Eesti teadlased suudavad valida sündiva vasika sugu
17.12.2004 13:36PM Online
Aasta aega on põllumajandusülikooli sigimisbioloogid teinud veistel katseid määrata filtreeritud pullispermaga juba ette vasika sugu. Katsed on õnnestunud: lehmadel sünnivad peaaegu eranditult lehmvasikad.
2003. aasta lõpul saabusid Eestisse esimesed tellitud doosid suguselekteeritud spermaga.
Kokku tiinestati 99 lehma kolmes laudas Põlvamaal ja Jõgevamaal ning esimene filtreeritud spermaga eostatud vasikas sündis 5. oktoobril Põlvas.
Kokku tiinestus esimese lauda 32 katsealusest loomast 18, kes kõik tõid ilmale terved ja elurõõmsad lehmvasikad.
Teise ja kolmanda katse loomad alles poegivad.
Lisaks lehmvasikatele on sündinud siiski ka mõned pullvasikad.
Suguselekteeritud sperma tootmise tehnoloogia leiutati juba 1989. aastal USAs, kuid töökindluse ja tootluse on tehnoloogia saavutanud alles viimastel aastatel.
Suguselekteeritud sperma saamise tehnoloogia põhineb sellel, et pulli X-kromosoom on keskmiselt 3,8 protsenti suurem kui Y-kromosoom, võimaldab neid filtritega eraldada.
Põllumajandusülikooli loomaarstiteaduskonna sünnitusabi õppetooli juhataja Mihkel Jalakase sõnul tähendaks vaid lehmvasikate sündimine ühelt poolt suurt majanduslikku efekti.
Mullikate järele on nii Eestis kui kogu maailmas nõudlus suurem kui pakkumine.
Teisalt väheneks olulisel määral ka surnud sündide arv esimest korda poegivate mullikate seas, kuna lehmvasikate sünnikaal on keskmiselt 3-4 kilo väiksem.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Vasika soo valik
Eesti teadlased suudavad valida sündiva vasika sugu
17.12.2004 13:36PM Online
2003. aasta lõpul saabusid Eestisse esimesed tellitud doosid suguselekteeritud spermaga.
Kokku tiinestati 99 lehma kolmes laudas Põlvamaal ja Jõgevamaal ning esimene filtreeritud spermaga eostatud vasikas sündis 5. oktoobril Põlvas.
Kokku tiinestus esimese lauda 32 katsealusest loomast 18, kes kõik tõid ilmale terved ja elurõõmsad lehmvasikad.
Teise ja kolmanda katse loomad alles poegivad.
Lisaks lehmvasikatele on sündinud siiski ka mõned pullvasikad.
Suguselekteeritud sperma tootmise tehnoloogia leiutati juba 1989. aastal USAs, kuid töökindluse ja tootluse on tehnoloogia saavutanud alles viimastel aastatel.
Suguselekteeritud sperma saamise tehnoloogia põhineb sellel, et pulli X-kromosoom on keskmiselt 3,8 protsenti suurem kui Y-kromosoom, võimaldab neid filtritega eraldada.
Põllumajandusülikooli loomaarstiteaduskonna sünnitusabi õppetooli juhataja Mihkel Jalakase sõnul tähendaks vaid lehmvasikate sündimine ühelt poolt suurt majanduslikku efekti.
Mullikate järele on nii Eestis kui kogu maailmas nõudlus suurem kui pakkumine.
Teisalt väheneks olulisel määral ka surnud sündide arv esimest korda poegivate mullikate seas, kuna lehmvasikate sünnikaal on keskmiselt 3-4 kilo väiksem.