidest. Alates jakuutidest ja lõpetades türklastega. Just selleks, et näidata, et pole olemas türgikeelsete rahvaste ühiseid isa- või emaliine.
Kui te ütlete «meie», siis mõtlete päris rahvusvahelist seltskonda?
Enamik suuri töid on koostööd kümne erineva laboriga maailmas. Etiooplasi, itaallasi, Kagu-Aasia riigid.
Te olete geenivaramu nõukogu esimehe kohustes. Kuidas praegust seisu iseloomustada? Läbikukkumine või vaikus enne uut algust?
Vastupidi. 12. oktoobril on meil nõukogu koosolek. Praegusel hetkel näitavad otsejutuajamised, et Eesti Geenivaramu ja E-Geen ning EGI on valmis omavahelisi suhteid läbi vaatama ja leidma uue tee edasi, mis säilitab mõlemale poolele kasuliku koostöö ning avab Eesti Geenivaramule võimaluse rahvusvaheliseks koostööks teiste riikide akadeemilise teadusega.
Kuidas Eesti teadus Euroopa taustal tundub?
Eestlased armastavad asju mõõta suhtega elanike arvu. Meie osalus Euroopa Liidu viiendas raamprogrammis oli nii hea, et vähesed olid paremad. Kuues raamprogramm pole kaugeltki veel lõppenud, Eesti on umbes kuuekümnes liikmesmaid haaravas projektis osaline.
Geneetikaga võib väga rahul olla. Me oleme väga edukad olnud, oleme väga heades programmides sees. Huvitav on see, et ka meie sotsiaalteadlased on olnud väga edukad.
Me peaksime mõnes mõttes vähem leiutama isiklikke jalgrattaid ja õppima, kuidas see on Soomes või Skandinaavias. Mitte raisata aega oma välditavatest vigadest õppimisele. Konverentsidel ei käida mitte selleks, et kuulata, mida keegi on teinud. Käiakse selleks, et aru saada, mis on see üheksa kümnendikku, milles teised on läbi kukkunud.
Eestis lahvatab aeg-ajalt Tallinna-Tartu vastasseis. Sel sügisel on kõrghariduses. Tähendab teie valik kaalukausi vajumist Tartu poole?
Teaduste akadeemias on tartlaste ja tallinlaste hulk suhteliselt võrdne. Tallinna Ülikooli probleemile on minu jaoks üks vastus. Kes tahab rääkida Euroopa tasemel tipptasemel ülikoolist, võtku lahti 500 maailma juhtiva ülikooli edutabel ja vaadaku ja mõelgu. Seal ei ole ühtki Eesti ülikooli.
Arutlus, et meil jätkub kahe, kolme, nelja ülikooli jaoks intellektuaalset potentsiaali Ei jätku ühegi jaoks. Aga ma olen veendunud, et erialad, mis on vaid ühes linnas, on palju ebastabiilsemad.
Millal Eestisse Nobeli preemia tuleb?
On kirjutatud raamatuid, tehtud süvaintervjuusid kümnete laureaatidega. Valdavalt ei pea nad Nobeli pälvinud tööd sugugi selleks, mille peale nad on kõige rohkem vaeva raisanud. Nobeli preemia läheb avastustele, mis mõjutavad suunda olulisel määral.
Selle aasta meditsiinipreemia on suurepärane avastus, et on tuhat erinevat geeni iga lõhnavariandi jaoks. Õigel hetkel õige avastus, oluline ja huvitav. Statistiliselt ei pruugi Eestisse tulla lähemate sadade aastate jooksul. Mis ei tähenda, et Eestis ei võiks olla teadlasi, kes töötavad sama kõrgel tasemel.
Richard Villems
Sündinud 28. november 1944
1962 Pärnu II Keskkool
1968 Tartu Ülikooli arstiteaduskond
1972 meditsiinikandidaat
1984 bioloogiadoktor
1986 Eesti Biokeskuse direktor
1987 professor
1989 Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliige
1994 Erfurti Teaduste Akadeemia liige
1994-1999 Eesti Teaduste Akadeemia asepresident, astronoomia ja füüsika osakonna juhataja
2000 Soome Teaduste Akadeemia liige
2004. aasta 8. oktoobrist Eesti Teaduste Akadeemia president
abielus, kaks last
Arvamus
Peeter Tulviste,Eesti Teaduste Akadeemia asepresident
Paar nädalat enne valimisi oli selge, et sõelal on Richard Villems ja Ain-Elmar Kaasik. Terve akadeemia juhatus on vahetumas, selles olukorras tagab Villems järjepidevuse.
Ta on olnud juhatuse liige ja olnud asepresident. Ta orienteerub paremini Euroopa teaduses ning suudab seetõttu teha rohkem Eesti teaduse Euroopasse integreerimiseks.
Kui me vaatame ajalehest institutsioonide rida, mille usaldatavust mõõdetakse, siis Eesti Teaduste Akadeemiat seal pole, aga mõnes teises riigis on. Akadeemia roll Eesti ühiskonnas saab kasvada.
Ilmselt tuleb siin leida mingi tasakaal, sest akadeemiat, mis iga aevastuse peale «tervist!» hõikab, pole ka kellelegi tarvis.
Tuleb jääda ekspertarvamusele, mitte hakata poliitikaga kaasa jooksma. Kuid isegi neis raamides on teha veel küll.
Mart Ustav,
akadeemik, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor
Richard Villemsi funktsioon akadeemia presidendina peaks olema see, et akadeemia aktiivsemalt sekkuks ühiskonnas toimuvatesse protsessidesse. Suurte lolluste ärahoidmine peaks olema akadeemia funktsioon. Kahjuks pole akadeemia sellist aktiivsust eriti palju avaldanud.
Paduliberaalne ühiskonna juhtimine peaks taanduma ja tuleks anda selgelt valitsejatele teada, et vajalik on ühiskonna ja riigi arendamine. Turumajanduse reeglid ei pruugi olla ainsad võimalikud. Peame nägema, et haridusele, teadusele, sotsiaalsfäärile, meditsiinile on vaja mitte ainult rohkem raha, vaid ka rohkem riigi tasemel tähelepanu.
Meil on 15 000 HIV-positiivset, kes praegu on veel funktsionaalsed. Viie aasta pärast hakkab aidsihaigete hulk oluliselt tõusma. Kuidas Eesti riik, kes on HIVi populatsiooni eest vastutav, saaks selle tohutu koormusega hakkama?
Ravimresistentne tuberkuloos on Eestis laialt levinud. Kui kaua võtab, et ravimresistentne tuberkuloos ja HIV-positiivsed patsiendid saavad kokku? See tulemus võib ühiskonnale väga kalliks maksma minna.
Kas ühiskonnas oleks mõttekas praegu raha kulutada, et HIV-positiivsed saaksid ravi ega oleks nii vastuvõtlikud tuberkuloosile?
Uudised
VE: Villems, Richard – Eesti Teaduste Akadeemia president
Foto: Ove Maidla
Villems: aidsi on liiga kaua ignoreeritud
11.10.2004 00:01Villu Päärt, reporter
Aga Villems on kleepinud ka Eesti Biokeskuse ustele ingliskeelseid meeldetuletusi – viimane paneb katuseaknad kinni. Ingliskeelseid, sest Tartu laborites töötab inimesi Jakuutiast kuni Portugalini.
Kas Eesti Teaduste Akadeemia presidendi koht on see absoluutne tipp, mille poole te kogu oma teadlasekarjääri jooksul olete pürginud?
Presidendi koht on koht, millest kõrvale manööverdamine on kaua aega olnud tõsine eesmärk. (Naerab) Millegipärast on ettekujutus, et on lihtne leida inimesi, kes on nõus kandma mingit administratiivset koormat, ja seda ükskõik kus.
Vaadake millised raskused on haridusministeeriumis teadusosakonna jõulise komplekteerimisega, millised raskused on majandusministeeriumis innovatsiooniosakonna komplekteerimisega. Need kohad on teadusele olulised.
Millist elumuutust see tähendab – tuleb Tartus kabinet, tudengid ja laborid maha jätta ja Tallinna kolida?
Ei tule pähegi. Anto Raukas küsis, kas sa tööl hakkad ka käima? Mis see tähendab? No mitu päeva sa Tallinnas oled? Loomulikult tuleb ka Tallinnas olla, see on õige. (TÜ rektor) Jaak Aaviksoo või (TÜ teadusprorektor) Ain Heinaru on kaks päeva nädalast ikka Tallinnas. Igatahes on see palju leebem kui neil, kes peavad nädalas korra Brüsselis käima.
Kaasneb selle ametiga mingeid mugavusi? Autojuht võtab teid hommikul peale?
Eks teinekord saab vast Toivo (Maimetsa, haridus- ja teadusminister) saba peale. Vanasti olid akadeemia juhatuse koosolekud iga kahe nädala tagant. Praegu on neid keskmiselt kord nelja-viie nädala järel. Akadeemia üldkogud on neli korda aastas.
Teie akadeemikutega rääkides räägivad nad peaaegu ühel häälel Eesti Teaduste Akadeemia kõlapinnast. Tundub, et akadeemia roll on mõnevõrra marginaalne võrreldes kas või sellega, kuidas Tartu Ülikool oma häält kuuldavaks teeb.
Ülikooli eelarve on umbes 800 miljonit krooni aastas, kliinikumi eelarve on samas suurusjärgus. See on Eestis üks suuremaid avalikke süsteeme. Tehnikaülikool on mõnevõrra väiksem, aga samuti väga suur. Teaduste akadeemia tugevust võib mõnikord ikkagi näha. Võtkem NRG-näide.
NRG puhul osutas akadeemia rumalusele, mis tuleb ära hoida. Mis on praeguses ühiskonnas rumalused, millele kavatsete akadeemia kaudu tähelepanu suunata?
Ameerika rahvuslik teaduste akadeemia tegeleb pidevalt lolluste ärahoidmisega. Nad panevad sellele väga suurt rõhku. Ameerika teaduste akadeemia tegeleb bioterrorismiga, riik tellib suuri uuringuid, mis kestavaid aastaid ja kuhu kaasatakse sadu spetsialiste.
NRG puhul suutis valitsuse arrogants närvi ajada isegi akadeemik Mihkel Veiderma. Isegi tema, rääkimata meie kuldsuudest Endel Lippmaast ja Viktor Palmist.
Eestis on superprobleeme – aidsi ignoreerimine on kestnud liiga kaua aega. Akadeemia oleks võimeline nende probleemidega sügavuti tegelema. Aids pole kindlasti ainus.
Mis veel?
Kindlasti tuleb tagasi tulla energeetika juurde. Näete ise, mida teeb nafta hinna tõus. Me peame kindlasti olema see foorum, kes peab aru saama, mis kliimaga juhtub. Seal on meil endal vähe teha.
Üks suur eesseisev töö on parlamendi vastu võetud programmi «Teadmistepõhine Eesti» järgmised etapid aastateni 2010 ja 2014.
Kuidas teile tundub, kas otsustajad üldse on valmis teie häält kuulama?
Sellega on huvitav lugu. Kui tehti akadeemia seadust, taheti sinna kirja panna, et akadeemia annab nõu valitsusele, Riigikogule, ja sinna taheti otsa kirjutada mõte, et kui nad seda akadeemialt küsivad.
See oli paras kaklus, et selgeks teha, et mitte siis, kui küsitakse, vaid siis, kui meie arvame, et on vaja nõu anda. Mis selle nõuga peale hakatakse, on teine küsimus. Kõige lollim on viriseda, et meie nõu ei võeta kuulda. See virisemise tendents on Eestis isegi tüütu. Head nõu võetakse tavaliselt kuulda.
See on mõnevõrra sümboolne, geneetika on praegu Eestis teadus number üks…
Ei ole. Kuidas öelda, seda on vähe öeldud, juba tükk aega on. Mitte ainult Eestis nanotehnoloogia, geneetika ja infotehnoloogia on peegeldus sellest, mis on üle maailma.
Hea, et väikses riigis on umbes samuti, me võiksime olla positsioonil, kus mõned teised teadused on esiplaanil. Ega see ei ole tulnud loosungi järgi. Lõpuks me tegeleme geneetikaga juba terve inimpõlve.
Tahtsin öelda, et see, et teist saab president, et te olete evolutsioonigeneetik ja te olete püüdnud vastata küsimusele, kust eestlane tulnud on.
Ma ei näe siin midagi sümboolset. Juhus.
Kust eestlane tulnud on?
Sealt kust kõik teisedki. Loomulikult Aafrikast. Kirjutasime just pika artikli saamidest, mille põhijäreldus oli, et väga oluline osa saamide emapoolsest pärilikkusest tuleb Pürenee mägedest. Ega me tegele kitsas mõttes eestlastega. Enamik neid küsimusi on sügavuses 50 000-80 000 aastat.
Seos keeled ja geenid on väga huvitav.
Äärmiselt huvitav. Siin võib teha ühe vea – kui meil on uurali keelerühm, siis meil peavad olema ka uurali geenid. Üritame kirjutada suure artikli türgikeelsete rahvaste geenidest. Alates jakuutidest ja lõpetades türklastega. Just selleks, et näidata, et pole olemas türgikeelsete rahvaste ühiseid isa- või emaliine.
Kui te ütlete «meie», siis mõtlete päris rahvusvahelist seltskonda?
Enamik suuri töid on koostööd kümne erineva laboriga maailmas. Etiooplasi, itaallasi, Kagu-Aasia riigid.
Te olete geenivaramu nõukogu esimehe kohustes. Kuidas praegust seisu iseloomustada? Läbikukkumine või vaikus enne uut algust?
Vastupidi. 12. oktoobril on meil nõukogu koosolek. Praegusel hetkel näitavad otsejutuajamised, et Eesti Geenivaramu ja E-Geen ning EGI on valmis omavahelisi suhteid läbi vaatama ja leidma uue tee edasi, mis säilitab mõlemale poolele kasuliku koostöö ning avab Eesti Geenivaramule võimaluse rahvusvaheliseks koostööks teiste riikide akadeemilise teadusega.
Kuidas Eesti teadus Euroopa taustal tundub?
Eestlased armastavad asju mõõta suhtega elanike arvu. Meie osalus Euroopa Liidu viiendas raamprogrammis oli nii hea, et vähesed olid paremad. Kuues raamprogramm pole kaugeltki veel lõppenud, Eesti on umbes kuuekümnes liikmesmaid haaravas projektis osaline.
Geneetikaga võib väga rahul olla. Me oleme väga edukad olnud, oleme väga heades programmides sees. Huvitav on see, et ka meie sotsiaalteadlased on olnud väga edukad.
Me peaksime mõnes mõttes vähem leiutama isiklikke jalgrattaid ja õppima, kuidas see on Soomes või Skandinaavias. Mitte raisata aega oma välditavatest vigadest õppimisele. Konverentsidel ei käida mitte selleks, et kuulata, mida keegi on teinud. Käiakse selleks, et aru saada, mis on see üheksa kümnendikku, milles teised on läbi kukkunud.
Eestis lahvatab aeg-ajalt Tallinna-Tartu vastasseis. Sel sügisel on kõrghariduses. Tähendab teie valik kaalukausi vajumist Tartu poole?
Teaduste akadeemias on tartlaste ja tallinlaste hulk suhteliselt võrdne. Tallinna Ülikooli probleemile on minu jaoks üks vastus. Kes tahab rääkida Euroopa tasemel tipptasemel ülikoolist, võtku lahti 500 maailma juhtiva ülikooli edutabel ja vaadaku ja mõelgu. Seal ei ole ühtki Eesti ülikooli.
Arutlus, et meil jätkub kahe, kolme, nelja ülikooli jaoks intellektuaalset potentsiaali Ei jätku ühegi jaoks. Aga ma olen veendunud, et erialad, mis on vaid ühes linnas, on palju ebastabiilsemad.
Millal Eestisse Nobeli preemia tuleb?
On kirjutatud raamatuid, tehtud süvaintervjuusid kümnete laureaatidega. Valdavalt ei pea nad Nobeli pälvinud tööd sugugi selleks, mille peale nad on kõige rohkem vaeva raisanud. Nobeli preemia läheb avastustele, mis mõjutavad suunda olulisel määral.
Selle aasta meditsiinipreemia on suurepärane avastus, et on tuhat erinevat geeni iga lõhnavariandi jaoks. Õigel hetkel õige avastus, oluline ja huvitav. Statistiliselt ei pruugi Eestisse tulla lähemate sadade aastate jooksul. Mis ei tähenda, et Eestis ei võiks olla teadlasi, kes töötavad sama kõrgel tasemel.
Richard Villems
Sündinud 28. november 1944
1962 Pärnu II Keskkool
1968 Tartu Ülikooli arstiteaduskond
1972 meditsiinikandidaat
1984 bioloogiadoktor
1986 Eesti Biokeskuse direktor
1987 professor
1989 Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliige
1994 Erfurti Teaduste Akadeemia liige
1994-1999 Eesti Teaduste Akadeemia asepresident, astronoomia ja füüsika osakonna juhataja
2000 Soome Teaduste Akadeemia liige
2004. aasta 8. oktoobrist Eesti Teaduste Akadeemia president
abielus, kaks last
Arvamus
Peeter Tulviste,Eesti Teaduste Akadeemia asepresident
Paar nädalat enne valimisi oli selge, et sõelal on Richard Villems ja Ain-Elmar Kaasik. Terve akadeemia juhatus on vahetumas, selles olukorras tagab Villems järjepidevuse.
Ta on olnud juhatuse liige ja olnud asepresident. Ta orienteerub paremini Euroopa teaduses ning suudab seetõttu teha rohkem Eesti teaduse Euroopasse integreerimiseks.
Kui me vaatame ajalehest institutsioonide rida, mille usaldatavust mõõdetakse, siis Eesti Teaduste Akadeemiat seal pole, aga mõnes teises riigis on. Akadeemia roll Eesti ühiskonnas saab kasvada.
Ilmselt tuleb siin leida mingi tasakaal, sest akadeemiat, mis iga aevastuse peale «tervist!» hõikab, pole ka kellelegi tarvis.
Tuleb jääda ekspertarvamusele, mitte hakata poliitikaga kaasa jooksma. Kuid isegi neis raamides on teha veel küll.
Mart Ustav,
akadeemik, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor
Richard Villemsi funktsioon akadeemia presidendina peaks olema see, et akadeemia aktiivsemalt sekkuks ühiskonnas toimuvatesse protsessidesse. Suurte lolluste ärahoidmine peaks olema akadeemia funktsioon. Kahjuks pole akadeemia sellist aktiivsust eriti palju avaldanud.
Paduliberaalne ühiskonna juhtimine peaks taanduma ja tuleks anda selgelt valitsejatele teada, et vajalik on ühiskonna ja riigi arendamine. Turumajanduse reeglid ei pruugi olla ainsad võimalikud. Peame nägema, et haridusele, teadusele, sotsiaalsfäärile, meditsiinile on vaja mitte ainult rohkem raha, vaid ka rohkem riigi tasemel tähelepanu.
Meil on 15 000 HIV-positiivset, kes praegu on veel funktsionaalsed. Viie aasta pärast hakkab aidsihaigete hulk oluliselt tõusma. Kuidas Eesti riik, kes on HIVi populatsiooni eest vastutav, saaks selle tohutu koormusega hakkama?
Ravimresistentne tuberkuloos on Eestis laialt levinud. Kui kaua võtab, et ravimresistentne tuberkuloos ja HIV-positiivsed patsiendid saavad kokku? See tulemus võib ühiskonnale väga kalliks maksma minna.
Kas ühiskonnas oleks mõttekas praegu raha kulutada, et HIV-positiivsed saaksid ravi ega oleks nii vastuvõtlikud tuberkuloosile?