|
Värniku avavise tabas hõbedat
 Jaan Jürine
 Andrus Värnik haistis pärast rekordiviset MM-šansse
Heino Puuste: treeneritöö on üks koeraamet
Veel mõned nädalad tagasi Eesti rekordimehe tagasihoidlikus staatuses olnud odaviskaja Andrus Värnik tõi eile Pariisis Eestile hõbeda.
“Kui kolm nädalat tagasi Valgas Eesti rekordit uuendasin, hakkas koitma, et võin MM-il midagi ilusat ära teha. Kõva häälega ma seda välja ei hüüdnud, salamisi lootsin,” pihtis särav Värnik ajakirjanikele. “Igaüks teab, et kevadel vingerdasin 73 m peal. Miski ei õnnestunud.”
Mõni kuu tagasi Andruse juhendamise üle võtnud Heino Puuste esitas treeneritööle naasmise kohta üllatava väite: “Mul hakkas Andrusest lihtsalt kahju. Mehes on ainet, kuid ta ei osanud seda esile tuua.”
Esimene voor otsustas
MM-i pikemad visked tehti avavoorus, kus soomlane Aki Parviainen sai kirja 83.05, Tšehhimaa kuulsus Jan Železny 82.98, sakslane Boris Henry 84.17, kuuendana visanud Värnik 85.17 ja tema järel Makarov 85.44. Hilisemates viskevoorudes suutis lisada vaid tšehh (84.09).
Värnik viskas juba soojenduskatsel üle 80 meetri. “Algusest peale oli näha, et võistlus võtab närvilise ilme. Andrus tegi avakatse ettevaatlikult, kuid kindlalt ja tehniliselt korralikult,” nentis Puuste, kes ise oli 1983. aasta MM-il odaviskes neljas.
Hõbemedali eest 30 000 dollarit teeninud Värnik kiitis lisaks Puustele temaga kaua töötanud Toomas Merilat, oma vanemaid, kõiki toetajaid ja fänne, kellest suur osa oli veel kuu aega tagasi temas pettunud.
Värnik ruttas MM-ile nagu rongile. Pääsunormi 80.80 täitis ta kolm päeva enne kella kukkumist Berliinis viimase katsega, tegi seejärel Valgas rekordiuuenduse 87.83 ja sõitis suurenenud lootustega MM-ile. “Peale Värniku Eesti rekordit mõistsin, et selle mehega peab Pariisis tõsiselt arvestama,” tunnustas kuldmedalivõitja Makarov ja lisas: “Ja tulevikus samuti.”
Hõbe polnud pettumus
“Ei, pettunud ma pole. Hõbemedal on ikkagi suurepärane. Mul olid lõppvõistlusele minnes meeles Puuste õpetussõnad: mine lennukalt, suure hooga viskesse. Läksin ja see töötas. Hiljem midagi ei muutunud, kuigi kartsin viie viskevooru vältel, et keegi võib suuta enamat.”
“Veel bussis staadionile sõites tuletasin Andrusele meelde ühe tehnilise nipi. Soojendusel nägin, et poiss tegigi nii,” meenutas Puuste, kelle koostöö jätkumine Puustega pole kindel. “Mul õnnestus poiss järje peale aidata. Lepe koostöö kohta kehtis MM-ini. Mind ootavad Tallinnas juba praegu asjatoimetused. Olin omal ajal treener ja tean, et see on üks tänamatu koeraamet,” märkis ärimees Puuste.
“Mul oli pisut õnne ka. Pikad visked tehti alguses, konkurendid peale Makarovi langesid ootamatult ära. Ise ei suutnud edasisele enam keskenduda. Oli kange tahtmine kaugele visata, aga ülipüüdlikkuse nahka see läkski,” ütles Värnik.
Värniku paremuselt järgmine vise oli 81.98. Kolmel varasemat Värnikut meenutaval katsel lendas oda paremale sektori äärele.
Eile võttis eestlane vastu oma kuulsate vastaste õnnitlusi. Oli Värniku suurpäev. Ta tegi oma hõbedase viske hetkel, kui maratonirajalt saabus staadionile kurnatud Jane Salumäe.
No kes see uskus?
“Esimese katse järel jõime Prantsuse veini. Kui võistlus läbi oli, eks siis tuli poes käia šampuse järel,” kirjeldas Andrus Värniku üks esimesi treenereid Viljar Nummert ootamatu medali tähistamist.
“No kes see uskus seda medalit?” oli Nummert õnnelik. “Minu jaoks oli tulemus täidetud Värniku esimese viskega, sest lootsin viset 84-85 meetrit.”
Nummerti sõnul olnuks ta rahul ka Värniku viienda kohaga. “Praegu on rõõm piiritu!” ütles Nummert, kes treenis Värnikut, kui ta oli 15-18 aastane.
Antsla vallavanem Tiit Tõns ütles, et kohalikud helistavad üksteisele ja õnnitlevad Värniku edu puhul. “Telefon on punane,” lausus ta. “See medal oli küll täielik pauk,” ütles Antsla spordiklubi juht Kalmer Kallion. “Nüüd hakkame seda kindlasti tähistama.”
Tänaval erilist pidutsemist Antslas eile õhtul siiski polnud, sest linnakese 1500 elanikust ligi pooled on pensionärid.
Nummert ütles, et väga tuleb tänada treener Toomas Merilat, kes juhendas Värnikut augustini ja tegi ära musta töö Värniku ettevalmistamisel tippodaviskajaks.
Jaanus Piirsalu
|
Uudised
VE: Värnik, Andrus – odaviskaja
Värnik viskab nagu peab: jalgade, keha, käega
Andrus Allika, 26.08.2004
Odaviskaja Andrus Värnik ja tema treener Heino Puuste ilmusid eile Eesti ajakirjanike ette vähemalt pealtnäha heatujulistena.
Kuigi veel neli päeva tagasi ütles Puuste Eesti Päevalehele, et Ateenas on Andruse sihiks lõppvõistlusele jõudmine, sest pole tõenäoline, et ta suudaks medalite pärast võidelda.
“Kui tegime lõpliku otsuse Ateenasse tulla, pidime mõtlema, kas tuleme osa võtma või tulemust tegema. Aga tahaks paremat tulemust,” alustas Puuste.
“Usk peab olema ja usk on sees, kõige kõrgemad usk ja tahe. Vaim on valmis, aga jalg on küsimärk,” tunnistas Värnik. “Jalg on enam-vähem paranenud, kiirusega nagu augusti alguses lootsingi.”
Värniku hüppeliigese sidemed said kannatada 2. augustil rõõmuhüpetes pärast Eesti meistrivõistlustel näidatud 87.58-st odalendu. Vigastuspausi järel tegi Värnik esimese visketreeningu alles 18. augustil. Treeningutel pole hüppeliiges tunda andnud. Aga treening on treening ja võistlus on võistlus. Sellist proovi, kas jalg võistlusolukorras täiskoormusele vastu peab, pole aga tehtud ega tehtagi.
Läheb kindla peale
“Me ei ole jalale liiga teinud, oleme kasutusele võtnud kõik abinõud, et jalg vastu peaks,” rääkis Värnik. “Arutasime just ükspäev, et me ei ole midagi vajalikku tegemata jätnud,” lisas Puuste. “Siin on hea soe ilm, see aitab ka paranemisele kaasa.”
Visketreeningutel rakendab Värnik energiast 70 protsenti. Mehed ei paljasta, kui kaugele sel moel tehtud visked kanduvad, ainult naeravad.
Kvalifikatsiooninormi (81.00) loodab Värnik esimese viskega ületada. “Iga sportlane tahab seda teha esimese viskega,” naerab Puuste vahele.
“Ma ei lähe riskeerima, lähen kindla peale,” selgitas Värnik. “Ma ei lähe viskama selle mõttega, et panen käega ära. Viskan nagu oda viskama peab: jalgade, keha, käega.”
Värniku sõnul tunneb ta nagu alati võistluse eel ka väikest hirmu, aga peab sellest tugevam olema. Võimalikust kohast või meetritest Värnik ja Puuste ei räägi, kõik teavad niigi, et enne vigastust oli sihiks olümpiakuld.
“Kui jala asja poleks, siis ma räägiks teist juttu,” ütles Värnik. “Ma ei ole muutunud nõrgaks, enesekindlus on viimaste päevadega kasvanud. Ehku peale ei ole midagi üles ehitatud.”
“Täitsa tundmatusse me ei jookse. Esimese pildi, mida oodata, saab neljapäeval soojendusväljakul,” ütleb Puuste lõpetuseks.
Värnik viskab täna A-kvalifikatsioonigrupis neljandana.
xxx
Andrus Värnik võitis Pariisi MM-il 31.08.2003 meeste odaviskes tulemusega 85.17 hõbemedali!
Kulla sai venelane Sergei Makarov 85.44-ga ning pronksi sakslane Boris Henry 84.74-ga. Eesti koondis sai seega viimasel päeval oma medaliarve avatud.
Värnik viskas oma parima esimesel katsel nagu ka muud medaliomanikud. Kuulsustest oli Jan Zelezny neljas, Aki Parviainen viies ning Steve Backley üheksas.
Tulemused: 1.Makarov Sergey RUS 85.44 2.Värnik Andrus EST 85.17 3.Henry Boris GER 84.74 4.Zelezny Jan CZE 84.09 5.Parviainen Aki FIN 83.05 6.Nicolay Christian GER 81.77 7.Guzdek Miroslav CZE 81.40 8.Blank Peter GER 80.34 9.Backley Steve GBR 80.13 10.Li Rongxiang CHN 78.24 11.Thorkildsen Andreas NOR 77.75 12.Ivanov Alexandr RUS 77.32
xxx
(01.09.2003)
Värniku avavise tabas hõbedat
Jaan Jürine
Veel mõned nädalad tagasi Eesti rekordimehe tagasihoidlikus staatuses olnud odaviskaja Andrus Värnik tõi eile Pariisis Eestile hõbeda.
“Kui kolm nädalat tagasi Valgas Eesti rekordit uuendasin, hakkas koitma, et võin MM-il midagi ilusat ära teha. Kõva häälega ma seda välja ei hüüdnud, salamisi lootsin,” pihtis särav Värnik ajakirjanikele. “Igaüks teab, et kevadel vingerdasin 73 m peal. Miski ei õnnestunud.”
Mõni kuu tagasi Andruse juhendamise üle võtnud Heino Puuste esitas treeneritööle naasmise kohta üllatava väite: “Mul hakkas Andrusest lihtsalt kahju. Mehes on ainet, kuid ta ei osanud seda esile tuua.”
Esimene voor otsustas
MM-i pikemad visked tehti avavoorus, kus soomlane Aki Parviainen sai kirja 83.05, Tšehhimaa kuulsus Jan Železny 82.98, sakslane Boris Henry 84.17, kuuendana visanud Värnik 85.17 ja tema järel Makarov 85.44. Hilisemates viskevoorudes suutis lisada vaid tšehh (84.09).
Värnik viskas juba soojenduskatsel üle 80 meetri. “Algusest peale oli näha, et võistlus võtab närvilise ilme. Andrus tegi avakatse ettevaatlikult, kuid kindlalt ja tehniliselt korralikult,” nentis Puuste, kes ise oli 1983. aasta MM-il odaviskes neljas.
Hõbemedali eest 30 000 dollarit teeninud Värnik kiitis lisaks Puustele temaga kaua töötanud Toomas Merilat, oma vanemaid, kõiki toetajaid ja fänne, kellest suur osa oli veel kuu aega tagasi temas pettunud.
Värnik ruttas MM-ile nagu rongile. Pääsunormi 80.80 täitis ta kolm päeva enne kella kukkumist Berliinis viimase katsega, tegi seejärel Valgas rekordiuuenduse 87.83 ja sõitis suurenenud lootustega MM-ile. “Peale Värniku Eesti rekordit mõistsin, et selle mehega peab Pariisis tõsiselt arvestama,” tunnustas kuldmedalivõitja Makarov ja lisas: “Ja tulevikus samuti.”
Hõbe polnud pettumus
“Ei, pettunud ma pole. Hõbemedal on ikkagi suurepärane. Mul olid lõppvõistlusele minnes meeles Puuste õpetussõnad: mine lennukalt, suure hooga viskesse. Läksin ja see töötas. Hiljem midagi ei muutunud, kuigi kartsin viie viskevooru vältel, et keegi võib suuta enamat.”
“Veel bussis staadionile sõites tuletasin Andrusele meelde ühe tehnilise nipi. Soojendusel nägin, et poiss tegigi nii,” meenutas Puuste, kelle koostöö jätkumine Puustega pole kindel. “Mul õnnestus poiss järje peale aidata. Lepe koostöö kohta kehtis MM-ini. Mind ootavad Tallinnas juba praegu asjatoimetused. Olin omal ajal treener ja tean, et see on üks tänamatu koeraamet,” märkis ärimees Puuste.
“Mul oli pisut õnne ka. Pikad visked tehti alguses, konkurendid peale Makarovi langesid ootamatult ära. Ise ei suutnud edasisele enam keskenduda. Oli kange tahtmine kaugele visata, aga ülipüüdlikkuse nahka see läkski,” ütles Värnik.
Värniku paremuselt järgmine vise oli 81.98. Kolmel varasemat Värnikut meenutaval katsel lendas oda paremale sektori äärele.
Eile võttis eestlane vastu oma kuulsate vastaste õnnitlusi. Oli Värniku suurpäev. Ta tegi oma hõbedase viske hetkel, kui maratonirajalt saabus staadionile kurnatud Jane Salumäe.
No kes see uskus?
“Esimese katse järel jõime Prantsuse veini. Kui võistlus läbi oli, eks siis tuli poes käia šampuse järel,” kirjeldas Andrus Värniku üks esimesi treenereid Viljar Nummert ootamatu medali tähistamist.
“No kes see uskus seda medalit?” oli Nummert õnnelik. “Minu jaoks oli tulemus täidetud Värniku esimese viskega, sest lootsin viset 84-85 meetrit.”
Nummerti sõnul olnuks ta rahul ka Värniku viienda kohaga. “Praegu on rõõm piiritu!” ütles Nummert, kes treenis Värnikut, kui ta oli 15-18 aastane.
Antsla vallavanem Tiit Tõns ütles, et kohalikud helistavad üksteisele ja õnnitlevad Värniku edu puhul. “Telefon on punane,” lausus ta. “See medal oli küll täielik pauk,” ütles Antsla spordiklubi juht Kalmer Kallion. “Nüüd hakkame seda kindlasti tähistama.”
Tänaval erilist pidutsemist Antslas eile õhtul siiski polnud, sest linnakese 1500 elanikust ligi pooled on pensionärid.
Nummert ütles, et väga tuleb tänada treener Toomas Merilat, kes juhendas Värnikut augustini ja tegi ära musta töö Värniku ettevalmistamisel tippodaviskajaks.
Jaanus Piirsalu
xxx
Andrus Värnik seab tänase testi eesmärgiks visata 83 meetrit
Jaan Jürine 18.08.2004
Eesti üks väheseid medalilootusi, Käärikul treeninglaagrit lõpetav odaviskaja Andrus Värnik proovib täna esmakordselt pärast vigastust oda visata.
Mullune MM-hõbe tegi oma hüppeliigesele liiga 2. augustil Eesti meistrivõistlustel. Arstid arvestasid, et tervenemiseks kulub kolm kuni kuus nädalat.
“Katsume loomulikult hoo pealt, sest olümpial paigalt ei visata,” ütles eile treener Heino Puuste. “Mõistagi pelgan, sest hoojooksu viimastel sammudel langeb jalgadele kõva koormus. Aga selgust on vaja.” Ateenasse sõidavad Värnik ja Puuste 22. augustil, odaviske kvalifikatsioon algab 26. augustil.
Puuste jutust kumas teadmatus. “Kui teibiga visates valu tunda annab, proovime süstide varal. Kui ka see ei aita, on meie mõistus otsas,” ütles ta. “Siis on kuri tõesti karjas.”
“Olen seda meelt, et olümpiale ei sobi Andruse tasemel sportlasel enam proovima minna,” lisas Puuste. “Tema jaoks pole vahet, kas koht on kuues või kuueteistkümnes. Maailma hooaja parima tulemuse omanik on medalipretendent: kas kõik või mitte midagi.”
<SCRIPT language=javascript src=”/cgi-bin/rot.fcgi?m=1&zone=20&type=js”></SCRIPT>
Hooaja edetabelis on 87.58 visanud Värnikust 15 sentimeetrit rohkem suutnud vaid venelane Aleksandr Ivanov, kuid Puuste andmetel Ivanov seljavea tõttu Ateenas ei võistle.
Veel kaks treeningut
Värniku kinnitusel tuli üle nädala kestnud Kääriku laager igati kasuks. “Jalg paraneb jõudsalt, see sisendab optimismi,” ütles Värnik. “Annan koos Heinoga endale aru, et alateadvusse võib vigastus jälje jätta. Ainult head visked pühivad selle jälje minema. Tahan esimeste hoo pealt tehtud visetega 83 meetrit kätte saada. Aga lepiksin ka 75-ga.”
Värnik lisas, et proovis Käärikul juba õrnalt enam-vähem paigalt ja ilma jalateibita visata ning 60 meetrit tuli täis.
“Sisendan endale, et pole vaja muretseda,” kommenteeris Värnik. “Planeerisime enne ärasõitu kaks odavisketreeningut: ühe kolmapäeval, teise laupäeval. Need peavad seisundist pildi andma.”
Temagi lisab, et hoiakult tuleb olla maksimalist. “Ka mulle on turistina Ateenasse minek vastumeelne…” jättis odamees lause lõpetamata.
“Nõustun: Andruse jalg on tõhusalt paranenud, kuid kas sellest piisab tipptasemel konkureerimiseks, pole veel teada. Me pole saanud tegelda vormi ajastamisega, see faas jääb vahelt välja. Andrus pole isegi korralikult joosta saanud,” valis Puuste mõtlikult sõnu.
“Täitsa hea tunne on. Paugupealt tuleb mul visata õigel hetkel. See hetk võib olla ka Ateenas, kuigi parem on kodus hinge kosutada,” lausus Värnik.