Riigikogu võitles eile hilisööni tuleva aasta eelarve pärast
Kalle Muuli, erikorrespondent, 13.11.2003 00:01
Valitsusliidu otsus jätta kõik opositsiooni ettepanekud riigieelarves arvestamata vallandas eile Riigikogus esimese ägeda hääletuslahingu.
Opositsioonierakonnad püüdsid eile öötundideni Riigikogus takistada riigieelarve teise lugemise lõpetamist, sest valitsusliit ei nõustunud mitte ühegi opositsioonierakonna parandusettepanekuga.
Opositsiooniparteid soovisid oma ettepanekutega nurjata või vähemalt edasi lükata valitsusliidu kõige tähtsamad kavad: tulumaksumäära vähendamise ja tulumaksuvaba miinimumi suurendamise, vanemahüvitise seadustamise ja haridusinvesteeringute programmi «21. sajandi kool» rahastamise.
Mitmekülgsed soovid
Kokku neelavad need ettevõtmised tuleva aasta eelarvest tublisti üle kahe miljardi krooni – tulumaksureform poolteist miljardit, vanemahüvitised üle poole miljardi ja «21. sajandi kool» üle saja miljoni krooni.
Isamaaliit soovis selle raha kulutada peamiselt õpetajate palkade tõstmiseks ja lapsetoetusteks vastavalt oma valimislubadusele «Igale lapsele 1000 krooni».
Mõõdukate eelistuseks olid mitmesugused toetused toimetulekutoetustest peretoetusteni.
Keskerakonna saadikurühm nõudis koolitoidu kinnimaksmist ja toimetulekutoetuse määra suurendamist, aga ka õpetajate palga tõstmist.
Paljud Keskerakonna liikmed esitasid lisaks saadikurühmale ettepanekuid ka iseenda nimel, mis tingis nende soovide erilise mitmekesisuse, ulatudes kiirabi kiirendamisest ja päästeameti päästmisest kuni suurema emisetoetuseni ja naiste koostöö arendamiseni.
Rahanduskomisjoni esimees Andres Lipstok (Reformierakond) tunnistas Riigikogu kõnepuldist, et opositsiooni parandusettepanekutel polnud muud häda kui see, et kulude katteks olid valitud valitsusliidule sobimatud rahaallikad.
«See oligi peamine põhjus, miks rahanduskomisjon ei saanud neid ettepanekuid arvestada,» selgitas Lipstok.
Agaralt sõnavõtuõigust kasutanud opositsioonipoliitikud ei varjanud oma nördimust. «Laari teerull oli praegusega võrreldes kökats, uus poliitika on märksa kombainilikum,» meenutas Siiri Oviir (Keskerakond) esimest taasiseseisvuse aja Riigikogu koosseisu, kui valitsusliidu juht peaminister Mart Laar eelistas tema väitel opositsiooniga vaidlemisele häälteenamuse kasutamist.
Ähvardav kaardimajake
Liina Tõnisson (Keskerakond) võrdles tuleva aasta riigieelarvet kaardimajakesega, mis variseb kokku, kui kas või ainsatki kaardikest liigutada. «See kaardimajake ähvardab varisedes jätta enda alla meid kõiki,» hoiatas Tõnisson.
Isamaaliidu juht Tunne Kelam nimetas koalitsiooni käitumist masendavaks ja väitis, et valitsuse eelistused on eelarves vastakuti ja eelarve kogusummas tegelikult lõhki, ehkki väliselt näib eelarve tasakaalus olevat.
Opositsiooni pahandas ka valitsuse tühi looþ ja eriti rahandusminister Taavi Veskimäe puudumine. Veskimägi ütles hiljem, et jälgis eelarvearutelu interneti vahendusel.
Ehkki kõik kolm opositsioonierakonda nõudsid riigieelarve teise lugemise katkestamist, alustas valitsusliit eile õhtul opositsiooni kõigi 127 ettepaneku läbihääletamist. Opositsioon kasutas vastuseks õigust võtta enne hääletusi vaheaegu ning hääletamine lõppes kell kaks öösel.
Muudatusettepanekute rahanduskomisjonile esitamise tähtaeg on 26. novembril kell 18.
Arvamus
Taavi Veskimägi
rahandusminister
Jälgides 2004. aasta riigieelarve eelnõu teist lugemist parlamendis, peab ütlema, et opositsioon ei suutnud selles menetluses millegagi üllatada. Opositsioon andis sõnumi, et vajadused eelarvevahendite osas on palju suuremad, kui riigil järgmisel aastal raha on.
Kõike korraga ei saa. Kahjuks puudus opositsiooni ettepanekutes vajaduste ja võimaluste tasakaal. Muudatusettepanekute katteallikatena olid näidatud maksutulude suurem laekumine, valitsuse reservfondi vähendamine või maksureformi edasilükkamine. Selliseid ettepanekuid ei saanud ka parima tahtmise juures toetada.
See etendus oli opositsiooni poliitilise hetkekasu võitmine, mida saavad endale lubada ainult opositsioonipoliitikud, aga mitte koalitsioon ja valitsus.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: uus poliitika
Riigikogu võitles eile hilisööni tuleva aasta eelarve pärast
Kalle Muuli, erikorrespondent, 13.11.2003 00:01
Opositsioonierakonnad püüdsid eile öötundideni Riigikogus takistada riigieelarve teise lugemise lõpetamist, sest valitsusliit ei nõustunud mitte ühegi opositsioonierakonna parandusettepanekuga.
Opositsiooniparteid soovisid oma ettepanekutega nurjata või vähemalt edasi lükata valitsusliidu kõige tähtsamad kavad: tulumaksumäära vähendamise ja tulumaksuvaba miinimumi suurendamise, vanemahüvitise seadustamise ja haridusinvesteeringute programmi «21. sajandi kool» rahastamise.
Mitmekülgsed soovid
Kokku neelavad need ettevõtmised tuleva aasta eelarvest tublisti üle kahe miljardi krooni – tulumaksureform poolteist miljardit, vanemahüvitised üle poole miljardi ja «21. sajandi kool» üle saja miljoni krooni.
Isamaaliit soovis selle raha kulutada peamiselt õpetajate palkade tõstmiseks ja lapsetoetusteks vastavalt oma valimislubadusele «Igale lapsele 1000 krooni».
Mõõdukate eelistuseks olid mitmesugused toetused toimetulekutoetustest peretoetusteni.
Keskerakonna saadikurühm nõudis koolitoidu kinnimaksmist ja toimetulekutoetuse määra suurendamist, aga ka õpetajate palga tõstmist.
Paljud Keskerakonna liikmed esitasid lisaks saadikurühmale ettepanekuid ka iseenda nimel, mis tingis nende soovide erilise mitmekesisuse, ulatudes kiirabi kiirendamisest ja päästeameti päästmisest kuni suurema emisetoetuseni ja naiste koostöö arendamiseni.
Rahanduskomisjoni esimees Andres Lipstok (Reformierakond) tunnistas Riigikogu kõnepuldist, et opositsiooni parandusettepanekutel polnud muud häda kui see, et kulude katteks olid valitud valitsusliidule sobimatud rahaallikad.
«See oligi peamine põhjus, miks rahanduskomisjon ei saanud neid ettepanekuid arvestada,» selgitas Lipstok.
Agaralt sõnavõtuõigust kasutanud opositsioonipoliitikud ei varjanud oma nördimust. «Laari teerull oli praegusega võrreldes kökats, uus poliitika on märksa kombainilikum,» meenutas Siiri Oviir (Keskerakond) esimest taasiseseisvuse aja Riigikogu koosseisu, kui valitsusliidu juht peaminister Mart Laar eelistas tema väitel opositsiooniga vaidlemisele häälteenamuse kasutamist.
Ähvardav kaardimajake
Liina Tõnisson (Keskerakond) võrdles tuleva aasta riigieelarvet kaardimajakesega, mis variseb kokku, kui kas või ainsatki kaardikest liigutada. «See kaardimajake ähvardab varisedes jätta enda alla meid kõiki,» hoiatas Tõnisson.
Isamaaliidu juht Tunne Kelam nimetas koalitsiooni käitumist masendavaks ja väitis, et valitsuse eelistused on eelarves vastakuti ja eelarve kogusummas tegelikult lõhki, ehkki väliselt näib eelarve tasakaalus olevat.
Opositsiooni pahandas ka valitsuse tühi looþ ja eriti rahandusminister Taavi Veskimäe puudumine. Veskimägi ütles hiljem, et jälgis eelarvearutelu interneti vahendusel.
Ehkki kõik kolm opositsioonierakonda nõudsid riigieelarve teise lugemise katkestamist, alustas valitsusliit eile õhtul opositsiooni kõigi 127 ettepaneku läbihääletamist. Opositsioon kasutas vastuseks õigust võtta enne hääletusi vaheaegu ning hääletamine lõppes kell kaks öösel.
Muudatusettepanekute rahanduskomisjonile esitamise tähtaeg on 26. novembril kell 18.