Kaevusid kollitab kuivus
Jäätmaa küla elanik Juta Pohlak püüab asjatult maja hoovis olevast sügavast kaevust joogivett kätte saada. |
Rakke vald veab mitmesse külla vett tsisternautoga, sest sademetevaene suvi muutis kaevud kuivaks.
Rakke valla Koila ja Jäätmaa küla kaevud on veest tühjad, vald veab sinna vett mujalt. Kõigele vaatamata ei kaota külaelanikud oma optimistlikku meelt.
Koila küla servas elava Heldur Võsumäe ütlusel pole tema olukord kõige hullem, sest tal pole loomi ja kaevupõhjas veel vett leidub. “Minule jätkub, kui soovite, mõõtke ära,” teatas kohalikus põllumajandusühistus mehhanisaatorina töötav mees.
Mitu väikest küla veeta
Pisut kaugemal elav Ella Prinken ütles, et veepuudus vaevab tegelikult mitut küla, sest need on kokku kuivanud nagu maa-alused veesoonedki. “Meil on siinkandis nelja küla peale kümme suitsu,” tähendas naine.
Perenaine pajatas, et neil on üle kaheksakümne aasta vana väga sügav kaev, mida on vahepeal puhastatud, kuid nüüd võttis veetaseme nii madalaks, et pumbaga vett kätte ei saa, tuleb ämbriga võtta.
Hädad aga ei käi kunagi üksipäini, vaid hulgakaupa. Veevõtuämber läks katki ja uut ei saa kätte mujalt kui Rakverest, kuid ega ämbri pärast vesi kaevust võtmata jää. “Minul on loomad, seepärast kulub vett palju,” ütles ta.
Ella Prinken sai vallaga kokkuleppele ja vald tõi talle tuletõrjeautoga vett kolm tonni, millega loomapidaja saab läbi paarkümmend päeva.
Annaks loomad ära, kuid seda ka otsekohe teha ei saa, sest Prinkeni ütlusel on lihakombinaadis järjekord jaanuarikuuni.
Vihmastel aastatel on tema majapidamises vett nii palju, et uputab keldrit, kuid tänavu jäid savised, kivikõvaks kuivanud põlludki kündmata.
Juta Pohlak naabruses olevast Jäätmaa külast rääkis, et nende hädad veega algasid pärast maaparandamist 1980. aastate teisel poolel. Tänavu on aga lugu veega eriti hull. Nii kuiv on, et tsisternist lastud vesi kadus kaevust, pesu on pikka aega pesemata. “Lund ka pole, mida sulatada,” lisas Pohlak. Lootus siiski jääb, et seda Emumäe nõlvadele tuleb.
Ema vaatama tulnud Ulvi Tanila rääkis, et tema naabrimees viib joogivee neilt ja pesuvett vaatab, kust saab. “Meil on ometi tiigid ja allikaaugud, kuid tänavu suvel võttis allikaveegi roheliseks ja koledaks ning allikas kuivas, muidu on seal vett ikka olnud,” ütles Tanila.
Kulud veeveole suurenevad
Rakke valla kommunaalasutuse juhataja Kalle Oja ütles, et kui lugu veega väga hulluks ei lähe, saavad nad hakkama, sest vett on võimalik vedada vanema tuletõrjeautoaga ja neil on ka ZiL-paakauto.
Rohkemaks veeveoks on läinud viimasel ajal, suvel tuli seda teha ühele vanainimesele Kellamäel. Kommunaalmajandusega tegelev mees näeb vallale suuremaid kulutusi, sest vedu on kallis. “Mis veesse puutub, siis siin tuleb inimestele igal juhul appi minna, sest vesi on sama elutähtis ja vajalik, kui õhk,” arutles Oja.
Teadaolevalt on Lääne-Virumaal veest tühje kaeve ka Kadrinas, Veadlas ja mujalgi.
Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse veespetsialist Virve Kask kinnitas, et kõigepealt jõuab niisugune info kaevude kohta kohapealsetesse vallavalitsustesse. Nendele tulev teave puudutab rohkem kuivaks jäänud ojasid ja muid veekogusid, sest ka neid jätkub.
–>Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee
Uudised
VE: vesi talveks veel varumata
Kaevusid kollitab kuivus
Jäätmaa küla elanik Juta Pohlak püüab asjatult maja hoovis olevast sügavast kaevust joogivett kätte saada.
Rakke vald veab mitmesse külla vett tsisternautoga, sest sademetevaene suvi muutis kaevud kuivaks.
Rakke valla Koila ja Jäätmaa küla kaevud on veest tühjad, vald veab sinna vett mujalt. Kõigele vaatamata ei kaota külaelanikud oma optimistlikku meelt.
Koila küla servas elava Heldur Võsumäe ütlusel pole tema olukord kõige hullem, sest tal pole loomi ja kaevupõhjas veel vett leidub. “Minule jätkub, kui soovite, mõõtke ära,” teatas kohalikus põllumajandusühistus mehhanisaatorina töötav mees.
Mitu väikest küla veeta
Pisut kaugemal elav Ella Prinken ütles, et veepuudus vaevab tegelikult mitut küla, sest need on kokku kuivanud nagu maa-alused veesoonedki. “Meil on siinkandis nelja küla peale kümme suitsu,” tähendas naine.
Perenaine pajatas, et neil on üle kaheksakümne aasta vana väga sügav kaev, mida on vahepeal puhastatud, kuid nüüd võttis veetaseme nii madalaks, et pumbaga vett kätte ei saa, tuleb ämbriga võtta.
Hädad aga ei käi kunagi üksipäini, vaid hulgakaupa. Veevõtuämber läks katki ja uut ei saa kätte mujalt kui Rakverest, kuid ega ämbri pärast vesi kaevust võtmata jää. “Minul on loomad, seepärast kulub vett palju,” ütles ta.
Ella Prinken sai vallaga kokkuleppele ja vald tõi talle tuletõrjeautoga vett kolm tonni, millega loomapidaja saab läbi paarkümmend päeva.
Annaks loomad ära, kuid seda ka otsekohe teha ei saa, sest Prinkeni ütlusel on lihakombinaadis järjekord jaanuarikuuni.
Vihmastel aastatel on tema majapidamises vett nii palju, et uputab keldrit, kuid tänavu jäid savised, kivikõvaks kuivanud põlludki kündmata.
Juta Pohlak naabruses olevast Jäätmaa külast rääkis, et nende hädad veega algasid pärast maaparandamist 1980. aastate teisel poolel. Tänavu on aga lugu veega eriti hull. Nii kuiv on, et tsisternist lastud vesi kadus kaevust, pesu on pikka aega pesemata. “Lund ka pole, mida sulatada,” lisas Pohlak. Lootus siiski jääb, et seda Emumäe nõlvadele tuleb.
Ema vaatama tulnud Ulvi Tanila rääkis, et tema naabrimees viib joogivee neilt ja pesuvett vaatab, kust saab. “Meil on ometi tiigid ja allikaaugud, kuid tänavu suvel võttis allikaveegi roheliseks ja koledaks ning allikas kuivas, muidu on seal vett ikka olnud,” ütles Tanila.
Kulud veeveole suurenevad
Rakke valla kommunaalasutuse juhataja Kalle Oja ütles, et kui lugu veega väga hulluks ei lähe, saavad nad hakkama, sest vett on võimalik vedada vanema tuletõrjeautoaga ja neil on ka ZiL-paakauto.
Rohkemaks veeveoks on läinud viimasel ajal, suvel tuli seda teha ühele vanainimesele Kellamäel. Kommunaalmajandusega tegelev mees näeb vallale suuremaid kulutusi, sest vedu on kallis. “Mis veesse puutub, siis siin tuleb inimestele igal juhul appi minna, sest vesi on sama elutähtis ja vajalik, kui õhk,” arutles Oja.
Teadaolevalt on Lääne-Virumaal veest tühje kaeve ka Kadrinas, Veadlas ja mujalgi.
Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse veespetsialist Virve Kask kinnitas, et kõigepealt jõuab niisugune info kaevude kohta kohapealsetesse vallavalitsustesse. Nendele tulev teave puudutab rohkem kuivaks jäänud ojasid ja muid veekogusid, sest ka neid jätkub.
–>Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee