1825. aasta vanalinn ärkab maketil varsti ellu
 Piret Peensoo
Neli kuud põhitöö kõrvalt 1825. aasta vanalinna maketti meisterdanud kooliõpetaja Arnold Verte loodab kaua oodatud minivanalinna koolilaste abiga valmis saada märtsiks.
1,5 x 3 meetri suuruse maketi valmistamisel on aluseks Helmi Üpruse 1965. aastal koostatud raamat, milles on ära toodud kõigi toonaste vanalinna majade fassaadid ja värvused. Verte mõõtis raamatust ära kõik katuste kaldenurgad ja majade kõrgused – maketil vastab kaks millimeetrit ühele meetrile.
Reede lõunal troonis vanalinna makett Õismäe humanitaargümnaasiumi tööõpetuse klassis otse sissepääsu ees – vahtplastil tsemendist meisterdatud reljeef, valgest plastikust masinaga välja saetud ehitised ootamas maalrikätt. “Kasutan kõike alates saepurust ja tapeediliimist. Materjalid on meistri saladus,” ütles Verte.
Kõige keerulisem oli maketimeistri sõnul bastionide ja raveliinide meisterdamine. “Õnneks polnud siis Toompeal vene kirikut, sellega oleks igavene nikerdamine. All-linn on mul kõik valmis. Maju tuleb maketile 1200, paar tükki jätan ära, sest lihtsalt ei mahtunud,” rääkis ta.
Luikvalge Toompea lossi naabruses uhkeldavad juba kümned punaste liivapaberist katustega elamud. Katuseid ja aknaid aitab maketile teha 17-aastane sell Sandra Savelli vanalinna hariduskolleegiumist, haljastuse meisterdavad Õis-mäe humanitaargümnaasiumi 4.–8. klassi poisid. “Poistel on eriti põnev, sest järgmisesse tundi tulles näevad nad tööd hoopis teises valmimisastmes. Mina olen nagu väike jumal,” muheles õpetaja.
Teisipäeval, neljapäeval, laupäeval ja pühapäeval põleb Õismäe tee koolimaja aknas valgus hiliste õhtutundideni. Nii oli see novembrini, kui maketimeistrit tabas ühtäkki väsimus. “Tallinna maketiga jooksis üle võlli. Vanalinna majade ülemõõtmine on nüri töö ja väsitab vaimselt,” tõdes Verte.
Vahelduse mõttes võttis meister Harjumaa muuseumilt tellimuse ja valmistas vähem kui kuuga uneajast 1938. aasta Keila. “Mul oli sellest ajast Keila linna plaan ja muuseum andis ka teatud materjali, ehkki see oli väga vilets – koopiad originaalfotodest. 50 protsenti on Keila maketi puhul minu omaloomingut. Kirik ja tähtsamate meeste majad on paigas, aga vimkasid on ikka üsna palju,” naeris Verte.
Eriti palju kasutas maketimeister oma fantaasiat Keila jaama juures. “Eks ta on selline nukuvärk,” lausus Verte. Erinevalt hiljuti valminud Keilast ja mullu suvel tehtud Hobuveskist vanalinna puhul maketimeister omaloomingut lubada ei saa.
Maketitegemine on hobi ja rikkaks sellega meistri sõnul ei saa. “Keila makett maksis 7000 krooni, tegin seda lusti pärast. Eks mõned ikka vaatavad sellise pilguga, et mis see vana mees mängib nende majakeste ja puudega,” arvas Verte, kes meelsasti meisterdaks valmis sünnilinna Paldiski ja põneva reljeefiga Valga.
|
Uudised
VE: Vetre, Arnold – Vanalinna 1825 maketi autor
(22.12.2003)
Neli kuud põhitöö kõrvalt 1825. aasta vanalinna maketti meisterdanud kooliõpetaja Arnold Verte loodab kaua oodatud minivanalinna koolilaste abiga valmis saada märtsiks.
1,5 x 3 meetri suuruse maketi valmistamisel on aluseks Helmi Üpruse 1965. aastal koostatud raamat, milles on ära toodud kõigi toonaste vanalinna majade fassaadid ja värvused. Verte mõõtis raamatust ära kõik katuste kaldenurgad ja majade kõrgused – maketil vastab kaks millimeetrit ühele meetrile.
Reede lõunal troonis vanalinna makett Õismäe humanitaargümnaasiumi tööõpetuse klassis otse sissepääsu ees – vahtplastil tsemendist meisterdatud reljeef, valgest plastikust masinaga välja saetud ehitised ootamas maalrikätt. “Kasutan kõike alates saepurust ja tapeediliimist. Materjalid on meistri saladus,” ütles Verte.
Kõige keerulisem oli maketimeistri sõnul bastionide ja raveliinide meisterdamine. “Õnneks polnud siis Toompeal vene kirikut, sellega oleks igavene nikerdamine. All-linn on mul kõik valmis. Maju tuleb maketile 1200, paar tükki jätan ära, sest lihtsalt ei mahtunud,” rääkis ta.
Luikvalge Toompea lossi naabruses uhkeldavad juba kümned punaste liivapaberist katustega elamud. Katuseid ja aknaid aitab maketile teha 17-aastane sell Sandra Savelli vanalinna hariduskolleegiumist, haljastuse meisterdavad Õis-mäe humanitaargümnaasiumi 4.–8. klassi poisid. “Poistel on eriti põnev, sest järgmisesse tundi tulles näevad nad tööd hoopis teises valmimisastmes. Mina olen nagu väike jumal,” muheles õpetaja.
Teisipäeval, neljapäeval, laupäeval ja pühapäeval põleb Õismäe tee koolimaja aknas valgus hiliste õhtutundideni. Nii oli see novembrini, kui maketimeistrit tabas ühtäkki väsimus. “Tallinna maketiga jooksis üle võlli. Vanalinna majade ülemõõtmine on nüri töö ja väsitab vaimselt,” tõdes Verte.
Vahelduse mõttes võttis meister Harjumaa muuseumilt tellimuse ja valmistas vähem kui kuuga uneajast 1938. aasta Keila. “Mul oli sellest ajast Keila linna plaan ja muuseum andis ka teatud materjali, ehkki see oli väga vilets – koopiad originaalfotodest. 50 protsenti on Keila maketi puhul minu omaloomingut. Kirik ja tähtsamate meeste majad on paigas, aga vimkasid on ikka üsna palju,” naeris Verte.
Eriti palju kasutas maketimeister oma fantaasiat Keila jaama juures. “Eks ta on selline nukuvärk,” lausus Verte. Erinevalt hiljuti valminud Keilast ja mullu suvel tehtud Hobuveskist vanalinna puhul maketimeister omaloomingut lubada ei saa.
Maketitegemine on hobi ja rikkaks sellega meistri sõnul ei saa. “Keila makett maksis 7000 krooni, tegin seda lusti pärast. Eks mõned ikka vaatavad sellise pilguga, et mis see vana mees mängib nende majakeste ja puudega,” arvas Verte, kes meelsasti meisterdaks valmis sünnilinna Paldiski ja põneva reljeefiga Valga.