 Raimo Kägu: väikesadama arendamist ei saa ärina võtta
Mitmel väikesadamal puudub omanik
Ettevõtted ning äritegelased on võtnud kätte ning asunud arendama Eesti väikesadamaid. Mõni edukalt, mõni vähem edukalt. Mitmed erakätesse läinud sadamad on aga sootuks kõrbenud ning vahetanud korduvalt omanikku.
Ärimees Raimo Kägu on pühendanud neli aastat Kaberneeme sadama arendamisele. Kuigi sadamas asub ka väike hotell ning restoran, pole ots otsaga kokku tulemine ärimehe sõnul kerge. “See on üsna keeruline. Sellisel kujul sadama pidamine ongi rohkem ajaveetmise vorm ning missiooni küsimus. Puhtalt ärina seda võtta ei saa,” märgib Kägu.
Kägu hinnangul oli vale samm, et ühel hetkel hakati väikesadamaid erakätesse müüma. Pigem oleks tulnud need munitsipaalomandis korda teha ning siis eraettevõtjate opereerida anda. Kägu sõnul on praktika näidanud, et paljudel juhtudel ei suudeta eraomandis olevat sadamat tööle panna.
Kui paluda Kägul loetleda erakätes olevaid väikesadamaid, mis on suutnud end tegevuses hoida, siis piirdubki ta vaid mõne nimega. Esimesena toob välja Lohusalu sadama, mis EE Grupi kaudu Toomas Lumanile kuulub.
Samas on näiteid veel. Nii kuulub Kuressaare sadama omanikeringi näiteks ärimees Rein Kilk, oma jahisadama rajamise plaane peab ka auto- ning kaatriärimees Viktor Siilats, kes soovib uue sadama rajada praeguse Haapsalu jahisadama kõrvale.
Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni tegevdirektor Helle Hallika ütleb, et väikesadamate arendamise vastu tunnevad üha enam huvi nii eraisikud kui ka vallad. “Pisitasa tegeldakse selle küsimusega, sest on mõistetud, et sadama kaudu tulev turist on varakas turist,” lausub Hallika.
Vaikselt hakkab väikesadamate poole hiilima ka väliskapital. Hallika toob näitena Vergi sadama, kuhu tema teada kas siis rootslased või inglased ligi olevat ujunud.
Mis puudutab Lääne-Eesti saarte väikesadamaid, siis on paljud neist läinud AS-i Saarte Liinid kätte. “Varem oli neil kuus sadamat, nüüd on rohkem,” ütleb Hallika.
Eesti Väikesadamate Liidu juhatuse esimehe Jaak Reinmetsa sõnul on enamik Eesti väikesadamaid halvas korras. Nii imelik kui see pole, on Eestis ka selliseid sadamaid, millel omanikku pole. “Sadam on küll reaalselt tegutsev ning seal seisavad laevad, kuid omanikku sadamal pole,” tõdeb Reinmets.
Kuid on ka erandeid ehk sadamaid, mis on väga heas korras. Reinmets toob näiteid: Lohusalu, Vergi, Pärnu jahisadam, Roomassaare sadam ning Kuressaare jahisadam.
Mitu neist on sinise lipu sadamad, ehk sellised, mis on ohutud nii keskkonnale kui ka külastajale. Paljud väikelaevnikud pidavatki endale sihtkohtasid sinise lipu järgi valima.
Samas lisab Reinmets, et väikesadama puhul on tegu projektiga, mis ennast ise üldjuhul ära ei tasu. “Meie soovitus siinkohal on, et kui eraettevõtja tahab hakata sadamat arendama, siis võiks sadam jääda vallale. Sadama operaator võiks olla eraettevõtja. Nii on võimalik sadama arendamiseks hõlpsamalt raha saada.”
Reinmetsa sõnul kuulub nende liitu üle Eesti 47 tegutsevat väikesadamat, neist suur osa on poolenisti lagunenud. “Meil valitseb katastroofiline olukord, sest raha panid neisse sadamaisse 30 aastat tagasi kalurikolhoosid. Oleme nördinud ministeeriumis, kes tegeleb ainult Saarte Liinidega või Tallinna sadamaga,” ütleb Reinmets.
AS-ile Saarte Liinid kuulub ettevõtte tegevjuhi Ants Tammlehe sõnul praegu üheksa sadamat, neile on lisandumas veel kolm.
Kõik ettevõtte sadamad on Tammlehe hinnangul heas korras. Mis aga puudutab väikesadamate üldist pilti Eestis, siis on olukord erinev.
|
Uudised
VE: väikesadamad
Eraettevõtjad arendavad väikesadamaid
Raigo Neudorf
31.03.2004
Ettevõtted ning äritegelased on võtnud kätte ning asunud arendama Eesti väikesadamaid. Mõni edukalt, mõni vähem edukalt. Mitmed erakätesse läinud sadamad on aga sootuks kõrbenud ning vahetanud korduvalt omanikku.
Ärimees Raimo Kägu on pühendanud neli aastat Kaberneeme sadama arendamisele. Kuigi sadamas asub ka väike hotell ning restoran, pole ots otsaga kokku tulemine ärimehe sõnul kerge. “See on üsna keeruline. Sellisel kujul sadama pidamine ongi rohkem ajaveetmise vorm ning missiooni küsimus. Puhtalt ärina seda võtta ei saa,” märgib Kägu.
Kägu hinnangul oli vale samm, et ühel hetkel hakati väikesadamaid erakätesse müüma. Pigem oleks tulnud need munitsipaalomandis korda teha ning siis eraettevõtjate opereerida anda. Kägu sõnul on praktika näidanud, et paljudel juhtudel ei suudeta eraomandis olevat sadamat tööle panna.
Kui paluda Kägul loetleda erakätes olevaid väikesadamaid, mis on suutnud end tegevuses hoida, siis piirdubki ta vaid mõne nimega. Esimesena toob välja Lohusalu sadama, mis EE Grupi kaudu Toomas Lumanile kuulub.
Samas on näiteid veel. Nii kuulub Kuressaare sadama omanikeringi näiteks ärimees Rein Kilk, oma jahisadama rajamise plaane peab ka auto- ning kaatriärimees Viktor Siilats, kes soovib uue sadama rajada praeguse Haapsalu jahisadama kõrvale.
Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni tegevdirektor Helle Hallika ütleb, et väikesadamate arendamise vastu tunnevad üha enam huvi nii eraisikud kui ka vallad. “Pisitasa tegeldakse selle küsimusega, sest on mõistetud, et sadama kaudu tulev turist on varakas turist,” lausub Hallika.
Vaikselt hakkab väikesadamate poole hiilima ka väliskapital. Hallika toob näitena Vergi sadama, kuhu tema teada kas siis rootslased või inglased ligi olevat ujunud.
Mis puudutab Lääne-Eesti saarte väikesadamaid, siis on paljud neist läinud AS-i Saarte Liinid kätte. “Varem oli neil kuus sadamat, nüüd on rohkem,” ütleb Hallika.
Eesti Väikesadamate Liidu juhatuse esimehe Jaak Reinmetsa sõnul on enamik Eesti väikesadamaid halvas korras. Nii imelik kui see pole, on Eestis ka selliseid sadamaid, millel omanikku pole. “Sadam on küll reaalselt tegutsev ning seal seisavad laevad, kuid omanikku sadamal pole,” tõdeb Reinmets.
Kuid on ka erandeid ehk sadamaid, mis on väga heas korras. Reinmets toob näiteid: Lohusalu, Vergi, Pärnu jahisadam, Roomassaare sadam ning Kuressaare jahisadam.
Mitu neist on sinise lipu sadamad, ehk sellised, mis on ohutud nii keskkonnale kui ka külastajale. Paljud väikelaevnikud pidavatki endale sihtkohtasid sinise lipu järgi valima.
Samas lisab Reinmets, et väikesadama puhul on tegu projektiga, mis ennast ise üldjuhul ära ei tasu. “Meie soovitus siinkohal on, et kui eraettevõtja tahab hakata sadamat arendama, siis võiks sadam jääda vallale. Sadama operaator võiks olla eraettevõtja. Nii on võimalik sadama arendamiseks hõlpsamalt raha saada.”
Reinmetsa sõnul kuulub nende liitu üle Eesti 47 tegutsevat väikesadamat, neist suur osa on poolenisti lagunenud. “Meil valitseb katastroofiline olukord, sest raha panid neisse sadamaisse 30 aastat tagasi kalurikolhoosid. Oleme nördinud ministeeriumis, kes tegeleb ainult Saarte Liinidega või Tallinna sadamaga,” ütleb Reinmets.
AS-ile Saarte Liinid kuulub ettevõtte tegevjuhi Ants Tammlehe sõnul praegu üheksa sadamat, neile on lisandumas veel kolm.
Kõik ettevõtte sadamad on Tammlehe hinnangul heas korras. Mis aga puudutab väikesadamate üldist pilti Eestis, siis on olukord erinev.