 Politoloogi hinnangul võitis Eesti kõnelustel veerandi, kaotas teise ja pool oli kompromiss
Europoliitika asjatundjad panevad valitsusele Euroopa põhiseadusleppe läbirääkimiste eest hindeks nelja, kuigi esikõnelejate nõudmistest läks puhtalt läbi vaid ligi veerand ja Siim Kallase hoitud volinikukoht kaob.
Mullu septembris riigikogu ette toodud “valge paber” kolmekümnel leheküljel sisaldas 17 soovi, mida valitsus europõhiseaduselt tahtis ja sügisest suveni kestnud valitsustevaheliselt konverentsilt saama läks.
Neid nõudmisi aluseks võttes hindab Tartu ülikooli politoloogiateadur Viljar Veebel, et Eesti saavutas kõnelustel soovitust ligi veerandi, kaotas teise veerandi ja ülejäänud pool jäi väljapoole oodatu või kardetu piire. “Kui tähistada rohelisega kõik, mis saadi, ja punasega, millest ilma jäädi, siis suurem osa küsimusi tuleks tähistada hoopis kollasega,” arvab politoloog, sest nendes punktides tuli viigimaiguline tulemus.
Kõigi huve sobitada on raske
Veebel tuletab meelde, et ebarealistlik on sobitada 25 riigi huvidekomplekti nii, et kõik saavad, mida tahavad. Nii tema kui ka diplomaatide kooli asedirektor Vahur Made tunnistavad, et maksuküsimuse jäämine liikmesriikide pädevusse oli selge edupunkt, kuid kahtlevad, kas just sinna “punast joont” tõmmata oli kõige mõistlikum.
“Väga tugev madalate maksude propageerimine riigi poolt, kes ise on suur abirahade taotleja, ei mõju pehmelt öeldes just usaldusväärselt,” ütleb Made, kes oli nõus panema tulemustele hindeks nelja.
Hinnet langetavad Veebeli ja Made silmis püsiva volinikukoha kaotus Euroopa Komisjonis, mis tähendab, et Eestil püsib Siim Kallas või keegi teine volinike laua ääres kuni 2014. aastani ja pärast seda jääb komisjoni mõistliku suuruse huvides kohti vähemaks kui liikmesriike.
Komisjon on Euroopa Liidu põhiline seadusandlik mootor ja Made sõnul on selge, et kui ühel või teisel riigil volinikku pole, siis tema mõju seadusandlusele väheneb oluliselt.
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Gert Antsu hinnangul oli muidu halva uudise heaks lahenduseks siiski see, et komisjonikohti jagatakse kõigile riikidele võrdselt. Volinikukohata võivad jääda ka suurriigid ning pealegi oli kohti-vähem-kui-liikmeid põhimõte ette nähtud ka senises Nice’i lepingus, juhuks, kui ühendus peaks jõudma 27 liikmeni.
Kuid senise ühe riigi eesistumissüsteemi lahjendamine kujutab ohtu ka politoloog Veebeli meelest. Uus tekkiv kolmikeesistumine ja “riigipeade pea” ehk ülemkogu presidendi ameti loomine viivad kõik selleni, et “tekib teatud keskvõimu tugevnemine ja keskvõimu ümber võib tekkida piiritletud ring, kust Eesti võib välja jääda”.
Hüvitus nende kaotuste eest oli see, et Eesti saab tulevikus kuue europarlamendi koha asemel ühe rohkem. Gert Antsu peab lisakohta koguni võiduks number kaks maksustamisõiguse eduka kaitse järel.
Suhteliselt soodsa hinnangu saab kõneluste tulemus häältejaotuse alal, uus topelthäälteenamuse süsteem nõuab otsuse läbiminekuks 55 protsendi riikide toetust, kes esindavad 65 protsenti euroliidu rahvastikust.
Eesti “valge paber” soovitas küll võrdseid protsente, kuid Made hinnangul oli tegemist niikuinii liiga optimistliku sooviga.
“Siin mingeid suuri kaotusi konvendis polnud, kõik oli kaotatud juba enne,” võttis Veebel kokku arutelu häälte kaalu üle. “Enne (2001. aastal sõlmitud ja peatselt jõustuvat – toim) Nice’i lepingut oleks Eesti saanud nõukogus kolmandiku Saksa häältest, nüüd on see tase umbes kümnendik.”
See seik heidabki varju kogu läbirääkimisprotsessile ja paneb politoloogi järeldama, et ega Eesti esikõnelejatel polnudki suurt saada. Just seda arvestades saab lõpptulemus hindeks kehvapoolse kolme, läbirääkijad ise aga tugeva nelja.
Eesti soovid kõnelustel
Tulemus oli kohati parem
Taheti: Euroopa parlamendis senise kohtade jaotuse säilimist.
Saadi: üks koht rohkem.
Taheti: üks volinik igast riigist. Saadi: volinikust jäädi ilma, saadi aga kõigile liikmesmaadele ühesugused rotatsioonitingimused.
Taheti: vältida Ülemkogu muutmist institutsiooniks. Saadi: Ülemkogust sai institutsioon.
Taheti: mitte lasta ülemkogul muuta hääletusprotseduuri ja mitte minna ühehäälselt otsustamiselt üle häälteenamusega otsustamisele. Saadi: üldised hääletusprotseduuride muutmist võimaldavad sätted säilisid, kuid jääb alles teoreetiline vetovõimalus riigikogu kaudu.
Taheti: vältida seadusandliku ja üldasjade nõukogu loomist. Saadi: suudeti teket vältida.
Taheti: seista vastu tihendatud koostööle ühiskaitse osas. Saadi: tihendatud koostöö kaitsepoliitikas on põhiseadusega võimalik.
Allikad: riigikantselei EL sekretariaat, EL-i põhiseaduse leping
|
Uudised
VE: Valge paber – Eesti huvid Euroopas
Taganemine Euroopas hindele neli
Priit Simson
12.07.2004
Europoliitika asjatundjad panevad valitsusele Euroopa põhiseadusleppe läbirääkimiste eest hindeks nelja, kuigi esikõnelejate nõudmistest läks puhtalt läbi vaid ligi veerand ja Siim Kallase hoitud volinikukoht kaob.
Mullu septembris riigikogu ette toodud “valge paber” kolmekümnel leheküljel sisaldas 17 soovi, mida valitsus europõhiseaduselt tahtis ja sügisest suveni kestnud valitsustevaheliselt konverentsilt saama läks.
Neid nõudmisi aluseks võttes hindab Tartu ülikooli politoloogiateadur Viljar Veebel, et Eesti saavutas kõnelustel soovitust ligi veerandi, kaotas teise veerandi ja ülejäänud pool jäi väljapoole oodatu või kardetu piire. “Kui tähistada rohelisega kõik, mis saadi, ja punasega, millest ilma jäädi, siis suurem osa küsimusi tuleks tähistada hoopis kollasega,” arvab politoloog, sest nendes punktides tuli viigimaiguline tulemus.
Kõigi huve sobitada on raske
Veebel tuletab meelde, et ebarealistlik on sobitada 25 riigi huvidekomplekti nii, et kõik saavad, mida tahavad. Nii tema kui ka diplomaatide kooli asedirektor Vahur Made tunnistavad, et maksuküsimuse jäämine liikmesriikide pädevusse oli selge edupunkt, kuid kahtlevad, kas just sinna “punast joont” tõmmata oli kõige mõistlikum.
“Väga tugev madalate maksude propageerimine riigi poolt, kes ise on suur abirahade taotleja, ei mõju pehmelt öeldes just usaldusväärselt,” ütleb Made, kes oli nõus panema tulemustele hindeks nelja.
Hinnet langetavad Veebeli ja Made silmis püsiva volinikukoha kaotus Euroopa Komisjonis, mis tähendab, et Eestil püsib Siim Kallas või keegi teine volinike laua ääres kuni 2014. aastani ja pärast seda jääb komisjoni mõistliku suuruse huvides kohti vähemaks kui liikmesriike.
Komisjon on Euroopa Liidu põhiline seadusandlik mootor ja Made sõnul on selge, et kui ühel või teisel riigil volinikku pole, siis tema mõju seadusandlusele väheneb oluliselt.
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Gert Antsu hinnangul oli muidu halva uudise heaks lahenduseks siiski see, et komisjonikohti jagatakse kõigile riikidele võrdselt. Volinikukohata võivad jääda ka suurriigid ning pealegi oli kohti-vähem-kui-liikmeid põhimõte ette nähtud ka senises Nice’i lepingus, juhuks, kui ühendus peaks jõudma 27 liikmeni.
Kuid senise ühe riigi eesistumissüsteemi lahjendamine kujutab ohtu ka politoloog Veebeli meelest. Uus tekkiv kolmikeesistumine ja “riigipeade pea” ehk ülemkogu presidendi ameti loomine viivad kõik selleni, et “tekib teatud keskvõimu tugevnemine ja keskvõimu ümber võib tekkida piiritletud ring, kust Eesti võib välja jääda”.
Hüvitus nende kaotuste eest oli see, et Eesti saab tulevikus kuue europarlamendi koha asemel ühe rohkem. Gert Antsu peab lisakohta koguni võiduks number kaks maksustamisõiguse eduka kaitse järel.
Suhteliselt soodsa hinnangu saab kõneluste tulemus häältejaotuse alal, uus topelthäälteenamuse süsteem nõuab otsuse läbiminekuks 55 protsendi riikide toetust, kes esindavad 65 protsenti euroliidu rahvastikust.
Eesti “valge paber” soovitas küll võrdseid protsente, kuid Made hinnangul oli tegemist niikuinii liiga optimistliku sooviga.
“Siin mingeid suuri kaotusi konvendis polnud, kõik oli kaotatud juba enne,” võttis Veebel kokku arutelu häälte kaalu üle. “Enne (2001. aastal sõlmitud ja peatselt jõustuvat – toim) Nice’i lepingut oleks Eesti saanud nõukogus kolmandiku Saksa häältest, nüüd on see tase umbes kümnendik.”
See seik heidabki varju kogu läbirääkimisprotsessile ja paneb politoloogi järeldama, et ega Eesti esikõnelejatel polnudki suurt saada. Just seda arvestades saab lõpptulemus hindeks kehvapoolse kolme, läbirääkijad ise aga tugeva nelja.
Eesti soovid kõnelustel
Tulemus oli kohati parem
Taheti: Euroopa parlamendis senise kohtade jaotuse säilimist.
Saadi: üks koht rohkem.
Taheti: üks volinik igast riigist. Saadi: volinikust jäädi ilma, saadi aga kõigile liikmesmaadele ühesugused rotatsioonitingimused.
Taheti: vältida Ülemkogu muutmist institutsiooniks. Saadi: Ülemkogust sai institutsioon.
Taheti: mitte lasta ülemkogul muuta hääletusprotseduuri ja mitte minna ühehäälselt otsustamiselt üle häälteenamusega otsustamisele. Saadi: üldised hääletusprotseduuride muutmist võimaldavad sätted säilisid, kuid jääb alles teoreetiline vetovõimalus riigikogu kaudu.
Taheti: vältida seadusandliku ja üldasjade nõukogu loomist. Saadi: suudeti teket vältida.
Taheti: seista vastu tihendatud koostööle ühiskaitse osas. Saadi: tihendatud koostöö kaitsepoliitikas on põhiseadusega võimalik.
Allikad: riigikantselei EL sekretariaat, EL-i põhiseaduse leping