Kuue meetri kõrguselt langev vesi hõõrub Roostoja jõel elektrit
Enamik Eesti jõgedest ja ojadest on väikesed ja veevaesed: seega meie maa hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik, aga ometi leidub meiegi jõgedel suurema langusega osi, mis kõlbavad vee-energia kasutamiseks.
Elektrijaama taastaja Raivo Krumm tegutseb hüdroenergiajaama tehnilise nõustajana. |
Metsade keskel, Roostoja jõel, töötab väike Tudulinna hüdroelektrijaam. See rajati suures ühistöö vaimustuses pärast sõda 1947. aastal, töötas kuni 1960. aastani ja avati uuesti kvalitatiivselt uuel tehnilisel tasemel 1999. aasta märtsis.
Trenn tõi jõetammi juurde
Hüdroelektrijaama üks taastajaid Kristo Krumm jutustas, et teatud osa selles kõiges etendas omaaegne sealkandis peetud spordilaager.
Kauksist alguse saanud jooksurada oli üsna pikk ja viis ranna äärest Tudulinna ja sealtkaudu alati üle Roostojal oleva tammi.
“Me peatusime seal, vaatasime, kuidas vesi kukub ja padavai edasi,” meenutas tollane Püssi Keskkooli poiss Kristo Krumm.
Kuid nagu ikka, on just nooruses saadud muljed väga püsivad. Hiljem juhtus, et Krumm muretses sinna kanti väikese suvila. Ajad muutusid ja poeg rääkis vanast tammist ja lagunevast elektrijaama hoonest energeetikust isale, kes alternatiivenergia kasutamist välismaal õppimas käis.
Vald polnud vastu
Kohaliku vallavalitsusega tekkis võimalus teemat arendada ja Soomest leiti sobivad partnerid, kes olid nõus seadmed tarnima ja paigaldama.
“Küsisime, kas me ei saaks vana lagunevat tammi ja hoonet vallalt ära osta, et seda osaliseltki korda teha,” rääkis Kristo Krumm.
Vallavalitsusele see ettepanek meeldis, sest nad said raamas ja hävivast objektist lahti.
Soomlased, kes kohal käisid, sattusid paigast vaimustusse, sest mis palgiparvetamisse ja hüdroenergiasse puutub, on neisse emapiimaga sisse süstitud. Jaama taastamise tehnilist poolt juhtinud Kristo Krummi isa Raivo Krumm kinnitas, et pühamehed üle lahe tulnud poisid just polnud, kuid oma töö tegid laitmatult.
Tollel ajal, kui entusiastlikult alustati, ei osatud kõiki ohtusid ja tekkivaid tülisid ette näha, sest kogemused puudusid ja seadustik oli auklik. Nüüd on ettevõtjail tammi ees oleva maaomanikuga kohtukogemus ja sama võib öelda suhtlemisest ametnikega.
Senini, kuni sa midagi ei tee, ei juhtu mitte midagi, nii kui liigutama hakkad, on kosilased kohal. Mis, kus, kuidas, milleks? Otsekohe tuntakse raha ja kasumi lõhna.
Väikese hüdroelektrijaama omanikfirma finantspoolt juhtiva Kristo Krummi kinnitusel ühe niisuguse tillukese elektrijaama omamine puht ärilises mõttes küll midagi sisse ei too. Kogu raha, mis Eesti Energialt taastuvenergia müümise eest saadakse – pisut üle 80 sendi kWh eest -, läheb võlgade maksmiseks ja seda veel mõnda aega.
Edaspidi võib aga tekkida olukord, kus Eestis tuleb firma, mis on huvitatud viie kuni kuue niisuguse väikese elektrijaama haldamisest ja majandamisest ning see võib ennast juba ära tasuda. Hüdroelektrijaama taastamine läks maksma üle pooleteise miljoni krooni.
Tudulinna hüdroelektrijaamas kasutakse kahte – 100 ja 50 kW-st – moodsat, kinnist, kapsli tüüpi generaatorit, mille garantii ja kasutusiga on väga pikad. Esimene tõsisem tehniline hooldus tuleb viieteist aasta järel. Ettevõtjail on kavas paigaldada jaama veel üks väiksem generaator, millega loodetakse energiat rohkem toota just veerohkemal ajal.
Jõekaldal olevasse elektrialajaama läheb hüdrojaamast 0,4 kV vool, mis alajaamas muudetakse 10 kV energiaks.
Jaam töötab sisuliselt täisautomaatikal, kuid seadmeid ja seisu jälgib üks töömees.
Veeres tammist alla
Töömees Tõnis keerab just jõe kaldal oleva jaama ust lukku ja ei oska kohe uudishimulike suhtes seisukohta võtta. Pisut hiljem näitab tammi, mille laiemast osast praegu tilkagi vett alla ei lähe, vaid jookseb turbiinidekanalist. Vett napib.
Tõnis näitab kunagist palgiparvetamiskanalit ja osutab, kuidas tammil olnud mehed paisu ees olevaid palke alla Peipsi poole aitasid. Seal koostati suured palgiparved, mis Tartusse ja mujale edasi veeti.
Omal ajal sadas kitsast tammist, heinakoorma otsast reelt alla läheduses elanud Asta, kes saadud luumurdude tõttu invaliidiks jäi. Hobune hakkas tammil lõhkuma. Nüüd elab Asta juba mõnda aega mujal.
Mõnikord kevaditi, kui veel Peipsi jääkaane all on ja vesi jõest tõkete tõttu järve ei pääse, tõuseb see allpool tammi jaama seadmetele ohtlikult lähedale ja havid löövad betoonrinnatisel tantsu.
Hüdroelektrijaama tegutsemise viimasel perioodil on seda tekkinud vaid üks kord. Tänavune suvi oli aga erakordselt veevaene.
ALTERNATIIVENERGIA:
Hüdroelekter
Praegu müüvad vee-energiast saadavat elektrit Eesti Energiale kümme hüdroelektrijaama üle Eesti, sealhulgas Kunda jõel olev elektrijaam. Teadaolevalt kavandatakse sinna ka juba teist hüdroelektrijaama.
Roheline Energia
Selle kava kaudu arendab, propageerib ja toetab Eesti Energia alternatiivenergia tootmist. Klientidele müüakse rohelise energia sertifikaate. Iga niisuguse kaardi ostmisega toetatakse omakorda Eestimaa Looduse Fondi.
–>Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee
Uudised
VE: Tudulinna hüdroelektrijaam
Kuue meetri kõrguselt langev vesi hõõrub Roostoja jõel elektrit
Enamik Eesti jõgedest ja ojadest on väikesed ja veevaesed: seega meie maa hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik, aga ometi leidub meiegi jõgedel suurema langusega osi, mis kõlbavad vee-energia kasutamiseks.
Elektrijaama taastaja Raivo Krumm tegutseb hüdroenergiajaama tehnilise nõustajana.
Metsade keskel, Roostoja jõel, töötab väike Tudulinna hüdroelektrijaam. See rajati suures ühistöö vaimustuses pärast sõda 1947. aastal, töötas kuni 1960. aastani ja avati uuesti kvalitatiivselt uuel tehnilisel tasemel 1999. aasta märtsis.
Trenn tõi jõetammi juurde
Hüdroelektrijaama üks taastajaid Kristo Krumm jutustas, et teatud osa selles kõiges etendas omaaegne sealkandis peetud spordilaager.
Kauksist alguse saanud jooksurada oli üsna pikk ja viis ranna äärest Tudulinna ja sealtkaudu alati üle Roostojal oleva tammi.
“Me peatusime seal, vaatasime, kuidas vesi kukub ja padavai edasi,” meenutas tollane Püssi Keskkooli poiss Kristo Krumm.
Kuid nagu ikka, on just nooruses saadud muljed väga püsivad. Hiljem juhtus, et Krumm muretses sinna kanti väikese suvila. Ajad muutusid ja poeg rääkis vanast tammist ja lagunevast elektrijaama hoonest energeetikust isale, kes alternatiivenergia kasutamist välismaal õppimas käis.
Vald polnud vastu
Kohaliku vallavalitsusega tekkis võimalus teemat arendada ja Soomest leiti sobivad partnerid, kes olid nõus seadmed tarnima ja paigaldama.
“Küsisime, kas me ei saaks vana lagunevat tammi ja hoonet vallalt ära osta, et seda osaliseltki korda teha,” rääkis Kristo Krumm.
Vallavalitsusele see ettepanek meeldis, sest nad said raamas ja hävivast objektist lahti.
Soomlased, kes kohal käisid, sattusid paigast vaimustusse, sest mis palgiparvetamisse ja hüdroenergiasse puutub, on neisse emapiimaga sisse süstitud. Jaama taastamise tehnilist poolt juhtinud Kristo Krummi isa Raivo Krumm kinnitas, et pühamehed üle lahe tulnud poisid just polnud, kuid oma töö tegid laitmatult.
Tollel ajal, kui entusiastlikult alustati, ei osatud kõiki ohtusid ja tekkivaid tülisid ette näha, sest kogemused puudusid ja seadustik oli auklik. Nüüd on ettevõtjail tammi ees oleva maaomanikuga kohtukogemus ja sama võib öelda suhtlemisest ametnikega.
Senini, kuni sa midagi ei tee, ei juhtu mitte midagi, nii kui liigutama hakkad, on kosilased kohal. Mis, kus, kuidas, milleks? Otsekohe tuntakse raha ja kasumi lõhna.
Väikese hüdroelektrijaama omanikfirma finantspoolt juhtiva Kristo Krummi kinnitusel ühe niisuguse tillukese elektrijaama omamine puht ärilises mõttes küll midagi sisse ei too. Kogu raha, mis Eesti Energialt taastuvenergia müümise eest saadakse – pisut üle 80 sendi kWh eest -, läheb võlgade maksmiseks ja seda veel mõnda aega.
Edaspidi võib aga tekkida olukord, kus Eestis tuleb firma, mis on huvitatud viie kuni kuue niisuguse väikese elektrijaama haldamisest ja majandamisest ning see võib ennast juba ära tasuda. Hüdroelektrijaama taastamine läks maksma üle pooleteise miljoni krooni.
Tudulinna hüdroelektrijaamas kasutakse kahte – 100 ja 50 kW-st – moodsat, kinnist, kapsli tüüpi generaatorit, mille garantii ja kasutusiga on väga pikad. Esimene tõsisem tehniline hooldus tuleb viieteist aasta järel. Ettevõtjail on kavas paigaldada jaama veel üks väiksem generaator, millega loodetakse energiat rohkem toota just veerohkemal ajal.
Jõekaldal olevasse elektrialajaama läheb hüdrojaamast 0,4 kV vool, mis alajaamas muudetakse 10 kV energiaks.
Jaam töötab sisuliselt täisautomaatikal, kuid seadmeid ja seisu jälgib üks töömees.
Veeres tammist alla
Töömees Tõnis keerab just jõe kaldal oleva jaama ust lukku ja ei oska kohe uudishimulike suhtes seisukohta võtta. Pisut hiljem näitab tammi, mille laiemast osast praegu tilkagi vett alla ei lähe, vaid jookseb turbiinidekanalist. Vett napib.
Tõnis näitab kunagist palgiparvetamiskanalit ja osutab, kuidas tammil olnud mehed paisu ees olevaid palke alla Peipsi poole aitasid. Seal koostati suured palgiparved, mis Tartusse ja mujale edasi veeti.
Omal ajal sadas kitsast tammist, heinakoorma otsast reelt alla läheduses elanud Asta, kes saadud luumurdude tõttu invaliidiks jäi. Hobune hakkas tammil lõhkuma. Nüüd elab Asta juba mõnda aega mujal.
Mõnikord kevaditi, kui veel Peipsi jääkaane all on ja vesi jõest tõkete tõttu järve ei pääse, tõuseb see allpool tammi jaama seadmetele ohtlikult lähedale ja havid löövad betoonrinnatisel tantsu.
Hüdroelektrijaama tegutsemise viimasel perioodil on seda tekkinud vaid üks kord. Tänavune suvi oli aga erakordselt veevaene.
ALTERNATIIVENERGIA:
Hüdroelekter
Praegu müüvad vee-energiast saadavat elektrit Eesti Energiale kümme hüdroelektrijaama üle Eesti, sealhulgas Kunda jõel olev elektrijaam. Teadaolevalt kavandatakse sinna ka juba teist hüdroelektrijaama.
Roheline Energia
Selle kava kaudu arendab, propageerib ja toetab Eesti Energia alternatiivenergia tootmist. Klientidele müüakse rohelise energia sertifikaate. Iga niisuguse kaardi ostmisega toetatakse omakorda Eestimaa Looduse Fondi.
–>Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee