Omaaegse suusakuulsuse Ants Antsoni olümpiavõidule aidanud Kalevi spordiklubi instruktori Olaf Olmanni ja mehest 43 aastat noorema Monika Tsõganova ühiseks koduks oli Olmanni kahetoaline korter Mustamäel. Elukaaslase surm tänavu talvel tõi kolme lapsega üksi jäänud naisele ootamatu lisamure. Ka Olafi vanimal tütrel Kerttu Olmann-Mõisal on õigus korterile kui isa varale.
Tsõganova ütles, et pärimis-asi on veel pooleli, aga oma notaribüroo vahendusel ta teab, et Kerttu on esitanud oma notaribüroosse avalduse oma pärandiosa saamiseks, mitte sellest loobumiseks.
Mitme kinnisvarabüroo hinnangul võib Kadaka tee lõpus asuva nelja pärija vahel jagatava 2toalise remonti vajava korteri väärtus heal juhul olla 330 000 krooni. Neljandik sellest kuulub ärimees Jüri Mõisa abikaasale Kerttule, kelle emaga Olaf Olmann oli 24 aastat vabaabielus. Lahku mindi seitse aastat tagasi. Mehe viimasest kooselust Tsõganovaga sündinud lastele, kooliealiseks saanud tütrele ja kolmeaastasele ning kümnekuusele pojale kuulub ülejäänud osa.
«Olin täiesti kindel, et ta võtab korterist oma osa,» tunnistab Tsõganova.
Praegu elab Monika lastega ema juures Lasnamäel. Muidu ei pääseks ta väikeste laste kõrvalt töölegi. Mis saab edasi, sõltub Monika sõnul Kerttust.
«Tõenäoliselt jagatakse korter neljaks reaalseks osaks. Ja neljandik korterist on päris palju raha,» ütleb Tsõganova. Et temal raha pole, läheb pärand ilmselt müüki ja saadud raha jagatakse pärijate vahel. Jääb võimalus, et Kerttu maksab oma poolõe ja -vendade osa ise kinni ning võtab korteri endale.
Majaelanikud, kes kolme väikese lapsega üksi jäänud naabrinna murega kursis, on südamest nördinud: olgugi, et vanima tütrena on Kerttul isa korteriosale täielik õigus, pole tal ju ei rahast ega majadest puudus. «Ja nüüd tahab veel Mustamäe kahetoalisest korterist osa saada!» toetavad naabrid Monikat.
Monika sõnul korraldas Kerttu isa matused, kuid see polnud õige aeg ja koht niisuguse asja arutamiseks. Hiljem pole naised kohtunud. Pärandiküsimuses suhtlevad kaks notaribürood.
«On nagu on. Minul on vaja lapsed üles kasvatada. Tema teeb head või halba ikka põhiliselt iseendale,» ei hakka Monika oma laste poolõde ei paluma ega kiruma, vaid leiab, et see, kuidas jõukal järjel proua Olmann-Mõis oma pärandiõigust kasutab, on eelkõige moraaliküsimus.
«Kui ta suhtub meisse halvasti ja räägib, et minu lapsed pole ta isa lapsed, siis ei saa mina sinna midagi teha. Aga kõige hullem on see, et… Ma saaks aru, kui see korter oleks Kerttu kodu olnud. Kuid nende perel oli oma kodu. Kerttu on seal küll käinud, aga mitte elanud,» on üks tuntumaid naismaletajaid eduka naise otsuses pettunud.
«Oli tõesti selline kurb sündmus, et mu isa suri, ja mina olen üks neljast pärijast. Mistõttu pärandvarast, kui selline otsus tehakse, saab neljandik ilmselt kuuluma mulle,» kinnitab Balti Coca-Cola Jookide avalike suhete juht ja kaheaastase poja ema Kerttu Olmann-Mõis.
Pärandvara jaotamise otsust pole tema teada veel tehtud. «Ja ega ma olegi seda asja väga aktiivselt ajanud. Kui avalikes teadetes ilmus, et selle pärandi kohta on mingi toimik avatud, ja kõik pärijad, kes soovivad protsessis osaleda, peavad vastavalt seadusele esitama avalduse, viisin minagi notarisse avalduse,» ütleb Olmann-Mõis.
Oma pärandiosast loobumise variandi kohta teatab Kerttu, et pole nii kaugele veel mõelnudki: «Olen ausalt öelda tegelnud sellega, et kõigepealt matused, siis mõne kuu pärast, isa sünnipäeval, urnimatused ning peied korraldada. Rääkisin ka oma tädiga, isa õega. Üritame seda asja ajada nii, nagu mu isa oleks tahtnud, et see toimub,» lausub ta. Kerttu ütleb, et tema andmetel Monika isa korteris ei elanudki.
Kahe aasta eest jaanuaris, kui Tallinna tollasel meeril Jüri Mõisal poeg sündis, rääkis enda sõnul ootamatult vanaisaks saanud Olaf Olmann SL Õhtulehele, et kahjuks on tal Kerttuga jahedad suhted. Tolles usutluses lootis Olmann, et vanem tütar ikka isa uut peret külastab ja lapselastki näha toob. Isa sõnul ei käinud Kerttu ei pool-õde ega -venda vaatamas, Tsõganova kinnitusel pole ta seda tänaseni teinud.
Uudised
VE: Tsõganova, Monika – maletaja
Kerttu Olmann-Mõis tahab osa surnud isa korterist
«Juriidiliselt on tal õigus oma isa pärandist osa saada. See on rohkem moraali küsimus,» ütleb Kerttu isa viimane elukaaslane, 76aastaselt surnud vanahärrale kolm last sünnitanud Eesti meistermaletaja Monika Tsõganova. Ta kardab, et peab oma kodu nüüd maha müüma.
Kadi Viljak
Tsõganova ütles, et pärimis-asi on veel pooleli, aga oma notaribüroo vahendusel ta teab, et Kerttu on esitanud oma notaribüroosse avalduse oma pärandiosa saamiseks, mitte sellest loobumiseks.
Mitme kinnisvarabüroo hinnangul võib Kadaka tee lõpus asuva nelja pärija vahel jagatava 2toalise remonti vajava korteri väärtus heal juhul olla 330 000 krooni. Neljandik sellest kuulub ärimees Jüri Mõisa abikaasale Kerttule, kelle emaga Olaf Olmann oli 24 aastat vabaabielus. Lahku mindi seitse aastat tagasi. Mehe viimasest kooselust Tsõganovaga sündinud lastele, kooliealiseks saanud tütrele ja kolmeaastasele ning kümnekuusele pojale kuulub ülejäänud osa.
«Olin täiesti kindel, et ta võtab korterist oma osa,» tunnistab Tsõganova.
Praegu elab Monika lastega ema juures Lasnamäel. Muidu ei pääseks ta väikeste laste kõrvalt töölegi. Mis saab edasi, sõltub Monika sõnul Kerttust.
«Tõenäoliselt jagatakse korter neljaks reaalseks osaks. Ja neljandik korterist on päris palju raha,» ütleb Tsõganova. Et temal raha pole, läheb pärand ilmselt müüki ja saadud raha jagatakse pärijate vahel. Jääb võimalus, et Kerttu maksab oma poolõe ja -vendade osa ise kinni ning võtab korteri endale.
Majaelanikud, kes kolme väikese lapsega üksi jäänud naabrinna murega kursis, on südamest nördinud: olgugi, et vanima tütrena on Kerttul isa korteriosale täielik õigus, pole tal ju ei rahast ega majadest puudus. «Ja nüüd tahab veel Mustamäe kahetoalisest korterist osa saada!» toetavad naabrid Monikat.
Monika sõnul korraldas Kerttu isa matused, kuid see polnud õige aeg ja koht niisuguse asja arutamiseks. Hiljem pole naised kohtunud. Pärandiküsimuses suhtlevad kaks notaribürood.
«On nagu on. Minul on vaja lapsed üles kasvatada. Tema teeb head või halba ikka põhiliselt iseendale,» ei hakka Monika oma laste poolõde ei paluma ega kiruma, vaid leiab, et see, kuidas jõukal järjel proua Olmann-Mõis oma pärandiõigust kasutab, on eelkõige moraaliküsimus.
«Kui ta suhtub meisse halvasti ja räägib, et minu lapsed pole ta isa lapsed, siis ei saa mina sinna midagi teha. Aga kõige hullem on see, et… Ma saaks aru, kui see korter oleks Kerttu kodu olnud. Kuid nende perel oli oma kodu. Kerttu on seal küll käinud, aga mitte elanud,» on üks tuntumaid naismaletajaid eduka naise otsuses pettunud.
«Oli tõesti selline kurb sündmus, et mu isa suri, ja mina olen üks neljast pärijast. Mistõttu pärandvarast, kui selline otsus tehakse, saab neljandik ilmselt kuuluma mulle,» kinnitab Balti Coca-Cola Jookide avalike suhete juht ja kaheaastase poja ema Kerttu Olmann-Mõis.
Pärandvara jaotamise otsust pole tema teada veel tehtud. «Ja ega ma olegi seda asja väga aktiivselt ajanud. Kui avalikes teadetes ilmus, et selle pärandi kohta on mingi toimik avatud, ja kõik pärijad, kes soovivad protsessis osaleda, peavad vastavalt seadusele esitama avalduse, viisin minagi notarisse avalduse,» ütleb Olmann-Mõis.
Oma pärandiosast loobumise variandi kohta teatab Kerttu, et pole nii kaugele veel mõelnudki: «Olen ausalt öelda tegelnud sellega, et kõigepealt matused, siis mõne kuu pärast, isa sünnipäeval, urnimatused ning peied korraldada. Rääkisin ka oma tädiga, isa õega. Üritame seda asja ajada nii, nagu mu isa oleks tahtnud, et see toimub,» lausub ta. Kerttu ütleb, et tema andmetel Monika isa korteris ei elanudki.
Kahe aasta eest jaanuaris, kui Tallinna tollasel meeril Jüri Mõisal poeg sündis, rääkis enda sõnul ootamatult vanaisaks saanud Olaf Olmann SL Õhtulehele, et kahjuks on tal Kerttuga jahedad suhted. Tolles usutluses lootis Olmann, et vanem tütar ikka isa uut peret külastab ja lapselastki näha toob. Isa sõnul ei käinud Kerttu ei pool-õde ega -venda vaatamas, Tsõganova kinnitusel pole ta seda tänaseni teinud.