VE: Vaiatu

VAIATU AJALUGU

Ürikutes on küla esmamainimine 18.juulil 1402.a. 1412 on Vaiatu ( Somel ) rentnikeks vennad Hans ja Andreas Wolff ning Vaiatust saab mõis. Kooliharidust hakati andma 1694.aastast. Aastal 1700 on Vaiatus oma postijaam ja külakõrts. 1701.a. talvel talvitus ümbruskonnas Karl XII armee. Rahvale laastavalt mõjusid põhjasõjaaegne nälg ja katk, loomataud ja viljaikaldus, ning erakordseltkülm talv on 1739.a. kui hukkus palju inimesi ja kariloomi. Mõisat on tihti müüdud ja tal on olnud palju omanikke ja rentnikke – Lode, Rosen, von Krüdener, von Knorring, von Brümmer, Kymmel, Rosenkampf, Schoultz, von Engel,von Weltzien, von Glasenapp. Pärast viimase mõisaomaniku von Glasenappi lahkumist Vaiatust aastal 1921 – 1922 jagatakse mõisamaad asunikutaludeks. Algab I Eesti iseseisvuseaeg.Küla nimedena on kasutatud Somel, Somel-Hoff, Hof zu Somel. 18.saj. II poolel ehitatud ümbruskonna ilusaim mõisahäärber hävis tulekahjus 10.juunil 1926.a.Mõisapargile lisas ilu järveke.

ARENG LÄBI AASTATE

Umbes 1000 aastat tagasi – esimesed leiud nooremast rauaajast, mis viitavad paiksele asustusele

• Märtsi algus 1210.a. – Vene väed teevad rüüsteretke Vaigasse.
• Jaanuar 1212.a. -ristisõdijad peatuvad kolm päeva SOMELINDE linnuse juures ja rüüstavad hirmsasti ümbruskonda. Linnuse tõenäoline koht oli Vaiatus Salgu väljal
• Augusti lõpp 1224.a. – pärast Tartu rahu hakkab siinset ala valitsema piiskop HERMAN
• 1319.a. – oli olemas kivikirik Tormas, püha hiis ja ohvripärn Sätsuveres.
• 18.juuli 1402.a. – Põltsamaa lossihärra annab LAURENTIUS CRYSBY-le rendile Somele ja Wagkitu külad. Mõisa veel ei ole
• 14-15.saj.vahetus – Laiuse lossi ehitamine
• 1408.a. – TYLE BRINKE saab rendile Rääbise mõisa
• 1412.a. – Vaiatus on rentnikud vennad HANS ja ANDREAS WOLFF -id.
• Somel saab mõisaks 5.veebruar 1419.a. – Vaiatu rentnik on ODERD REVAL. Määratakse mõisa suurus (12,5 adramaad) ja piirid.
• Koimula (COYNEMULA) küla esmamainimine 17.dets.1480.a. – Võidivere ( VEYTFER ) küla panditakse WOLBERTH WESSELER’ile. Küla esmamainimine
• 1502.a. – venelaste rüüsteretk Vaigamaale
• 1523.a. – usupuhastuse (reformatsiooni) algus siinmail
• 1525.a. – pildirüüsted Tartus
• 1533.a. – arvatav esimeste mustlaste tulek Eestisse läbi Rootsi ja Soome
• 1558.a. – Vene väed khaan SIGALEI juhtimisel tungivad Eestimaale. Liivi sõja algus. Kuum ja põuane suvi. Palju metsatulekahjusid
• 1584.a. – pärast Ivan IV surma satuvad siinsed alad Poola võimu alla
• 1599.a. – Rääbise mõisas on suur viljapuuaed. Toimub nn.” Poola revisjon “
• 1600- 1601.a. – eriti hirmus ning ränk näljahäda Eesti- ja Liivimaal. ELMOTI (HELMETE; ANDRESE talu Koimulast) esmamainimine. Peremeheks tol ajal HELMETTE TONNO HANS. Vanim talu vallas
• 1601.a. – Vaiatu mõis ja külad kuuluvad Laiuse lossi järgi I folwarki I vaku alla. Nn. ” Rootsi revisjon “
• 1625.a. – sattumine Rootsi võimu alla
• 1638.a. – pärast Liivi ja Vene – Rootsi sõda elab Vaiatus 3 peret ja 1 vabadik. Reastvere, Tuimõisa ja Kantküla “metsunud, tühi ja lage “
• 1643.a. – Tormas valmib I puukirik ” Vaiatu mõisa omanik G. LOHDE
• 1671.a. – Tormas valmib II puukirik
• 1683.a. – Tõikvere mõisa esmamainimine Rääbise karjamõisana
• 1694.a. – koolihariduse algus siinmail
• 1695 – 1697.a. – ränk viljaikaldus ja nälg. Vaiatus sureb veerand külaelanikest, kes maetakse ühishauda
• 1699.a. – Tormas on pastoriks ANDREAS RODELIUS. Vaiatu mõisa valitseb amtmann JOHAN MATSON
• 1700.a. – Vaiatus on postijaam ja kõrts
• 1701.a. – Rääbisel valitseb OTTO DIEDRICH WRANGELL. Vaiatus rittmeister HEINRICH HASTFER
• 1701.a. – KARL XII väed talvituvad Laiuse lossi ümbruskonnas
• 1701-1702.a. – Põhjasõjaaegne nälg ja katk
• 1710- 1712.a. – Suur katk
• 1726.a. – Vaiatus on valitsemas oberleitnant JOHAN REICHER
• 1730.a. – tüli Vaiatu REICHERI ja Kõnnu HAGEMEISTERI vahel matusepaikade pärast kirikus
• 1739.a. – erakordselt külm talv, hukkub palju inimesi ja kariloomi
• 12.veebr.1746-mai – Tormas on pastoriks JOHAN GEORG
• 1746 – 1749.a. – suur loomataud
• 1751.a. – suur viljaikaldus
• 1764.a. – keisrinna KATARIINA II läbisõit Torma kihelkonnast, sellele eelneb “Katariina tee” ehitamine Rääbisel
• 1765.a – Rääbisele tuleb uueks mõisahärraks freiherr OTTO WILHELM von FERSEN
• 11.aprill 1765.a. – Tormasse uue kivikiriku ehitamise lepingu sõlmimine Rääbise mõisas kiriku eestseisja FERSENI ja ehitusmeistri APPEL’i vahel Someli mõis (5 adramaad suur) maksab kiriku ehituseks 293 rbl. 59.kop. Kiriku ehitusel hukkub Vaiatu mees KUBBIA ADO JAKO, “kes kirriku tö jures ennast öieti ei hoidnud, kukkus Torni pealt mahha ning piddi halleda viisi surrema”
• 8.veeb. 1766.a. – Vaiatu mõisa hakkab valitsema erbherr GERHARD LUDVIG von KRÜDENER
• 1766.a. – Rääbise ja Tõikvere peale üks kool 14 õpilasega, Vaiatu koolis on 16 last. Õpetaja palgaks 1 ½ rubla kuus ja mõisa poolt prii söök
• 1775.a. – Vaiatu mõisaomanik on GOTTHARD JOHANN von KNORRING
• 1773-1775.a. – Torma surnuaia asutamine. Mujale ei tohtinud surnuid matta
• 1769.a. – edumeelne pastor EISEN von SCHWARZENBERG hakkab ümbruskonnas lastele rõugeid panema
• 8.okt. 1775.a.-1814.a. – Tormas on pastoriks FRANZ GOTTHILFF FRIEDRICH ASWERUS
• 1785.a – SOMELIS on 20 talu 229 hingega ( 102M +127 N) , ” MELLAJA ” karjamõis, vesiveski ja tellisetööstus. Mõisaomanik on von KYMMEL. Kool 8lapsega asub Võidiveres, väikeses saunas. Maja ” vana ja kõlbmatu”. Palju lapsi õpetatakse kodus. Koolmeistriks JAANI TOOMAS – “tubli mees”. NB ! koolis on kapp, kust lapsed võivad raamatuid võtta ja “tarvitada” Vaiatu koolis on 13 last- 5 poissi ja 8 tüdrukut
• 1786.a. – Tõikvere mõisas on kool. Puudub eraldi maja, on ” Moistometsa ” karjamõis
• 1787.a. – mõis maksab kirikuõpetaja ASWERUSELE ametipalgaks 4 tündrit rukist ja 2 tündrit otra. Peale selle veel köstrile vakk “vilja “.
• 1795.a. – lahutati Rääbise ja Tõikvere mõisad
• 1803.a. – mõis peab ametis endise koolmeistri leske KOOLI MARI, kes oma kohustusi ” truilt ja õiglaselt “täidab. Ta on 57 aastat vana ja alates 1790.a. ametis. Palka saab ” 6 vakka rukkid, 5 vakka kaeru ja 4 külimittu soola ” aastas
• 1804.a. – asutatakse vallakohtud. Kohtumeesteks on talupojad, kes annavad ametivande. Eestimaal hakkab levima kartulikasvatus
• 1805.a. – läheb Vaiatu mõis GUSTAV ADOLF ROSENKAMPF ile, siis paruniproua SCHULTZ ile ( sündinud LEZZA-na )
• 1806.a. – Vaiatu mõisale kuulub TIHEDA küla, kus elavad ainult venelased “pobollid” Taluperemeesteks ” JÜRRI HANS, JUHANI JAAN, JUHANI JÜRRI, MIHKEL HANS, HANSO JÜRRI, ADO HANS, LEWUSKI JÜRRI …” JNE
• 1810.a. – koolis ei ole õpetajat. Kooli MARI surnud, maja lagunenud
• 1812.a. – panditakse mõis K. A. von ENGEL-ile 1813.a. – Vaiatu koolis 12 last. Tõikvere – Rääbise kool hääbub pärast koolimeistri TIDO MIHKLI surma
• 1819.a. – pärisorjuse kaotamine Liivimaal
• 1822.a. – talupoegadele antakse esimesed perekonnanimed
• 1827.a. – Rääbisel ja Tõikveres valmivad uued koolimajad Tõikveres koolmeistriks JAAN MÄND. Koolmeistriks on “JANI PEETER”
• 1834.a. – Vaiatusse ehitatakse uus koolimaja
• 1836.a. -Vaiatu mõis kuulub leitnant von WELTZIEN ile Rääbise mõis on panditud hr. JÜRGENSON ile
• 12.jaan.1819-1852.a. – Tormas on kirikuõpetaja JOHANN EDUARD ASSMUTH
• 1844 – 1845.a. – suur veeuputus, loomakatk ja näljahäda
• 1848.a. – koolerataud
• 13.märts 1853.a. – Torma pastoriks on 44 aastat CARL SELMAR kuni 1.nov. 1896.a. LANDESEN
• 1858- 1859.a. – I väljarändamine Venemaale. Lahkub mitu perekonda, mõned tulevad tagasi
• 1803-1893.a. – Torma kihelkonnas oli “prohvet” – JAAN JOOSUA kel olnud eriline “võim ja anded”
• 1869.a. – talukohtade päriseksmüügi algus, esimene talu oli “ANSO-MARDI ” Koimulas
• 1874.a. – Vaiatus valmib uus koolimaja. Töötasu ehitajatele 173 rbl.
• 1877.a. – Vaiatu valla peremehed maksavad kokku 589 rbl pearaha ja 32 rbl 86 kop. kirikumaksu
• 1880-1890.a. – II väljarändamine Venemaale- Tobolskisse ja Peterburi kubermangu
• 1889.a. – TORMAS valmib uus kabelihoone
• 30.dets.1892.a. – ühinevad Vaiatu, Rääbise ja Tõikvere vallad koos teiste väikevaldadega suureks Võtikvere vallaks
• 1904.a – mobilisatsioon Vene – Jaapani sõtta
• 1905.a. – rahvarahutused Vaiatus
• 03.veeb.1905.a. – Rääbisel sünnib akadeemik PAUL ARISTE
• 1913.a. – Vaiatus on vallakool. Kooliõpetajaks NEUMANN
• 1914.a. – mobilisatsioon I Maailmasõtta
• 17.dets.1919.a. – Torma õpetajaks saab pärast lühemat aega töötanud MIHKEL LUIGAT ja ANDRES LAASI ALEKSANER KUUSIK, kes töötab kuni 1946.aastani
• 1919-1921.a. – Eesti Vabadussõda
• 1921-1922.a. – lahkuvad viimased mõisa omanikud : Rääbiselt von VALTER Vaiatust von GLASENAPP Tõikverest von LIPHARDT. Mõisamaad jagatakse asunikutaludeks
• 1918- 1941.a. – I Eesti iseseisvuse aeg, Vaiatus on ühistööna valminud spordiväljak. Masinaühistul on rehepeksumasin “RANSOMES”, veetav aurukatel ja sindlimasin
• 10.juuni 1926.a – hävib tulekahjus Vaiatu mõis
• 30.juuni 1941.a. – mobilisatsioon Punaarmeesse 24.juuli 1941.a. – Vaiatu lahingus põleb maha palju hooneid
• 1941-1944.a. – Saksa okupatsioon. Mobilisatsioon Saksa sõjaväkke
• 19.sept. 1944.a. -Punaarmee lennukid pommitavad Vaiatut, maha põleb mitu talu
• 25.märts 1949.a. – suurküüditamine Siberisse
• 1948.a. – avatakse raamatukogu Rääbisel
• 1948.a. sügis – kolhooside algus
• 1948-1959.a.17.aprill – Tõikvere traktorijaam
• 1956-1957.a. – külasse jõuab elekter
• 1950-1968.a. – Kolhoos ” Suur Oktoober “
• 1950-1958.a. – Vorosilovi nimeline kolhoos Rääbisel
• 1958-1968.a. – väike “Kungla” kolhoos Rääbisel Jõgeva- Mustvee maantee õgvendamine
• 1965.a. – valmib Vaiatu kontor-klubi
• 1968-1993.a. – Suur ” Kungla ” kolhoos. Vaiatu rahvamaja juurde ehitatakse laululava
• 1993.a. – asutati ühistud Vaiatus ja Rääbisel
• 21.-22.juuni 1998.a. – esimesed kodukandipäevad Vaiatus
• 23.juuni 2000.a. – teine kodukandipäev Vaiatus
• 13.juuli 2002.a. – 600 aastat Vaiatu esmamainimisest

Tänane Vaiatu

Tänapäeva Vaiatu küla on moodustunud Mälaja külast, Vaiatu asundusest ja Vaiatu külast.
Praegu elab Vaiatus 202 elanikku, olles Torma valla suurim küla elanike arvu poolest.
Vanimad külaelanikud on Meta Koppel (13.02.1916) ja Vello Lääne (17.05.1916), noorim aga Juss Lindsalu (28.06.2000).

1950-1968.a. tegutses Vaiatus kolhoos “Suur Oktoober” üks rajooni parimaid kolhoose. 1965.a. valmis Vaiatu kontor-klubihoone. 1968.a. ühinesid kohalikud väike kolhoosid, moodustades “Kungla” kolhoosi. Kolhoosi likvideerimisel jätkavad tegutsemist ühistud Vaiatus ja Rääbisel.

OÜ Vaiatu Agri juhataja on Andrus Paloots ning ühistu tegeleb põllu- harimise ja karjakasvatusega. Vaiatus on AS “Killemer” kauplus, rahvamaja, paisjärv. Edukalt tegutsevad taluperemehed Viljar Kalm, Heinrich Sander, Vello Neimann.

Vaiatus on “Kaunis kodu” konkuri võitjaid. Milvi Härma´le on omistatud “Valla auraha”.

I kodukandipäev korraldati juunis 1998 ja II kodukandipäev juunis 2000.

Ants Lindsalu, külavanem

www.hot.ee/vaiatu/