| Tallinna, Tartu ja Jõhvi krematooriumides tuhastati möödunud aastal 4401 surnut, mis moodustab ligi veerandi eelmisel aastal Eestis surnud inimestest.
Siseministeeriumi andmetel suri mullu Eestis 18.268 inimest. Krematooriumides tuhastatud 4401 surnut moodustavad sellest 24 protsenti.
Tallinnas tuhastati eelmisel aastal 2848 surnut ning Tartu krematooriumis 1173 surnut, ütles BNS-ile Tallinna krematooriumi juhatuse esimees Rein Piilpärk.
Jõhvi Tavandimaja juhatuse esimehe Aivar Tamme sõnul tuhastati mullu Jõhvis 380 surnut.
2002. aastal tuhastati Tallinnas 2612, Tartus 994 ning Jõhvis 300 surnukeha.
Alates 1993. aastast, kui krematoorium Tallinnas tegevust alustas, on tuhastatud surnute arv Eestis iga aastaga kasvanud. 1994. aastal tuhastati 528 surnut, 1997. aastal põletati juba 1729, 1998. aastal 2002 ja 2000. aastal 3049 surnut.
Eestis tegutseb praegu kolm krematooriumit — Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Tallinna ja Tartu krematooriume haldab Tallinna krematoorium ning 2001. aastal tegevust alustanud Jõhvi krematooriumi Jõhvi Tavandimaja.
Piilpärki sõnul on tuhastamine populaarsust kogunud kogu maailmas. Eriti tavapäraseks on tuhastamismatused saanud Ameerika Ühendriikides, Rootsis ja Jaapanis, kus põletatakse vastavalt 60, 70 ja 99 protsenti surnutest.
Eestis kasutavad põletusmatust valdavalt eestlased. Näiteks Tallinnas olid mullu lahkunu tuhastamise tellijatest ligi 90 protsent eestlased. Piilpärki sõnul on üks selle põhjusi usk, kuna venelased on valdavalt õigeusklikud, mille traditsioonide järgi inimene maetakse.
Piilpärki sõnul on tuhastamismatuse läbiviimine mugav ja hauamatusest steriilsem. Enamik tuhastamismatuse tellijaid matab oma sugulase tuha maha, kuid on tulnud ette ka juhtumeid, kus lähedane jätab oma sugulase tuha endale koju või puistab merre.
|
Uudised
VE: tuhastamismatus
2. veebruar 2004 5:46
Siseministeeriumi andmetel suri mullu Eestis 18.268 inimest. Krematooriumides tuhastatud 4401 surnut moodustavad sellest 24 protsenti.
Tallinnas tuhastati eelmisel aastal 2848 surnut ning Tartu krematooriumis 1173 surnut, ütles BNS-ile Tallinna krematooriumi juhatuse esimees Rein Piilpärk.
Jõhvi Tavandimaja juhatuse esimehe Aivar Tamme sõnul tuhastati mullu Jõhvis 380 surnut.
2002. aastal tuhastati Tallinnas 2612, Tartus 994 ning Jõhvis 300 surnukeha.
Alates 1993. aastast, kui krematoorium Tallinnas tegevust alustas, on tuhastatud surnute arv Eestis iga aastaga kasvanud. 1994. aastal tuhastati 528 surnut, 1997. aastal põletati juba 1729, 1998. aastal 2002 ja 2000. aastal 3049 surnut.
Eestis tegutseb praegu kolm krematooriumit — Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Tallinna ja Tartu krematooriume haldab Tallinna krematoorium ning 2001. aastal tegevust alustanud Jõhvi krematooriumi Jõhvi Tavandimaja.
Piilpärki sõnul on tuhastamine populaarsust kogunud kogu maailmas. Eriti tavapäraseks on tuhastamismatused saanud Ameerika Ühendriikides, Rootsis ja Jaapanis, kus põletatakse vastavalt 60, 70 ja 99 protsenti surnutest.
Eestis kasutavad põletusmatust valdavalt eestlased. Näiteks Tallinnas olid mullu lahkunu tuhastamise tellijatest ligi 90 protsent eestlased. Piilpärki sõnul on üks selle põhjusi usk, kuna venelased on valdavalt õigeusklikud, mille traditsioonide järgi inimene maetakse.
Piilpärki sõnul on tuhastamismatuse läbiviimine mugav ja hauamatusest steriilsem. Enamik tuhastamismatuse tellijaid matab oma sugulase tuha maha, kuid on tulnud ette ka juhtumeid, kus lähedane jätab oma sugulase tuha endale koju või puistab merre.