Miljonikroonine töövahend hävis bussijuhi silme allKatrin Pauts, SLÕL, laupäev. 10. jaanuar 2004
Irina Mägi (Meie Maa)
BUSSIJUHI SUUR MURE: Veerand sajandit bussijuhina töötanud Tõnu Vaher, keda saarlased nägupidi teavad, kaotas oma suurima vara, miljonikroonise reisibussi. |
«Päästetöötajad ei tahtnud mind algul bussi lasta,» meenutab saarlaste armastatud bussijuht Tõnu Vaher. «Aga mina tahtsin päästa nii palju, kui annab… Sain ta ikka liikuma.» Kuid miljonikroonine töövahend hävines siiski, otse tema silme all. Uue ostuks pole Tõnul sissemakse rahagi.
Läinud pühapäeva lõuna ajal möllas Kuressaares suurtulekahju, kiiresti kui kulu põles tarbijate ühistu viilhall. Kui tuletõrje kohale jõudis, oli hoone juba laustules. Hävis kogu laos olnud kraam, sealhulgas ka sõidukid – plahvatavad kütusepaagid, must suits, tohutu kuumus. Kui omanimelise firma Tõnu Reisid omanik Tõnu Vaher põlengu kohta telefonikõne sai, tormas ta kohale, et päästa oma uusimat ja kalleimat bussi, kahekorruselist Neoplani. Mitte ainult raha pärast – buss on elupõlisele juhile (Tõnu staa? on veerand sajandit) midagi hingelisemat kui lihtsalt töövahend.
«Tagumine ots juba põles, kui bussi hüppasin – algul ei tahetud mind sinna lasta. Noh, nagu kindlustusfirma pärast ütles: hea, et sain ta eemale, mootorid ja sillad jäid alles… Kuigi taastada teda enam ei saa. Oleks buss sinnasamasse jäänud – üle poole tonni kütust oli paagis, oleks see plahvatanud.» Tõnu meenutab toda päeva vaiksel murtud häälel ja aeg-ajalt ohates. «Ahastust oli muidugi… Ega siis ju ohule mõtle.»
Ilusa suure Neoplani ostis ta alles mullu mais. Kaheksa aasta vanune sõiduk maksab veidi üle miljoni – Saaremaa väikeettevõtja kohta väga suur raha. Võiks öelda elutöö.
Liisingut maksab Tõnu praegugi: «Kuna summa on kindlustusele väga suur, ei tule vastust nii ruttu… Näeb, palju pärast kätte saab. Liisingufirma saab oma raha kindlasti, aga kui palju mina saan, eks pärast selgub. Suur vara jäi mul sinna angaari.»
Uuest bussist ta praegu unistada ei julge: «Mul pole liisingu sissemakse rahagi…» Selleks oleks vaja ligi 300 000 krooni. Neoplani kaotus oli Tõnule juba mitmes löök – mõni aeg varem oli ta heausksena ostnud kasutatud bussi, mis osutus varastatuks.
Kui saarlased bussijuhi tragöödiast teada said, pakuti end lausa vägisi appi, sõbrad avaldasid internetis ja kohalikus raadios ka Tõnu pangaarve numbri. Kuid Tõnu palub, et rahast enam juttu ei tehtaks, sest seda saab kunagi jälle. «Raha pole elus peamine.»
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
VE: Vaher, Tõnu – bussijuht
Miljonikroonine töövahend hävis bussijuhi silme allKatrin Pauts, SLÕL, laupäev. 10. jaanuar 2004
BUSSIJUHI SUUR MURE: Veerand sajandit bussijuhina töötanud Tõnu Vaher, keda saarlased nägupidi teavad, kaotas oma suurima vara, miljonikroonise reisibussi.
«Päästetöötajad ei tahtnud mind algul bussi lasta,» meenutab saarlaste armastatud bussijuht Tõnu Vaher. «Aga mina tahtsin päästa nii palju, kui annab… Sain ta ikka liikuma.» Kuid miljonikroonine töövahend hävines siiski, otse tema silme all. Uue ostuks pole Tõnul sissemakse rahagi.
«Tagumine ots juba põles, kui bussi hüppasin – algul ei tahetud mind sinna lasta. Noh, nagu kindlustusfirma pärast ütles: hea, et sain ta eemale, mootorid ja sillad jäid alles… Kuigi taastada teda enam ei saa. Oleks buss sinnasamasse jäänud – üle poole tonni kütust oli paagis, oleks see plahvatanud.» Tõnu meenutab toda päeva vaiksel murtud häälel ja aeg-ajalt ohates. «Ahastust oli muidugi… Ega siis ju ohule mõtle.»
Ilusa suure Neoplani ostis ta alles mullu mais. Kaheksa aasta vanune sõiduk maksab veidi üle miljoni – Saaremaa väikeettevõtja kohta väga suur raha. Võiks öelda elutöö.
Liisingut maksab Tõnu praegugi: «Kuna summa on kindlustusele väga suur, ei tule vastust nii ruttu… Näeb, palju pärast kätte saab. Liisingufirma saab oma raha kindlasti, aga kui palju mina saan, eks pärast selgub. Suur vara jäi mul sinna angaari.»
Uuest bussist ta praegu unistada ei julge: «Mul pole liisingu sissemakse rahagi…» Selleks oleks vaja ligi 300 000 krooni. Neoplani kaotus oli Tõnule juba mitmes löök – mõni aeg varem oli ta heausksena ostnud kasutatud bussi, mis osutus varastatuks.
Kui saarlased bussijuhi tragöödiast teada said, pakuti end lausa vägisi appi, sõbrad avaldasid internetis ja kohalikus raadios ka Tõnu pangaarve numbri. Kuid Tõnu palub, et rahast enam juttu ei tehtaks, sest seda saab kunagi jälle. «Raha pole elus peamine.»