Alutaguse kultuuri- ja hariduse ajaloos seostub Uhe nimi kõigepealt
külakooliga, mis tegelikult töötas Varesmetsas. Kuna Varesmetsa küla
kuulus sel ajal Uhe mõisa valdusesse, siis siit ka Uhe kooli nimetus
ametlikes dokumentides, mis käsitelvad aastaid 1833-1844.
Tõeliselt tegutses kool Uhel 1873-1875 ja arvatavasti mõisas. Kahe aasta jooksul sai siin algharidust üksteist 6-20 aastast õpilast. Kool asutati tõenäoliselt eesmärgiga, et anda tulevastele pärisperemeestele nõutavat kirjaoskust ja koolmeistrina töötas siin mõnoingatel andmetel Ernst Lippe. Kooli hilisema töötamise kohta puuduvad andmed, kuigi on väidetud, et see oli olemas ka 1886.aastal.
Peamiselt õppisid Uhe lapsed kuni 1923.aastani Tärivere, hiljem Iisaku valla koolides ja mitmedki said oma hariduse kuulsas Hanseni kõstrikoolis.
1910. aastal tehti veel üks katse kooli rajamiseks Uhele, nimelt taheti
siia rajada ministeeriumikool, kuid raha puudusel jäi see teostamata.
Mõtte käimapanemisest annab ka tunnustust see, et oli olemas isegi
rajatava koolimaja projekt. Nii jäi seekordne talumeeste haridusetempli unistus teostamata.
Arthur Ruusmaa, kasutatud Uhelt pärit ja praegugi seal elava ajaloolase Tiit Saare kirjalikke märkmeid.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Uhe külakool
Alutaguse kultuuri- ja hariduse ajaloos seostub Uhe nimi kõigepealt
külakooliga, mis tegelikult töötas Varesmetsas. Kuna Varesmetsa küla
kuulus sel ajal Uhe mõisa valdusesse, siis siit ka Uhe kooli nimetus
ametlikes dokumentides, mis käsitelvad aastaid 1833-1844.
Tõeliselt tegutses kool Uhel 1873-1875 ja arvatavasti mõisas. Kahe aasta jooksul sai siin algharidust üksteist 6-20 aastast õpilast. Kool asutati tõenäoliselt eesmärgiga, et anda tulevastele pärisperemeestele nõutavat kirjaoskust ja koolmeistrina töötas siin mõnoingatel andmetel Ernst Lippe. Kooli hilisema töötamise kohta puuduvad andmed, kuigi on väidetud, et see oli olemas ka 1886.aastal.
Peamiselt õppisid Uhe lapsed kuni 1923.aastani Tärivere, hiljem Iisaku valla koolides ja mitmedki said oma hariduse kuulsas Hanseni kõstrikoolis.
1910. aastal tehti veel üks katse kooli rajamiseks Uhele, nimelt taheti
siia rajada ministeeriumikool, kuid raha puudusel jäi see teostamata.
Mõtte käimapanemisest annab ka tunnustust see, et oli olemas isegi
rajatava koolimaja projekt. Nii jäi seekordne talumeeste haridusetempli unistus teostamata.
Arthur Ruusmaa, kasutatud Uhelt pärit ja praegugi seal elava ajaloolase Tiit Saare kirjalikke märkmeid.