Rahvas tahab Vaheri-suguste liiklushuligaanide taltsutamist
 Jaanus Piirsalu (29.05.2003)
EPL uurib tausta
Tänavu on politsei teinud trahve 60 miljoni krooni eest ehk sama palju kui kogu 2001. aastal Johannes Pirita: Ken-Marti Vaher on tüüpiline musta lamba näide liikluses
Vaatamata eelmisel sügisel oluliselt karmistatud karistustele liikluseeskirja rikkumise eest, soovivad pooled Eesti elanikest veelgi suurendada karistusi kiiruseületamise ja purjuspäi sõitmise eest.
54 protsenti Eesti elanikest arvavad justiitsminister Ken-Marti Vaheri kihutamise taustal, et Eestis suhtutakse kiiruseületamisesse ja purjuspäi rooliistumisse liiga leebelt, selgus Eesti Päevalehe ja Estonija tellitud uuringust.
“Loomulikult arvatakse nii, kui korralikud liiklejad näevad, kuidas neist mööda kihutatakse ning vahele eriti ei jääda,” ütles politseiameti korrakaitse-osakonna komissar Indrek Sirk. “Probleem pole mitte karistuste väiksuses. Suhtumist parandaks ainult vahelejäämise hirm. Praegu võime ühe harva kihutaja kinni pidada ja talle 10 000 krooni trahvi teha, aga paremini mõjuks liikluskultuurile, kui trahvid oleks isegi väiksemad, aga vahelejääjaid rohkem.”
Musti lambaid viiendik
Kihutava ministri vastu pool Eesti elanikest
Ligi pool Eesti elanikest mõistis enne valimisi eetilist käitumist vandunud justiitsministri Ken-Marti Vaheri kiiruseületamise pärast hukka.
Peaminister Juhan Partsi otsust Vaher ametist vabastada oleks toetanud 46 protsenti Eesti elanikest ning 53 protsenti ei usu enam Res Publica lubadusse ellu viia lubatud “uut poliitikat”, selgus Eesti Päevalehe ja Estonija tellitud ühisest, 800 inimest hõlmanud küsitlusest.
Vaheri ametisjätkamist toetas vähem inimesi – 42 protsenti. Vaheri jätkamise poolt olid eelkõige nooremad inimesed ning vastu vanemad, eriti üle 50-aastased.
Samuti oli suur vahe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. Eestlastest oleks Vaheri lahti lasknud 51 protsenti, mitte-eestlased olid selles küsimuses tolerantsemad, neist oleks Vaheri ametist vabastanud 35 protsenti.
“Meedia üsna hävitava kriitika järel oleks peaministri otsusele Vaher ametisse jätta oodanud tegelikult isegi suuremat vastasseisu,” ütles küsitluse korraldaja sotsioloog Liisa Talving.
“Uue poliitika” lubaduse suhtes olid pärast Vaheri skandaali pessimistlikumad suurema sissetulekuga inimesed. Üle 6000 krooni kätte teenivatest küsitletutest suhtus loosungisse negatiivselt 58 protsenti.
Res Publica “uude poliitikasse” jäi edasi uskuma 37 protsenti küsitletutest.
Samas kinnitas 60 protsenti vastanuist, et nende arvamus Res Publicasse pole justiitsministri juhtumiga seoses muutunud.
“Seega on Res Publicasse umb-usklikult suhtujad enamjaolt need, kes olid sellisel seisukohal juba enne skandaali üleskerkimist,” ütles Talving. “Tüüpilise Res Publica valija suhtumine pärast Vaheri skandaali oluliselt ei halvenenud.” Jaanus Piirsalu |
Tuntud sõiduõpetaja Johannes Pirita on karistuste karmistamise veendu-nud pooldaja. “Jutuga praegust olukorda liikluses ei paranda,” ütles ta. “On inimesi, kelle moraal on väga madal. Neid musti lambaid on liikluses minu hinnangul umbes 20 protsenti.”
Pirita tõi näiteks Ken-Marti Vaheri, kes on seitsme aasta jooksul politseile vahele jäänud 23 korda. “Selle põhjal võib arvata, kui palju ta tegelikult on eeskirja rikkunud. Ma arvan, et 230 korda vähemalt,” ütles Pirita. “Vaher on tüüpiline musta lamba näide, kuigi tema kohta ei saa vist öelda, et madala moraaliga.”
Eestis karmistati karistusi liikluseeskirja rikkumise eest alles möödunud aasta 1. septembrist. Nüüd võib purjuspäi sõitmise eest trahvida kuni 18 000 krooniga ja eriti jõhkra kiiruseületamise eest kuni 12 000 krooniga. Napsise peaga kasvõi esimest korda vahele jäädes kaotad juhiloa kolmeks ning teise kiiruseületamisega üheks kuuks.
Ebaühtlased trahvid
Sirki sõnul on karistused piisavad. “Usun, et on päris väike hulk inimesi, kelle perekonna jaoks pole suur löök joobes juhtimise eest tehtav trahv 9000-10 000 krooni,” ütles Sirk.
Keskmine rahatrahv selle aasta esimese kolme kuu jooksul joobes juhtimise eest oligi 10 626 krooni. Keskmine rahatrahv kiiruseületamise eest 21-40 km/h ehk “Vaheri tegemise” puhul oli 1340 krooni ning üle 40 km/h puhul 6052 krooni.
Sirk tõi välja veel ühe nüansi. Karistusi tuleks ühtlustada. Tallinnas on keskmine trahv roolijoodikule 9000 krooni, kuid hulga vaesemas Narvas näiteks 14 000 krooni. Politseiametil aga puudub Sirgi sõnul võimalus suunata karistuspoliitikat. Praegune seadus annab purjus juhi karistamiseks hiiglasliku “kahvli” – trahv võib olla 180 – 18 000 krooni.
Tänavu kolme kuuga tabas politsei keskmiselt 407 liikluseeskirja rikkujat päevas. Purjus juhte tabati kolme kuuga keskmiselt 25 päevas. Kiiruseületajaid jäi keskmiselt vahele 120 juhti päevas, neist keskmiselt 51 ületas kiirust üle 40 km/h.
Kuidas on politsei hinnangul liiklusele mõjunud karistuste karmistamine üheksa kuud tagasi?
“Eesti liikluses toimub midagi müstilist – raskete õnnetuste hulk on aasta esimese nelja kuuga vähenenud 26 protsenti, hukkunute arv kolmandiku võrra. Langustrend algas juba möödunud aasta oktoobrist,” rääkis Sirk. “Väga raske seletada, millest see on tingitud – võib-olla juhusest, võib olla on mingi osa ka karmimal karistamisel.”
Seppik käskis trahvida
Karmimat karistuspoliitikat näitavad lihtsad arvud. Kui 2001. aastal tegi politsei liiklusrikkujatele trahve 70 miljoni kooni eest ja eelmisel aastal 130 miljoni krooni eest, siis tänavu nelja kuuga on trahve määratud juba 60 miljoni krooni eest! Kusjuures rikkumiste arv on samal ajal vähenenud.
Sirk tunnistas, et lisaks karmimale seadusele on miljonite taga ka endise siseministri Ain Seppiku eelmise aasta käsk. “Ta võttis kõrgemad politseijuhid enda juurde ning andis neile selged korraldused,” ütles Sirk.
Sirgi sõnul on politsei võtnud suuna karistada ja püüda eelkõige suuremaid kiiruseületajaid, kes kihutavad vähemalt 20 kilomeetrit üle lubatud kiiruse. Põhjus selles, et aega kulub ühepalju kõigi rikkumistega tegelemisel – mida rohkem kirjutad protokolle väiksema rikkumise eest, seda vähem jääb aega püüda suuremaid rikkujaid. “Väiksema kiiruseületamise puhul oleme järjest rohkem hakanud piirduma hoiatusega,” rääkis Sirk.
Üldise liikluseeskirja rikkumise taustal oli madal ka rahva hinnang Eesti politseile liikluskultuuri jälgimisel.
Pirita soovib liikluspolitseid
Efektiivseks pidas politsei tööd tänavatel ja maanteedel vaid 12 protsenti küsitletutest. Kui lisada siia 37 protsenti inimesi, kes pidasid politsei tööd üsna efektiivseks, saame politsei tööga enam-vähem rahulolijaid 49 protsenti. 41 protsenti oli neid, kes arvasid, et politsei töö ei ole eriti efektiivne.
Politseiga rahulolematuse põhjus on Sirgi sõnul üks – neid passib maanteede ääres liiga vähe. “Ja teine põhjus – autojuhid räägivad, et mujal maailmas on politsei liikluses hoopis parem ja viisakam. Aga ka Eesti juht on välismaal sõites hoopis viisakam,” märkis Sirk.
Johannes Pirita sõnul pole mingit kahtlust, et uuesti tuleb luua liikluspolitsei. “Kui luua õhkkond, et autojuht teab, et ta jääb vahele nagu Rootsis, siis ta ei riku ka eeskirja.”
Siseminister Robert Lepiksoni ajal 1997. aastal likvideeritud eraldi liikluspolitsei taastamist ei julge Sirk uskuda.
“Tulihingelise liikluspolitseinikuna ma erilist lootust ei saa hellitada,” ütles Sirk. “Ei usu, et poolehoidu leiaks see, et rohkem poliitikuid ja avaliku elu tegelasi vahele hakkaks jääma.”
|
Uudised
VE: Vaher, Ken-Marti – riigikogu liige, end. justiitsminister
Ken-Marti Vaher .
Foto:.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles Kuku raadio «Äratajale» antud intervjuus, et roolijoodikute avalikustamine võiks toimida ennetava meetmena.
Vaher ütles, et komisjonis on teemat arutatud ja teemaga jätkatakse kevadel. Ta lisas, et iseenesest saab ka praegu informatsiooni roolijoodikute kohta, selleks tuleb esitada avaliku teabe nõue. Vaher märkis, et purjuspäi autoroolist tabatud inimese nime avalikustamine võiks kõne alla tulla näiteks korduva liiklusrikkumise puhul. Vaheri sõnul võiks sama meedet kasutada ka korduvate pisivarguste korral. Õiguskomisjoni esimehe sõnul toimub kolmandik surmaga lõppenud liiklusõnnetustest joobes juhtide osalusel. Vaher kommenteeris ka tänases Postimehes ilmunud artiklit, milles selgub, et seaduselünkade tõttu peab politsei vanad kiirusemõõtjad kasutuselt kõrvaldama. Vaher märkis, et sama probleem on politseil ka mõningate alkomeetritega. Tema sõnul on riigikogus probleemi teadvustatud ja tegeletakse seaduste täiendamisega
xxx
Ken–Marti Vaher on sündinud
5. septembril 1974. aastal Tallinnas.
1992. aastal lõpetas Tallinna 7. Keskkooli,
1996. aastal lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna
Alates 1998. aastast Tallinna Pedagoogilise Ülikooli organisatsioonikäitumise
magistrand
Ken–Marti Vaheri töökohad:
1995–1998 Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunik
1996–1998 Põhiseaduse Juriidilise Ekspertiisi Komisjoni ekspert
1998–1999 Riigikontrolöri nõunik personali ja koolituse
alal
1999–2001 Riigikontrolli direktor
2001–2002 poliitilise ühenduse “Res Publica” peasekretär
Ken–Marti Vaher on end täiendanud:
1993 poliitilise filosoofia kursustel, Institute for Humane Studies, Cornell University, NY, USA
1994 inglise keele kursustel Edward Language School’s, Londonis
1997 saksa keele kursustel Tübingeni Ülikoolis, Saksamaal
1996–1997 magistriõppe kursused filosoofias, Tartu Ülikoolis
1998 seadusandlust puudutavad seminarid Haagis, Brüsselis ja Roomas
1999 “Juhitöö ratsionaalne korraldamine” (Merlecons), Tallinnas
2000 “Projekti juhtimine” (Helvetia Balti Partnerid), Tallinnas
2000 “Muudatuste juhtimine” (Invicta), Tallinnas
2000 “EOQ kvaliteedijuhtimise kursus” (Eesti Kvaliteediühing),
Tallinnas
2000 Advanced Management Course (konsultatsioonifirma MDF, Holland), Tallinnas
2001 “Juhtimise alused” (Invicta), Tallinnas
2001 Advanced Management Course 2 (konsultatsioonifirma MDF, Holland), Tallinnas
Ühiskondlikult olnud tegev:
ühenduse “Res Publica” liige 1992. aastast, aseesimees
aastatel 1993–1995 ja 2002– ; eestseisuse liige 1998–2001;
Balti Demokraatlike Noorte Organisatsiooni (BODY) asutajaliige ja esimees aastatel 1993-1994;
Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Edustuse liige aastatel
1994-1996;
Isikuvabaduse Sihtasutuse nõukogu liige 1994. aastast;
Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna liige 2001. aastast
Justiitsministri huvialadeks on filosoofia, riigiteadus, ajalugu, muusika, korvpall, jalgpall, squash
Allikas: justiitsministeeriumi kodulehekülg
xxx
EPL uurib tausta
Tänavu on politsei teinud trahve 60 miljoni krooni eest ehk sama palju kui kogu 2001. aastal Johannes Pirita: Ken-Marti Vaher on tüüpiline musta lamba näide liikluses
Vaatamata eelmisel sügisel oluliselt karmistatud karistustele liikluseeskirja rikkumise eest, soovivad pooled Eesti elanikest veelgi suurendada karistusi kiiruseületamise ja purjuspäi sõitmise eest.
54 protsenti Eesti elanikest arvavad justiitsminister Ken-Marti Vaheri kihutamise taustal, et Eestis suhtutakse kiiruseületamisesse ja purjuspäi rooliistumisse liiga leebelt, selgus Eesti Päevalehe ja Estonija tellitud uuringust.
“Loomulikult arvatakse nii, kui korralikud liiklejad näevad, kuidas neist mööda kihutatakse ning vahele eriti ei jääda,” ütles politseiameti korrakaitse-osakonna komissar Indrek Sirk. “Probleem pole mitte karistuste väiksuses. Suhtumist parandaks ainult vahelejäämise hirm. Praegu võime ühe harva kihutaja kinni pidada ja talle 10 000 krooni trahvi teha, aga paremini mõjuks liikluskultuurile, kui trahvid oleks isegi väiksemad, aga vahelejääjaid rohkem.”
Musti lambaid viiendik
Ligi pool Eesti elanikest mõistis enne valimisi eetilist käitumist vandunud justiitsministri Ken-Marti Vaheri kiiruseületamise pärast hukka.
Peaminister Juhan Partsi otsust Vaher ametist vabastada oleks toetanud 46 protsenti Eesti elanikest ning 53 protsenti ei usu enam Res Publica lubadusse ellu viia lubatud “uut poliitikat”, selgus Eesti Päevalehe ja Estonija tellitud ühisest, 800 inimest hõlmanud küsitlusest.
Vaheri ametisjätkamist toetas vähem inimesi – 42 protsenti. Vaheri jätkamise poolt olid eelkõige nooremad inimesed ning vastu vanemad, eriti üle 50-aastased.
Samuti oli suur vahe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. Eestlastest oleks Vaheri lahti lasknud 51 protsenti, mitte-eestlased olid selles küsimuses tolerantsemad, neist oleks Vaheri ametist vabastanud 35 protsenti.
“Meedia üsna hävitava kriitika järel oleks peaministri otsusele Vaher ametisse jätta oodanud tegelikult isegi suuremat vastasseisu,” ütles küsitluse korraldaja sotsioloog Liisa Talving.
“Uue poliitika” lubaduse suhtes olid pärast Vaheri skandaali pessimistlikumad suurema sissetulekuga inimesed. Üle 6000 krooni kätte teenivatest küsitletutest suhtus loosungisse negatiivselt 58 protsenti.
Res Publica “uude poliitikasse” jäi edasi uskuma 37 protsenti küsitletutest.
Samas kinnitas 60 protsenti vastanuist, et nende arvamus Res Publicasse pole justiitsministri juhtumiga seoses muutunud.
“Seega on Res Publicasse umb-usklikult suhtujad enamjaolt need, kes olid sellisel seisukohal juba enne skandaali üleskerkimist,” ütles Talving. “Tüüpilise Res Publica valija suhtumine pärast Vaheri skandaali oluliselt ei halvenenud.” Jaanus Piirsalu
Tuntud sõiduõpetaja Johannes Pirita on karistuste karmistamise veendu-nud pooldaja. “Jutuga praegust olukorda liikluses ei paranda,” ütles ta. “On inimesi, kelle moraal on väga madal. Neid musti lambaid on liikluses minu hinnangul umbes 20 protsenti.”
Pirita tõi näiteks Ken-Marti Vaheri, kes on seitsme aasta jooksul politseile vahele jäänud 23 korda. “Selle põhjal võib arvata, kui palju ta tegelikult on eeskirja rikkunud. Ma arvan, et 230 korda vähemalt,” ütles Pirita. “Vaher on tüüpiline musta lamba näide, kuigi tema kohta ei saa vist öelda, et madala moraaliga.”
Eestis karmistati karistusi liikluseeskirja rikkumise eest alles möödunud aasta 1. septembrist. Nüüd võib purjuspäi sõitmise eest trahvida kuni 18 000 krooniga ja eriti jõhkra kiiruseületamise eest kuni 12 000 krooniga. Napsise peaga kasvõi esimest korda vahele jäädes kaotad juhiloa kolmeks ning teise kiiruseületamisega üheks kuuks.
Ebaühtlased trahvid
Sirki sõnul on karistused piisavad. “Usun, et on päris väike hulk inimesi, kelle perekonna jaoks pole suur löök joobes juhtimise eest tehtav trahv 9000-10 000 krooni,” ütles Sirk.
Keskmine rahatrahv selle aasta esimese kolme kuu jooksul joobes juhtimise eest oligi 10 626 krooni. Keskmine rahatrahv kiiruseületamise eest 21-40 km/h ehk “Vaheri tegemise” puhul oli 1340 krooni ning üle 40 km/h puhul 6052 krooni.
Sirk tõi välja veel ühe nüansi. Karistusi tuleks ühtlustada. Tallinnas on keskmine trahv roolijoodikule 9000 krooni, kuid hulga vaesemas Narvas näiteks 14 000 krooni. Politseiametil aga puudub Sirgi sõnul võimalus suunata karistuspoliitikat. Praegune seadus annab purjus juhi karistamiseks hiiglasliku “kahvli” – trahv võib olla 180 – 18 000 krooni.
Tänavu kolme kuuga tabas politsei keskmiselt 407 liikluseeskirja rikkujat päevas. Purjus juhte tabati kolme kuuga keskmiselt 25 päevas. Kiiruseületajaid jäi keskmiselt vahele 120 juhti päevas, neist keskmiselt 51 ületas kiirust üle 40 km/h.
Kuidas on politsei hinnangul liiklusele mõjunud karistuste karmistamine üheksa kuud tagasi?
“Eesti liikluses toimub midagi müstilist – raskete õnnetuste hulk on aasta esimese nelja kuuga vähenenud 26 protsenti, hukkunute arv kolmandiku võrra. Langustrend algas juba möödunud aasta oktoobrist,” rääkis Sirk. “Väga raske seletada, millest see on tingitud – võib-olla juhusest, võib olla on mingi osa ka karmimal karistamisel.”
Seppik käskis trahvida
Karmimat karistuspoliitikat näitavad lihtsad arvud. Kui 2001. aastal tegi politsei liiklusrikkujatele trahve 70 miljoni kooni eest ja eelmisel aastal 130 miljoni krooni eest, siis tänavu nelja kuuga on trahve määratud juba 60 miljoni krooni eest! Kusjuures rikkumiste arv on samal ajal vähenenud.
Sirk tunnistas, et lisaks karmimale seadusele on miljonite taga ka endise siseministri Ain Seppiku eelmise aasta käsk. “Ta võttis kõrgemad politseijuhid enda juurde ning andis neile selged korraldused,” ütles Sirk.
Sirgi sõnul on politsei võtnud suuna karistada ja püüda eelkõige suuremaid kiiruseületajaid, kes kihutavad vähemalt 20 kilomeetrit üle lubatud kiiruse. Põhjus selles, et aega kulub ühepalju kõigi rikkumistega tegelemisel – mida rohkem kirjutad protokolle väiksema rikkumise eest, seda vähem jääb aega püüda suuremaid rikkujaid. “Väiksema kiiruseületamise puhul oleme järjest rohkem hakanud piirduma hoiatusega,” rääkis Sirk.
Üldise liikluseeskirja rikkumise taustal oli madal ka rahva hinnang Eesti politseile liikluskultuuri jälgimisel.
Pirita soovib liikluspolitseid
Efektiivseks pidas politsei tööd tänavatel ja maanteedel vaid 12 protsenti küsitletutest. Kui lisada siia 37 protsenti inimesi, kes pidasid politsei tööd üsna efektiivseks, saame politsei tööga enam-vähem rahulolijaid 49 protsenti. 41 protsenti oli neid, kes arvasid, et politsei töö ei ole eriti efektiivne.
Politseiga rahulolematuse põhjus on Sirgi sõnul üks – neid passib maanteede ääres liiga vähe. “Ja teine põhjus – autojuhid räägivad, et mujal maailmas on politsei liikluses hoopis parem ja viisakam. Aga ka Eesti juht on välismaal sõites hoopis viisakam,” märkis Sirk.
Johannes Pirita sõnul pole mingit kahtlust, et uuesti tuleb luua liikluspolitsei. “Kui luua õhkkond, et autojuht teab, et ta jääb vahele nagu Rootsis, siis ta ei riku ka eeskirja.”
Siseminister Robert Lepiksoni ajal 1997. aastal likvideeritud eraldi liikluspolitsei taastamist ei julge Sirk uskuda.
“Tulihingelise liikluspolitseinikuna ma erilist lootust ei saa hellitada,” ütles Sirk. “Ei usu, et poolehoidu leiaks see, et rohkem poliitikuid ja avaliku elu tegelasi vahele hakkaks jääma.”