Vabadustammiku avamine Narvas.
Rahvamurd Vabadussõja esimesel lahinguväljal.
Laupäeval, 28.mail 1932.aastal toimus Vabadustammiku avamine Narvas. See sündmus ilusal õhtul meelitas Vabadussõja esimesele lahinguväljale mitmetuhandelise rahvahulga. Pilt ilusas looduses oli meeltülendav.
Avamistseremonii algas rongkäiguga Hermanni kindlusest. Rongkäigu ees sammusid Vabaduseristi kavalerid . Rongkäigust võtsid osa kõik eesti, vene ja saksa koolid peale eesti ühisgümnaasiumi, gaidid, skoudid ja teised noorte organisatsioonid, vabadusesõjalased , invaliidid, „Võitleja” ja „Ilmarise„ seltsid, naiskodukaitse, kaitseliit, tuletõrjujad, kaitsevägi j.n.e. Kujunes ligi kahe kilomeetri pikkune rongkäik lippudega kahe orkestri saatel.
Vabadustammiku avas Vabadusristi Vendade Ühenduse Narva osakonna esimees kindralmajor A.Tõnisson, kes oli ka tammiku istutamise ja korraldamise tegelikuks juhatajaks. Oma avakõnes andis kindral piltliku ülevaate tammiku tekkimisest ja esimesest Vabadussõja lahingust, mille mälestuseks tammik istutatud. Peale selle kõnelesid kolonel Koch (4.Üksikpataljoni ülem), härra K.Maasik (algkooli juhataja, Vabadusristi kavaler), härra Pere ( Narva koolipoiste nimel), härra Podrätsik (Vabadussõjalaste Liidu nimel) ja härra Sõster (Vabadusristi Vendade Ühingu toetajate liigete nimel).
Aktusel laulsid Narva ühendatud segakoorid härra Ulmi juhatusel ja algkoolide õpilaskoor härra Klaasi juhatusel. Aktus lõppes hümniga.
Lahkujate suust kuuldus südamlikke tänusõnu kindral A.Tõnissoni ja Vabaduseristi kavaleride aadressil ilusa Vabadussõja monumendi eest looduses.
…
Siia võib veel lisada, et selle tammiku istutas 1930/31 aastal Vabadusristi Vendade Narva osakond, kolm tamme istutati 4.polgu, kaitseliitlaste-koolinoorte ja Konstantin Pätsi auks. Restaureeriti kaevikud, jooksukraavid, kuulupildujate pesad, varjendid ja traattõkked. Rändrahnule kinnitati malmplaat kirjaga: ”Siit algasime võitlust riikliku iseseisvuse eest 28.11.1918.aastal.” Plaadi kujundas kohalikku päritolu teatrikunstnik Woldemar PEIL.
Uue võimu tulles sai sellest mälestuspargist ajalugu.
Säilitatud kirjaviisis sõjaasjanduse ajakirjast „Sõdur” nr.23/24 11.juuni 1932.aastal lk,617 Võrumaa muuseumi kogudest.
Kasutatud oma väljakirjutisi ja mälestusi kokkupuutest Woldemar Peiliga.
Väljakirjutise tegi Dr. Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi peavarahoidja Arthur Ruusmaa.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Vabadustammik Narvas
Vabadustammiku avamine Narvas.
Rahvamurd Vabadussõja esimesel lahinguväljal.
Laupäeval, 28.mail 1932.aastal toimus Vabadustammiku avamine Narvas. See sündmus ilusal õhtul meelitas Vabadussõja esimesele lahinguväljale mitmetuhandelise rahvahulga. Pilt ilusas looduses oli meeltülendav.
Avamistseremonii algas rongkäiguga Hermanni kindlusest. Rongkäigu ees sammusid Vabaduseristi kavalerid . Rongkäigust võtsid osa kõik eesti, vene ja saksa koolid peale eesti ühisgümnaasiumi, gaidid, skoudid ja teised noorte organisatsioonid, vabadusesõjalased , invaliidid, „Võitleja” ja „Ilmarise„ seltsid, naiskodukaitse, kaitseliit, tuletõrjujad, kaitsevägi j.n.e. Kujunes ligi kahe kilomeetri pikkune rongkäik lippudega kahe orkestri saatel.
Vabadustammiku avas Vabadusristi Vendade Ühenduse Narva osakonna esimees kindralmajor A.Tõnisson, kes oli ka tammiku istutamise ja korraldamise tegelikuks juhatajaks. Oma avakõnes andis kindral piltliku ülevaate tammiku tekkimisest ja esimesest Vabadussõja lahingust, mille mälestuseks tammik istutatud. Peale selle kõnelesid kolonel Koch (4.Üksikpataljoni ülem), härra K.Maasik (algkooli juhataja, Vabadusristi kavaler), härra Pere ( Narva koolipoiste nimel), härra Podrätsik (Vabadussõjalaste Liidu nimel) ja härra Sõster (Vabadusristi Vendade Ühingu toetajate liigete nimel).
Aktusel laulsid Narva ühendatud segakoorid härra Ulmi juhatusel ja algkoolide õpilaskoor härra Klaasi juhatusel. Aktus lõppes hümniga.
Lahkujate suust kuuldus südamlikke tänusõnu kindral A.Tõnissoni ja Vabaduseristi kavaleride aadressil ilusa Vabadussõja monumendi eest looduses.
…
Siia võib veel lisada, et selle tammiku istutas 1930/31 aastal Vabadusristi Vendade Narva osakond, kolm tamme istutati 4.polgu, kaitseliitlaste-koolinoorte ja Konstantin Pätsi auks. Restaureeriti kaevikud, jooksukraavid, kuulupildujate pesad, varjendid ja traattõkked. Rändrahnule kinnitati malmplaat kirjaga: ”Siit algasime võitlust riikliku iseseisvuse eest 28.11.1918.aastal.” Plaadi kujundas kohalikku päritolu teatrikunstnik Woldemar PEIL.
Uue võimu tulles sai sellest mälestuspargist ajalugu.
Säilitatud kirjaviisis sõjaasjanduse ajakirjast „Sõdur” nr.23/24 11.juuni 1932.aastal lk,617 Võrumaa muuseumi kogudest.
Kasutatud oma väljakirjutisi ja mälestusi kokkupuutest Woldemar Peiliga.
Väljakirjutise tegi Dr. Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi peavarahoidja Arthur Ruusmaa.