Intervjuu Iraagist naasnud Eesti kontingendi eelmise ülema kapten Toomas Väliga
|
|
|
Lennujaama kapten Välile vastu tulnud perekonnaliikmetest tuli isaga koos pildile tema poeg.
Foto: Marko Mumm |
|
Iraagist naasnud Eesti kontingendi eelmine ülem kapten Toomas Väli kiidab Eesti sõdureid ja räägib, et Iraagi enda uus armee on muutunud tugevamaks.
•• Olete äsja Iraagist naasnud. Kui võrrelda Iraaki siis, kui läksite, ja nüüd, kui lahkusite – mis on muutunud?
Siin tuleb eristada sõjalist ja poliitilist olukorda. Sõjalise seisukohalt võin öelda, et kui võtta iraaklased või õigemini need, kes seisavad vastu uuele valitsusele, valitud rahvusassambleele, siis neid on kolm korda suurelt löödud.
•• Viimase kuue kuu jooksul?
Neid löödi esimest korda eelmise aasta aprillis, siis augustis nende šiia pühapaikade ümber puhkenud lahingutes, kus Mahdi armee üritas vastu seista. Kolmandat korda löödi neid novembris Fallujas. Sõjalise poole pealt on vastupanu ka praegu, kuid see on väheefektiivne. Sõjaliselt ei saa öelda, et kurikaelad on löödud, sest neid tuleb alati juurde, ka kusagilt väljastpoolt. Aga Iraagi vahevalitsus on teinud tugevaid jõupingutusi Iraagi julgeolekujõudude loomiseks.
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT>
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT>
•• Kas seda on märgata? Suudavad nad koalitsioonivägedele juba tuge pakkuda?
Valimiste ajal tagasid julgeolekut valimisjaoskondades ja selle lähiümbruses Iraagi julgeolekujõud – politsei, uus armee, rahvuskaart. Koalitsioon toetas valimisi kaudselt. Valimised viisid ju läbi iraaklased ise.
•• Võrreldes näiteks sügisega, kas olukord on…?
Ütleksin, et see on selgem. Nüüd kontrollib olukorda Iraagi vahevalitsus. Sellel on legitiimne taust – seda on tunnustanud ÜRO, enamik araabia riike. Ütleksin, et ka poliitilisel pinnal lähevad asjad paremuse poole. Valimised ikkagi oli tohutult suur positiivne samm edasi.
•• Siit vaadates paistis valimiste eel väga palju hirmu!
Kui Falluja sõna otseses mõttes kurikaeltelt, kes röövivad lapsi ja lõikavad inimestel päid otsast jne, tagasi vallutati, siis see oli nagu mädapaise, mis lõigati enne valimisi lõhki. Edasi järgnesid sõjalised operatsioonid Bagdadist lõunapoolsemas provintsis, kus ka meie poisid on väga tugevasti tööd teinud.
•• Te ise olete ka seal operatsioonil käinud?
Jaa, olen ka ise käinud ja oma silmaga näinud. Meie poisid on viimase kuu aja jooksul leidnud sealt nii palju lõhkeainet, et sellega oleks võinud valimiste päeval 3–6 valimisjaoskonda vastu taevast lasta. Müts maha meie poiste ees! Seda on tunnistanud I ratsaväediviisi staabiülem kolonel Walker, kellega ma just paar päeva tagasi meie poiste tulevikust rääkisin. Mul on pagasis kaasas kolm pronkstähte meie eelmistele rühmadele.
•• Mis pronkstähed, mille eest?
See on sõjatandril isikliku vapruse eest antav autasu. Kui ameeriklastele ütlesin, et mul on pagasis kolm pronkstähte, siis nad küsisid, kui suure hulga inimeste kohta. Vastasin, et meil on umbkaudu 130 inimest Iraagist läbi käinud ja tean, et määratud on viis pronkstähte. Ameerika kolonelleitnant lõi laksu vastu otsaesist ja ütles: jumal hoia, meil on hea, kui 1000-mehelise pataljoni peale viis pronkstähte saame. Nii et meil pole midagi häbeneda.
•• Kui te nüüd Bagdadi lennuväljal lennukisse astusite, mis oli viimane mõte?
Meil on väga tugev psühholoogiateenistus. Mulle räägiti ka sinnamineku, sealoleku ja tagasituleku stressist. Enne ma stressi ei tundnudki – et midagi teistmoodi oleks – kui Kuveidi lennuväljal, kus kohalikud tumedanahalised Lufthansa vormis ametnikud ütlesid, et mina vist küll lennuki peale ei saa.
•• Mis siis juhtus?
Nende arvutikasutamise oskus oli ilmselt ajast ja arust ning nad ei suutnud leida õiget piletinumbrit ja broneeringut. Peale minu oli veel kümmekond ameeriklast, kes suhtusid asjasse üsna emotsionaalselt. Alles siis lõi stress välja. Militaarlennukiga on lihtne: lähed lööd oma ID lauda, inimene vaatab sulle otsa, leiab nimekirjast su nime ja ütleb: palun väga, pange oma pagas sinna ja oodake seal telgis. Ongi kõik. Tsiviilmaailma reeglite puhul ei piisa, et olen Eesti armee kapten ja tahan nüüd lennata.
•• Püssitoru ees on siis lihtsam seista kui tsiviilelus lennukile pääseda?
Tuleb nii välja.
•• Aga olete te püssitoru ees seisnud?
Ei ole juhtunud, õnneks. Ja ei taha ka, et keegi seisaks püssitoru ees.
|
VE: Väli, Toomas – kapten
Toomas Väli: müts maha meie poiste ees!
Anneli Ammas, 05.02.2005
Intervjuu Iraagist naasnud Eesti kontingendi eelmise ülema kapten Toomas Väliga
Foto: Marko Mumm
Iraagist naasnud Eesti kontingendi eelmine ülem kapten Toomas Väli kiidab Eesti sõdureid ja räägib, et Iraagi enda uus armee on muutunud tugevamaks.
•• Olete äsja Iraagist naasnud. Kui võrrelda Iraaki siis, kui läksite, ja nüüd, kui lahkusite – mis on muutunud?
Siin tuleb eristada sõjalist ja poliitilist olukorda. Sõjalise seisukohalt võin öelda, et kui võtta iraaklased või õigemini need, kes seisavad vastu uuele valitsusele, valitud rahvusassambleele, siis neid on kolm korda suurelt löödud.
•• Viimase kuue kuu jooksul?
Neid löödi esimest korda eelmise aasta aprillis, siis augustis nende šiia pühapaikade ümber puhkenud lahingutes, kus Mahdi armee üritas vastu seista. Kolmandat korda löödi neid novembris Fallujas. Sõjalise poole pealt on vastupanu ka praegu, kuid see on väheefektiivne. Sõjaliselt ei saa öelda, et kurikaelad on löödud, sest neid tuleb alati juurde, ka kusagilt väljastpoolt. Aga Iraagi vahevalitsus on teinud tugevaid jõupingutusi Iraagi julgeolekujõudude loomiseks.
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT>
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT>
•• Kas seda on märgata? Suudavad nad koalitsioonivägedele juba tuge pakkuda?
Valimiste ajal tagasid julgeolekut valimisjaoskondades ja selle lähiümbruses Iraagi julgeolekujõud – politsei, uus armee, rahvuskaart. Koalitsioon toetas valimisi kaudselt. Valimised viisid ju läbi iraaklased ise.
•• Võrreldes näiteks sügisega, kas olukord on…?
Ütleksin, et see on selgem. Nüüd kontrollib olukorda Iraagi vahevalitsus. Sellel on legitiimne taust – seda on tunnustanud ÜRO, enamik araabia riike. Ütleksin, et ka poliitilisel pinnal lähevad asjad paremuse poole. Valimised ikkagi oli tohutult suur positiivne samm edasi.
•• Siit vaadates paistis valimiste eel väga palju hirmu!
Kui Falluja sõna otseses mõttes kurikaeltelt, kes röövivad lapsi ja lõikavad inimestel päid otsast jne, tagasi vallutati, siis see oli nagu mädapaise, mis lõigati enne valimisi lõhki. Edasi järgnesid sõjalised operatsioonid Bagdadist lõunapoolsemas provintsis, kus ka meie poisid on väga tugevasti tööd teinud.
•• Te ise olete ka seal operatsioonil käinud?
Jaa, olen ka ise käinud ja oma silmaga näinud. Meie poisid on viimase kuu aja jooksul leidnud sealt nii palju lõhkeainet, et sellega oleks võinud valimiste päeval 3–6 valimisjaoskonda vastu taevast lasta. Müts maha meie poiste ees! Seda on tunnistanud I ratsaväediviisi staabiülem kolonel Walker, kellega ma just paar päeva tagasi meie poiste tulevikust rääkisin. Mul on pagasis kaasas kolm pronkstähte meie eelmistele rühmadele.
•• Mis pronkstähed, mille eest?
See on sõjatandril isikliku vapruse eest antav autasu. Kui ameeriklastele ütlesin, et mul on pagasis kolm pronkstähte, siis nad küsisid, kui suure hulga inimeste kohta. Vastasin, et meil on umbkaudu 130 inimest Iraagist läbi käinud ja tean, et määratud on viis pronkstähte. Ameerika kolonelleitnant lõi laksu vastu otsaesist ja ütles: jumal hoia, meil on hea, kui 1000-mehelise pataljoni peale viis pronkstähte saame. Nii et meil pole midagi häbeneda.
•• Kui te nüüd Bagdadi lennuväljal lennukisse astusite, mis oli viimane mõte?
Meil on väga tugev psühholoogiateenistus. Mulle räägiti ka sinnamineku, sealoleku ja tagasituleku stressist. Enne ma stressi ei tundnudki – et midagi teistmoodi oleks – kui Kuveidi lennuväljal, kus kohalikud tumedanahalised Lufthansa vormis ametnikud ütlesid, et mina vist küll lennuki peale ei saa.
•• Mis siis juhtus?
Nende arvutikasutamise oskus oli ilmselt ajast ja arust ning nad ei suutnud leida õiget piletinumbrit ja broneeringut. Peale minu oli veel kümmekond ameeriklast, kes suhtusid asjasse üsna emotsionaalselt. Alles siis lõi stress välja. Militaarlennukiga on lihtne: lähed lööd oma ID lauda, inimene vaatab sulle otsa, leiab nimekirjast su nime ja ütleb: palun väga, pange oma pagas sinna ja oodake seal telgis. Ongi kõik. Tsiviilmaailma reeglite puhul ei piisa, et olen Eesti armee kapten ja tahan nüüd lennata.
•• Püssitoru ees on siis lihtsam seista kui tsiviilelus lennukile pääseda?
Tuleb nii välja.
•• Aga olete te püssitoru ees seisnud?
Ei ole juhtunud, õnneks. Ja ei taha ka, et keegi seisaks püssitoru ees.