VE: Vääri, Eduard – emeriitprofessor

Alfred Rosenbergi jälgedesReede. 14. november 2003 

 
Tallinnast pärit natsiteoreetik Alfred Rosenberg sai kuulsaks teooria ja praktikaga lahterdada inimesi Saksamaal ja vallutatud aladel kõrgemateks ja madalamateks, valitsejateks ja valitsetavateks.

Esimesed pidid saama nautida hüvesid, teised töötama ja orjama valitsejate heaks. Päris madalaid, nagu näiteks juute ja mustlasi, aga ka ukrainlasi, valgevenelasi ja isegi poolakaid, võis ka seaduslikult koonduslaagreisse saata ja tappa. Madalama kihi paljunemist püüti piirata, sealhulgas ka steriliseerimise teel. Kujundati nn. aaria teooria kõrgemast rassist, mis pidi mitmesuguste soodustuste ajel edukalt sigima ning enda alla võtma kogu maailma. Alustati Euroopast ja siirduti itta Venemaale ja Kaukaasiasse.

Natsiteooria taassünd

Natsismi ilmingud pole kadunud, neid leidub paljudes maades, sealhulgas demokraatlikes riikides. Viimaste hulka kuuluvaks peetakse ka Eestit. Kuigi põhiseaduses deklareeritakse kõigi kodanike võrdsust, ei toimi see praktikas. On kujunenud valitsejate e. esimene Eesti ja valitsetavate ehk teine Eesti. Ka viimaste valimiste ajal viidati sellele, muuseas mõne erakonna vapsimeelsusele, vapsid olid aga tugevasti mõjustatud natsiideoloogiast ning mitu neist juhtis Saksa ajal Eestis nn. direktooriume.

Praegu riigikogus menetletav emapalga seadus, mis võimaldab esimese Eesti sünnitavatel emadel saada kuni kaheksa korda kõrgemat palka kui teise Eesti emadel, paneb sellega aluse Rosenbergi teooria rakendamisele Eestis.

Tegemist on niisiis sündivate laste lahterdamisega esimese ja teise sordi olevusteks. Sotsiaalministri hämamine lastetoetuse ja emapalga sisulisest erinevusest ei kannata isegi demagoogia mõõtu välja, sest mõlema puhul on tegemist lapse sündimise ja lapsega, ilma nendeta ei saa naine aga ema olla.

Niisiis on Reformierakond ja Res Publica asunud Eestis väärtuslikku rahvatõugu looma. Meedias ongi juba ilmunud materjale, milles peetakse kõrget emapalka vajalikuks selleks, et sünniksid eliidiomadustega lapsed ning väheneks sündimus vaesemates, s.o. teise sordi peredes.

Ajaloost on tõepoolest teada geeniuste ja kuulsuste perekondi (näit. muusikud Straussid), kuid Eestis see vaevalt toimib. Kommunistlikus parteis nime teinud ning osavalt äritsenud, erastanud-ärastanud või pankades miljoneid pihta pannud esimese põlvkonna vipid-tõusikud ei ole veel eliit, lisaks on sünnitajateks kavandatavad naised ehk seltskonnaajakirjade piltide iidolinnad küll ilusad, kuid mitte aga targad.

Nii võib juhtuda, et kaheksakordne emapalk annab kõige tavalisema lapse, võib-olla koguni kehvema kui teise sordi ema laps. Teame ju, et ka Eesti ajal olid meie vähesed kuulsused pärit tavalistest või koguni vaestest taluperedest. Selle kinnituseks võib lehitseda teatmeteoseid.

Steriliseerimine tulekul?

Kui Rosenbergi teooriat edaspidi geeniteooria toel edasi arendatakse, siis võib juhtuda, et kümne aasta pärast arutab riigikogu madalamateks kuulutatud inimeste steriliseerimist või sünnitamiskeeldu, et nad ei saaks sigitada ja sünnitada lapsi ega rikkuda meie esimese sordi genofondi.

Täiesti ebaloogiline ja ootamatu on Liisa Pakosta mõtterännak kirjutises «Ühtlustamise ülestõus» (SLÕL, 11.11.03). Tsiteerigem: «Mõte kõiki lapsi ühtlustada… on iseloomulik sõjaväelistele ühiskondadele.»

Missugused lähemad sidemed on Pakostal sõjaväelise ühiskonnaga, ilmselt ka sõjaväega, millele ta vihjab, jääb lugejale varjatuks, kuid teadaolevalt on kõikides sõjavägedes lihtreamehed, kapralid, jefreitorid (gefreitorid), seersandid, nooremohvitserid, vanemohvitserid, kindralid-marssalid. Nad moodustavad kindla hierarhia, mingit ühtlustamist pole, kuid ühine on see, et nad koosnevad (enamasti) meestest, kes teatud põhjustel ei sünnita ega saa seetõttu kuidagi toetada L. Pakosta tahet lahterdada sünnitajaid emapalga alusel kapraliteks ja kindraliteks.

Kui Eestis on veel mingi annus demokraatiat, siis tuleks maksta emapalka kõikidele võrdselt või hakata kiires korras lastetoetuse summa tõstmist arutama.

Kui aga Alfred Rosenbergi natsiideede rakendajad saavutavad võidu, on Eesti demokraatlikel jõududel kohustus pöörduda Euroopa Liidu õigus-organite poole analüüsi tegemiseks demokraatlike põhitõdede kohta riigis, mis pürib Euroopa Liitu varjatud natsiideoloogiaga.

Kuigi Alfred Rosenberg mõisteti Nürnbergi sõjaroimarite protsessil surma, elavad tema ideed Tallinna kodukootud poliitikute peades (ja ka otsustes) edasi.

Eduard Vääri, emeriitprofessor, nelja lapse isa

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.