 Briti peaminister Tony Blair kinnitas kirjas Freibergale, et mõistab Läti keerulist olukorda.
|
 |
|
Läti president Vaira-Vike Freiberga
Foto: Rauno Volmar |
|
Läti president Vaira Vike-Freiberga kutsus kolmapäeval euroliidu riigijuhte üles andma selget hinnangut Balti riikide okupeerimisele Nõukogude Liidu poolt.
Pärast Brüsselis toimunud kohtumist Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barrosoga ütles Vike-Freiberga, et on saanud kirja Suurbritannia peaministrilt Tony Blairilt, milles viimane ütleb, et mõistab, kui keeruline oli Läti presidendi otsus sõita 9. mail Moskvasse II maailmasõja 60. aastapäeva pidustustele.
Blair kirjutab, et mõistab, see tähtpäev tekitab Lätis “kahetisi tundeid, sest märgib natsismi hukku, kuid samuti Nõukogude okupatsiooni”.
Vike-Freiberga ütles kolmapäeval, et Blairi kiri kajastab Läti tundeid. “Vaja on võimet mõista ja aktsepteerida erinevat saatust, mis tabas osa Euroopat II maailmasõja järel,” ütles Läti president. “Peaminister Blairi kirjas on see mõte väga selgelt välja öeldud ja ma usun, et kui ülejäänud Euroopa liidrid teeksid sarnaseid avaldusi, aitaks see meil edasi liikuda nägemusega tulevikust, milles meid ei takista minevikuahelad ja -müüdid.”
Üks anonüümseks jääda soovinud allikas välisministeeriumist ütles Eesti Päevalehele eile, et Eesti juhid pole Blairilt sellist kirja saanud. Küsimusele, kas Eesti toetab Läti üleskutset, vastas ametnik, et “rahvusvahelisi kokkuleppeid ei sõlmita ajakirjanduse vahendusel“.
Blair ütleb Lätile saadetud kirjas, et iga riik peab ise lepitama oma mineviku olevikuga ja seda “omale sobival viisil ja ajal”. Ta tunnustab Läti soovi Venemaaga konstruktiivset koostööd teha ja avaldab lootust, et “Venemaa vastab positiivselt”.
Kutsub piirilepet sõlmima
Euroopa Komisjoni president Barroso manitses Balti riike kolmapäeval pragmaatilisele suhtumisele. Ta ütles, et mõistab küsimuse tundlikkust, lisades, et Läti on iseseisev liikmesriik, keda keegi ei saa sundida Moskvasse minema. “Kuid,” ütles Barroso, “komisjon usub, et meie kõigi huvides, ka Läti ja Venemaa huvides on läheneda probleemidele pragmaatiliselt.” Barroso jätkas: “Seetõttu tervitame soojalt võimalust, et piirilepped allkirjastatakse.”
Venemaa soovib, et piirilepped Eesti ja Lätiga allkirjastataks 10. mail Moskvas Venemaa–EL-i tippkohtumise kõrval.
Venemaa president Vladimir Putin lisas teisipäeval õli tulle Slovakkia meediale antud intervjuus, mis ennetas tema tippkohtumist USA presidendi George W Bushiga Bratislavas neljapäeval. Intervjuus taunis Putin katseid ajalugu “ümber kirjutada” ja vähendada Nõukogude Liidu osa Saksamaa üle saavutatud võidus. Ta kaitses Molotovi-Ribbentropi pakti kui palju “madalama tasandi” lepet võrreldes 1938 Müncheni rahukonverentsiga, millega tema sõnul Suurbritannia ja Prantsusmaa andsid Hitlerile loa Tðehhoslovakkia annekteerimiseks. Putin lisas, et Nõukogude Liidu jaoks oli MRP kaitseiseloomuga.
Putin tegi ühtlasi vihjelise torke Vike-Freiberga suunas, öeldes, et ajaloo ümberkirjutajad peaksid enne raamatute kirjutamist “õppima neid lugema”.
Vike-Freiberga andis veebruari algul Auschwitzi kontsentratsioonilaagri mälestusüritusel Putinile üle Riias trükitud raamatu Läti 20. sajandi ajaloost.
Juhtohjad Läti käes
Kaido Jaanson, politoloog
Eesti on kogu Moskvasse mineku loo juures hoidnud madalamat profiili. Läti on selles küsimuses aga aktiivsemalt tegutsenud ja tema on siin selgelt keskne riik.
Eesti madala profiili põhjuseks võib olla ka välisministeeriumis toimuv. Välisministeerium on juba mõnda aega sisuliselt ruineeritud. President käitub aga paljuski selle järgi, mida välisministeerium talle soovitab. Teisalt – ajakirjanduses on Vaira Vike-Freiberga kohta öeldud, et ta lõhkus Balti ühtsuse, aga päris nii see ilmselt polnud.
|
Uudised
VE: Vike-Freiberga, Vaira – Läti Vabariigi president
Vike-Freiberga surve Venemaale tugevneb
Ahto Lobjakas, Brüssel
25.02.2005
Foto: Rauno Volmar
Läti president Vaira Vike-Freiberga kutsus kolmapäeval euroliidu riigijuhte üles andma selget hinnangut Balti riikide okupeerimisele Nõukogude Liidu poolt.
Pärast Brüsselis toimunud kohtumist Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barrosoga ütles Vike-Freiberga, et on saanud kirja Suurbritannia peaministrilt Tony Blairilt, milles viimane ütleb, et mõistab, kui keeruline oli Läti presidendi otsus sõita 9. mail Moskvasse II maailmasõja 60. aastapäeva pidustustele.
Blair kirjutab, et mõistab, see tähtpäev tekitab Lätis “kahetisi tundeid, sest märgib natsismi hukku, kuid samuti Nõukogude okupatsiooni”.
Vike-Freiberga ütles kolmapäeval, et Blairi kiri kajastab Läti tundeid. “Vaja on võimet mõista ja aktsepteerida erinevat saatust, mis tabas osa Euroopat II maailmasõja järel,” ütles Läti president. “Peaminister Blairi kirjas on see mõte väga selgelt välja öeldud ja ma usun, et kui ülejäänud Euroopa liidrid teeksid sarnaseid avaldusi, aitaks see meil edasi liikuda nägemusega tulevikust, milles meid ei takista minevikuahelad ja -müüdid.”
Üks anonüümseks jääda soovinud allikas välisministeeriumist ütles Eesti Päevalehele eile, et Eesti juhid pole Blairilt sellist kirja saanud. Küsimusele, kas Eesti toetab Läti üleskutset, vastas ametnik, et “rahvusvahelisi kokkuleppeid ei sõlmita ajakirjanduse vahendusel“.
Blair ütleb Lätile saadetud kirjas, et iga riik peab ise lepitama oma mineviku olevikuga ja seda “omale sobival viisil ja ajal”. Ta tunnustab Läti soovi Venemaaga konstruktiivset koostööd teha ja avaldab lootust, et “Venemaa vastab positiivselt”.
Kutsub piirilepet sõlmima
Euroopa Komisjoni president Barroso manitses Balti riike kolmapäeval pragmaatilisele suhtumisele. Ta ütles, et mõistab küsimuse tundlikkust, lisades, et Läti on iseseisev liikmesriik, keda keegi ei saa sundida Moskvasse minema. “Kuid,” ütles Barroso, “komisjon usub, et meie kõigi huvides, ka Läti ja Venemaa huvides on läheneda probleemidele pragmaatiliselt.” Barroso jätkas: “Seetõttu tervitame soojalt võimalust, et piirilepped allkirjastatakse.”
Venemaa soovib, et piirilepped Eesti ja Lätiga allkirjastataks 10. mail Moskvas Venemaa–EL-i tippkohtumise kõrval.
Venemaa president Vladimir Putin lisas teisipäeval õli tulle Slovakkia meediale antud intervjuus, mis ennetas tema tippkohtumist USA presidendi George W Bushiga Bratislavas neljapäeval. Intervjuus taunis Putin katseid ajalugu “ümber kirjutada” ja vähendada Nõukogude Liidu osa Saksamaa üle saavutatud võidus. Ta kaitses Molotovi-Ribbentropi pakti kui palju “madalama tasandi” lepet võrreldes 1938 Müncheni rahukonverentsiga, millega tema sõnul Suurbritannia ja Prantsusmaa andsid Hitlerile loa Tðehhoslovakkia annekteerimiseks. Putin lisas, et Nõukogude Liidu jaoks oli MRP kaitseiseloomuga.
Putin tegi ühtlasi vihjelise torke Vike-Freiberga suunas, öeldes, et ajaloo ümberkirjutajad peaksid enne raamatute kirjutamist “õppima neid lugema”.
Vike-Freiberga andis veebruari algul Auschwitzi kontsentratsioonilaagri mälestusüritusel Putinile üle Riias trükitud raamatu Läti 20. sajandi ajaloost.
Juhtohjad Läti käes
Kaido Jaanson, politoloog
Eesti on kogu Moskvasse mineku loo juures hoidnud madalamat profiili. Läti on selles küsimuses aga aktiivsemalt tegutsenud ja tema on siin selgelt keskne riik.
Eesti madala profiili põhjuseks võib olla ka välisministeeriumis toimuv. Välisministeerium on juba mõnda aega sisuliselt ruineeritud. President käitub aga paljuski selle järgi, mida välisministeerium talle soovitab. Teisalt – ajakirjanduses on Vaira Vike-Freiberga kohta öeldud, et ta lõhkus Balti ühtsuse, aga päris nii see ilmselt polnud.