Ants Vaimel: teid lõhub liigne kokkuhoid
08.04.2004PM Online
Aastaid tehnikaülikoolis õppejõuna töötanud teeinseneri Ants Vaimeli sõnul lagunevad Eesti uued või vastremonditud teed kiiresti, sest need on liiga õhukesed, maanteeamet selle väitega nõus ei ole, vahendab Eesti Päevaleht.
Maanteede lagunemist soodustavad ka veoautod, mis on raskemad, kui teed planeerides ette nähti. Samas pole teada, kui palju ülekaalulisi veokeid Eesti teedel sõidab, seega ei saa teekatet ehitada kindlast koormusest lähtudes.
Teaduskandidaadist teeinseneri Vaimeli sõnul lähtutakse Eestis teede ehitusel 1983. aastal koostatud määrustest.
Sel ajal võis masina koormatud vedav telg kaaluda kuni kümme tonni. Seitse aastat tagasi liikus Eesti Euroopa tasemele, tõstes lubatud teljekoormuse 11,5 tonnini. Tee-ehituse normkoormuseks ei ole aga seda 11,5 tonni siiani määratud.
Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialisti Elmur Karu sõnul ei saa teede lagunemises süüdistada üksnes asja- olu, et need on liiga õhukesed.
Karu sõnul võib teede lagunemises süüdi olla ka kliima. «Või kust me teame, et tee ehitusel kasutati kõiki materjale õigesti,» nentis Karu.
Ta kinnitas, et arvutusmetoodika võtab arvesse 7,5–12-tonnise teljekoormusega autosid.
Karu lisas, et kui raha jätkuks, võiks ju ka teed ehitada paksemate kihtidena. «Aga kas see on otstarbekas ja päästab lagunemisest?» küsis Karu.
«Loomulikult valitakse majanduslikult kõige ökonoomsem kate, nagunii on vaja teda korras hoida ja kuluvaid kihte uuendada,» lisas ta.
Plaanitust suurem teljekoormus võib soodustada pikiroobaste tekkimist. «Katendid ei tarvitse kohe laguneda, aga nad muutuvad kiiremini ebatasasemaks, misjärel roopad tekivad kiiremini ja sügavamalt,» selgitas Vaimel.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Vaimel, Ants – teeinsener
Ants Vaimel: teid lõhub liigne kokkuhoid
08.04.2004PM Online
Maanteede lagunemist soodustavad ka veoautod, mis on raskemad, kui teed planeerides ette nähti. Samas pole teada, kui palju ülekaalulisi veokeid Eesti teedel sõidab, seega ei saa teekatet ehitada kindlast koormusest lähtudes.
Teaduskandidaadist teeinseneri Vaimeli sõnul lähtutakse Eestis teede ehitusel 1983. aastal koostatud määrustest.
Sel ajal võis masina koormatud vedav telg kaaluda kuni kümme tonni. Seitse aastat tagasi liikus Eesti Euroopa tasemele, tõstes lubatud teljekoormuse 11,5 tonnini. Tee-ehituse normkoormuseks ei ole aga seda 11,5 tonni siiani määratud.
Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialisti Elmur Karu sõnul ei saa teede lagunemises süüdistada üksnes asja- olu, et need on liiga õhukesed.
Karu sõnul võib teede lagunemises süüdi olla ka kliima. «Või kust me teame, et tee ehitusel kasutati kõiki materjale õigesti,» nentis Karu.
Ta kinnitas, et arvutusmetoodika võtab arvesse 7,5–12-tonnise teljekoormusega autosid.
Karu lisas, et kui raha jätkuks, võiks ju ka teed ehitada paksemate kihtidena. «Aga kas see on otstarbekas ja päästab lagunemisest?» küsis Karu.
«Loomulikult valitakse majanduslikult kõige ökonoomsem kate, nagunii on vaja teda korras hoida ja kuluvaid kihte uuendada,» lisas ta.
Plaanitust suurem teljekoormus võib soodustada pikiroobaste tekkimist. «Katendid ei tarvitse kohe laguneda, aga nad muutuvad kiiremini ebatasasemaks, misjärel roopad tekivad kiiremini ja sügavamalt,» selgitas Vaimel.