|
VEE esimees Stanislav Tšerepanov ütles, et kultuuriautonoomia loomise peamine motiiv on püüe säilitada Eestis venekeelset kultuuri ning haridust.
Ta selgitas, et jutt käib just nimelt kultuuri-, mitte territoriaalse autonoomia loomisest.
«Autonoomia objektiks on sel juhul etniline rühm, millel on ühised huvid teatud vallas – näiteks hariduses,» märkis poliitik. «Sel juhul ei pea etniline kogukond kindlasti kompaktselt elutsema.»
Tšerepanovi sõnul võib vene kultuuriautonoomia edendada ka poliitiliste probleemide lahendamist, näiteks mitte-eestlaste esindamisega võimuorganites.
«Vene valijate aktiivsus viimastel kohalikel valimistel oli umbes 30 protsenti. See tähendab, et 70 protsenti valijaist ei näe praegu reaalset poliitilist jõudu, mis võiks nende huve esindada,» ütles VEE liider.
Tšerepanov lisas, et VEE algatusel registreeriti 2004. aasta 30. jaanuaril mittetulundusühing, mis selle aasta 1. veebruarist tegutseb nime all Vene Kultuuriautonoomia.
«Selle peaülesanne on vene kultuuriautonoomia registreerimine vastavalt rahvusvähemuste kultuuriautonoomia seadusele,» kinnitas VEE esimees.
Tšerepanov meenutas, et Eesti võttis ühena esimestest uutest Euroopa riikidest 1925. aasta 12. veebruaril vastu vähemuste kultuuriautonoomia seaduse.
Samas kritiseeris ta praegust kultuuriautonoomia seadust, mis pärineb 1993. aastast.
«Sellel seadusel on rida puudusi, üheks nendest on see, et vähemusteks peetakse vaid Eesti kodanikke,» sõnas ta, lisades, et vene rahvusest Eesti kodanikke on oluliselt vähem kui Eestis elavaid Venemaa kodanikke.
Tšerepanovi kinnitusel on siiski praegu tähtsam, et käib töö rahvuslik-kultuurilise autonoomia loomisel.
Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo nõunik Aarne Veedla ütles BNS-ile, et kindlasti on tervitatav katse moodustada Eestis vene kultuuriautonoomia, millega ei saanud vene kogukond hakkama ajal enne okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt.
«Samas tuleb mõista, et kultuuriautonoomiat ei saa moodustada väike grupp inimesi, kellel puudub toetus nende samade Eesti elavate venelaste seas,» nentis Veedla.
Veedla sõnul Tšerpanov eksib või eksitab väites, et Eestis peetakse vähemusteks ainult Eesti kodanikke.
Ta lisas, et kultuuriautonoomia seaduse vähemusrahvuse määratlus kehtib ainult elektoraadi suhtes, määratledes neid, kes on õigustatud osalema kultuuriautonoomia valimistel, mitte kultuuriautonoomia tegevuses osalevate kohta.
Samuti eksib Tšerepanov Veedla sõnul väites, et vene rahvusest Eesti kodanikke on oluliselt vähem kui Eestis elavaid Venemaa kodanikke.
«Eesti elavaid Venemaa kodanikke on oluliselt vähem kui venelastest Eesti kodanikke,» teatas ta. «Peaaegu pool Eesti venelastest on Eesti vabariigi kodanikud.»
Veedla hinnangul pole ilmselt Tšerepanov aru saanud, et Eesti elas enne okupeerimist suur vene kogukond, sealhulgas vanausulised. Seetõttu on Eestis elavate venelaste seas palju õigusjärgseid Eesti vabariigi kodanikke.
|
Uudised
VE: vene kultuuriautonoomia algatamisest
22.02.2006 17:48PM Online
VEE esimees Stanislav Tšerepanov ütles, et kultuuriautonoomia loomise peamine motiiv on püüe säilitada Eestis venekeelset kultuuri ning haridust.
Ta selgitas, et jutt käib just nimelt kultuuri-, mitte territoriaalse autonoomia loomisest.
«Autonoomia objektiks on sel juhul etniline rühm, millel on ühised huvid teatud vallas – näiteks hariduses,» märkis poliitik. «Sel juhul ei pea etniline kogukond kindlasti kompaktselt elutsema.»
Tšerepanovi sõnul võib vene kultuuriautonoomia edendada ka poliitiliste probleemide lahendamist, näiteks mitte-eestlaste esindamisega võimuorganites.
«Vene valijate aktiivsus viimastel kohalikel valimistel oli umbes 30 protsenti. See tähendab, et 70 protsenti valijaist ei näe praegu reaalset poliitilist jõudu, mis võiks nende huve esindada,» ütles VEE liider.
Tšerepanov lisas, et VEE algatusel registreeriti 2004. aasta 30. jaanuaril mittetulundusühing, mis selle aasta 1. veebruarist tegutseb nime all Vene Kultuuriautonoomia.
«Selle peaülesanne on vene kultuuriautonoomia registreerimine vastavalt rahvusvähemuste kultuuriautonoomia seadusele,» kinnitas VEE esimees.
Tšerepanov meenutas, et Eesti võttis ühena esimestest uutest Euroopa riikidest 1925. aasta 12. veebruaril vastu vähemuste kultuuriautonoomia seaduse.
Samas kritiseeris ta praegust kultuuriautonoomia seadust, mis pärineb 1993. aastast.
«Sellel seadusel on rida puudusi, üheks nendest on see, et vähemusteks peetakse vaid Eesti kodanikke,» sõnas ta, lisades, et vene rahvusest Eesti kodanikke on oluliselt vähem kui Eestis elavaid Venemaa kodanikke.
Tšerepanovi kinnitusel on siiski praegu tähtsam, et käib töö rahvuslik-kultuurilise autonoomia loomisel.
Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo nõunik Aarne Veedla ütles BNS-ile, et kindlasti on tervitatav katse moodustada Eestis vene kultuuriautonoomia, millega ei saanud vene kogukond hakkama ajal enne okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt.
«Samas tuleb mõista, et kultuuriautonoomiat ei saa moodustada väike grupp inimesi, kellel puudub toetus nende samade Eesti elavate venelaste seas,» nentis Veedla.
Veedla sõnul Tšerpanov eksib või eksitab väites, et Eestis peetakse vähemusteks ainult Eesti kodanikke.
Ta lisas, et kultuuriautonoomia seaduse vähemusrahvuse määratlus kehtib ainult elektoraadi suhtes, määratledes neid, kes on õigustatud osalema kultuuriautonoomia valimistel, mitte kultuuriautonoomia tegevuses osalevate kohta.
Samuti eksib Tšerepanov Veedla sõnul väites, et vene rahvusest Eesti kodanikke on oluliselt vähem kui Eestis elavaid Venemaa kodanikke.
«Eesti elavaid Venemaa kodanikke on oluliselt vähem kui venelastest Eesti kodanikke,» teatas ta. «Peaaegu pool Eesti venelastest on Eesti vabariigi kodanikud.»
Veedla hinnangul pole ilmselt Tšerepanov aru saanud, et Eesti elas enne okupeerimist suur vene kogukond, sealhulgas vanausulised. Seetõttu on Eestis elavate venelaste seas palju õigusjärgseid Eesti vabariigi kodanikke.