1865. aastal tahtis Jõhvi apteeker O. F. Seiler avada oma filiaali ka
Vasknarvas, selleks aga ei antud luba. Alles 29(30) 10.1883.a. sai
proviisor A.Happich loa Vasknarva apteegi avamiseks.
28.04.1886.a. hävis see maja tules ja nüüd viidi apteek üle uude hoonesse keset alevit, kuid ruumid olid siin väga halvad ja nii ei antud uut tegevusluba. Leiti uued ruumid, mis vaadati üle kreisiarsti poolt,
kuid ka need ei vastanud tingimustele ja nii ei saadud ka seekord
tegevusluba.
Sellest hoolimata hakkas omanik ravimeid müüma ja nüüd jõudis asi haagikohtunikuni, kes sulges apteegi.
Kohalik rahvas aga saatis kõrgemale poole palvekirjad, et anda A. Happichile apteegi pidamiseks õiguse. Vastuseks aga ülemmaakohus otsustas inventari ja ravimid hoopis konfiskeerida. Kohtutäiturid jäid aga seekord hiljaks ja Happichil õnnestus kogu vara minema viia (ta viis oma varanduse Narva-Jõesuusse, kus avas apteegi).
Nüüd jäi apteegi asi Vasknarvas soiku ja uuesti alustas apteegi avamisega Jõhvi apteeker Otto Raukas, kes 13.12.1888.a. sai loa apteegi avamiseks ja 05.03.1890.a. hakkas apteek uuesti tööle.
Kuid tema sissetulekud osutusid väga kasinaks ja nii tuli apteek 5. aprillil 1895.a. uuesti sulgeda.
Kolmanda apteegi Vasknarvas avas apteekriabiline Jakob Feitelberg-Piltin, kes esitas selleks taotluse 27.11.1906.a.-l ja avamiseni jõudis 24.01.1908.a-l (eks oma osa oli revolutsioonilistel sündmustel, et asi
venis).
Tema apteegi tööd jätkas mag.pharm. Aleksei Bock, kes taotles
tegevusluba 08.10.1929.a.-l ja see apteek töötas kuni natsionaliseerimiseni 1940.a.-l.
Heino Gustavsoni ja L. Kiisma kirjalike märkmete alusel Arthur Ruusmaa
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Vasknarva apteek
1865. aastal tahtis Jõhvi apteeker O. F. Seiler avada oma filiaali ka
Vasknarvas, selleks aga ei antud luba. Alles 29(30) 10.1883.a. sai
proviisor A.Happich loa Vasknarva apteegi avamiseks.
28.04.1886.a. hävis see maja tules ja nüüd viidi apteek üle uude hoonesse keset alevit, kuid ruumid olid siin väga halvad ja nii ei antud uut tegevusluba. Leiti uued ruumid, mis vaadati üle kreisiarsti poolt,
kuid ka need ei vastanud tingimustele ja nii ei saadud ka seekord
tegevusluba.
Sellest hoolimata hakkas omanik ravimeid müüma ja nüüd jõudis asi haagikohtunikuni, kes sulges apteegi.
Kohalik rahvas aga saatis kõrgemale poole palvekirjad, et anda A. Happichile apteegi pidamiseks õiguse. Vastuseks aga ülemmaakohus otsustas inventari ja ravimid hoopis konfiskeerida. Kohtutäiturid jäid aga seekord hiljaks ja Happichil õnnestus kogu vara minema viia (ta viis oma varanduse Narva-Jõesuusse, kus avas apteegi).
Nüüd jäi apteegi asi Vasknarvas soiku ja uuesti alustas apteegi avamisega Jõhvi apteeker Otto Raukas, kes 13.12.1888.a. sai loa apteegi avamiseks ja 05.03.1890.a. hakkas apteek uuesti tööle.
Kuid tema sissetulekud osutusid väga kasinaks ja nii tuli apteek 5. aprillil 1895.a. uuesti sulgeda.
Kolmanda apteegi Vasknarvas avas apteekriabiline Jakob Feitelberg-Piltin, kes esitas selleks taotluse 27.11.1906.a.-l ja avamiseni jõudis 24.01.1908.a-l (eks oma osa oli revolutsioonilistel sündmustel, et asi
venis).
Tema apteegi tööd jätkas mag.pharm. Aleksei Bock, kes taotles
tegevusluba 08.10.1929.a.-l ja see apteek töötas kuni natsionaliseerimiseni 1940.a.-l.
Heino Gustavsoni ja L. Kiisma kirjalike märkmete alusel Arthur Ruusmaa