Jüri Utt: Loogem parteilised ametikohadKohtla-Järve volikogu liige
Võrreldes nõukogude ajaga, mil oli olemas ainult üks, kommunistlik partei, on nüüd parteisid ja erakondi rohkem ning muutused valitsemisstiilis on samuti ilmsed. Kuid ühes asjas – kuidas endale ustavaid inimesi oskustest ja teadmistest sõltumata headele töökohtadele sokutada – on paljugi jäänud endiseks.
Nõukogude ajal oli igas suuremas ettevõttes palgalistest partei töötajatest moodustatud üksus – komitee. Seal töötasid parteile väga ustavad liikmed, kes tegelesid mitte ainult partei asjadega, vaid ka muude küsimustega. Nende seas oli küllalt isikuid, kellel oli vaja karjääri teha, ja ka neid, kellel puudusid teistel tasuvatel töökohtadel töötamiseks nõutavad omadused ja haridustase. Kuid tasustada oli ju neid vaja.
Kohusetäitjad ja nõunikud
Praegusel ajal pääseb kohalikes omavalitsustes võimule tavaliselt üks või mitu erakonda, kes sõlmivad omavahel niinimetatud koalitsioonileppe. Võimule pääsenud erakonnad ei saa enam moodustada nõukogudeaegseid parteikomiteesid ja seetõttu tuleb leida muid viise, kuidas oma teenekaid abistajaid tasustada. Ja enamasti need ka leitakse.
Üks võimalus on määrata ustav parteilane omavalitsuse mõne üksuse juhiks. Kuid siin võivad mõnede isikute puhul takistused tekkida. Tihtilugu juhtub, et selle isiku haridustase, kogemused ja juhtimisoskused ei vasta ametikohale esitatud nõuetele. Selle tõkke ületamiseks on aga võimalus määrata see isik vastava ametikoha kohusetäitjaks.
Kohusetätja puhul ei ole ametikohale nõutavad oskused ja teadmised vajalikud, küll aga saab ta kätte vastava ametikoha palga. Kui vaadata, kui palju ametnikke on meil vormistatud kohusetäitjateks, siis saab selgeks, et selline praktika on küllaltki laialt levinud. Tõsiasi on, et sellisel juhul pole tihtilugu tähtsad mitte selle isiku professionaalsed oskused ja töötulemused, vaid erakonnale osutatud teened.
Teine võimalus on määrata vajalik inimene omavalitsuses nõunikuks. Sellisel juhul on tegutsemisvõimalusi rohkem. Nõuniku ametile esitatavaid oskusi ja teadmisi saab kohendada selle isiku omadustele vastavaks. Ei ole ju tähtis, kas inimesel on varem olnud tanki või lennuki juhtimise kogemus – juhtimiskogemus on ju ikkagi olemas.
Sageli ei ole nõunikud oma tegevuse poolest sugugi silmapaistvad ja ega neilt suurt midagi nõutagi. Vähemasti kuni järgmiste valimisteni võib ta end selles ametis üsna turvaliselt ja muretult tunda. Palk tuleb ju niikuinii.
Loogem siis parteilised ametikohad
Võib-olla oleks selliste kavaldamiste asemel mõistlik siiski luua avalik võimul oleva erakonna (erakondade) amet ning võtta sinna tööle need erakonnakaaslased, kes küll olid abiks võimu kättesaamisel ja selle kindlustamisel, kuid kes muidu tööjõuturul oma oskuste poolest eriti konkurentsivõimelised pole?
Selliste parteiliste ametikohtade loomine teeb olukorra ka valijatele tüki maad läbipaistvamaks ja selgemaks. Amet näitab kohe ära, millise erakonna huvide eest ametnik seisab.
Iga ameti tegevuseks aga on vajalik raha. Kust seda võtta? Enamikul omavalitsustel on ju kogu aeg rahaga kitsas. Aga kui raha leitakse selliste nõunike tarvis, kelle tegevusest või tegevusetusest suurt midagi ei muutu ega sõltu, siis asi see parteiametilegi raha leida on.
Pealegi eraldab riigikogu riigikogus esindatud erakondadele igal aastal kaunis suure summa.
Teisipäev, 23.12.2003
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Utt, Jüri – energeetik
Jüri Utt: Loogem parteilised ametikohadKohtla-Järve volikogu liige
Võrreldes nõukogude ajaga, mil oli olemas ainult üks, kommunistlik partei, on nüüd parteisid ja erakondi rohkem ning muutused valitsemisstiilis on samuti ilmsed. Kuid ühes asjas – kuidas endale ustavaid inimesi oskustest ja teadmistest sõltumata headele töökohtadele sokutada – on paljugi jäänud endiseks.
Nõukogude ajal oli igas suuremas ettevõttes palgalistest partei töötajatest moodustatud üksus – komitee. Seal töötasid parteile väga ustavad liikmed, kes tegelesid mitte ainult partei asjadega, vaid ka muude küsimustega. Nende seas oli küllalt isikuid, kellel oli vaja karjääri teha, ja ka neid, kellel puudusid teistel tasuvatel töökohtadel töötamiseks nõutavad omadused ja haridustase. Kuid tasustada oli ju neid vaja.
Kohusetäitjad ja nõunikud
Praegusel ajal pääseb kohalikes omavalitsustes võimule tavaliselt üks või mitu erakonda, kes sõlmivad omavahel niinimetatud koalitsioonileppe. Võimule pääsenud erakonnad ei saa enam moodustada nõukogudeaegseid parteikomiteesid ja seetõttu tuleb leida muid viise, kuidas oma teenekaid abistajaid tasustada. Ja enamasti need ka leitakse.
Üks võimalus on määrata ustav parteilane omavalitsuse mõne üksuse juhiks. Kuid siin võivad mõnede isikute puhul takistused tekkida. Tihtilugu juhtub, et selle isiku haridustase, kogemused ja juhtimisoskused ei vasta ametikohale esitatud nõuetele. Selle tõkke ületamiseks on aga võimalus määrata see isik vastava ametikoha kohusetäitjaks.
Kohusetätja puhul ei ole ametikohale nõutavad oskused ja teadmised vajalikud, küll aga saab ta kätte vastava ametikoha palga. Kui vaadata, kui palju ametnikke on meil vormistatud kohusetäitjateks, siis saab selgeks, et selline praktika on küllaltki laialt levinud. Tõsiasi on, et sellisel juhul pole tihtilugu tähtsad mitte selle isiku professionaalsed oskused ja töötulemused, vaid erakonnale osutatud teened.
Teine võimalus on määrata vajalik inimene omavalitsuses nõunikuks. Sellisel juhul on tegutsemisvõimalusi rohkem. Nõuniku ametile esitatavaid oskusi ja teadmisi saab kohendada selle isiku omadustele vastavaks. Ei ole ju tähtis, kas inimesel on varem olnud tanki või lennuki juhtimise kogemus – juhtimiskogemus on ju ikkagi olemas.
Sageli ei ole nõunikud oma tegevuse poolest sugugi silmapaistvad ja ega neilt suurt midagi nõutagi. Vähemasti kuni järgmiste valimisteni võib ta end selles ametis üsna turvaliselt ja muretult tunda. Palk tuleb ju niikuinii.
Loogem siis parteilised ametikohad
Võib-olla oleks selliste kavaldamiste asemel mõistlik siiski luua avalik võimul oleva erakonna (erakondade) amet ning võtta sinna tööle need erakonnakaaslased, kes küll olid abiks võimu kättesaamisel ja selle kindlustamisel, kuid kes muidu tööjõuturul oma oskuste poolest eriti konkurentsivõimelised pole?
Selliste parteiliste ametikohtade loomine teeb olukorra ka valijatele tüki maad läbipaistvamaks ja selgemaks. Amet näitab kohe ära, millise erakonna huvide eest ametnik seisab.
Iga ameti tegevuseks aga on vajalik raha. Kust seda võtta? Enamikul omavalitsustel on ju kogu aeg rahaga kitsas. Aga kui raha leitakse selliste nõunike tarvis, kelle tegevusest või tegevusetusest suurt midagi ei muutu ega sõltu, siis asi see parteiametilegi raha leida on.
Pealegi eraldab riigikogu riigikogus esindatud erakondadele igal aastal kaunis suure summa.
Teisipäev, 23.12.2003