 Eelmise aasta lõpus Kohtla-Järve aselinnapeaks saanud Voldemar Trumm räägib, kui olulised on praeguses Eesti poliitikas isiklikud suhted ja kunagi komsomolipõlves loodud tutvused.
Aselinnapea ametisse asudes rääkisite volikogu ees, et Kohtla-Järvega on seotud teil väga palju meeldivaid mälestusi. Miks te siit omal ajal ära läksite?
Töötasin teeninduskombinaadis Tarve peainsenerina ja meil oli väga hea kollektiiv. Saime tööga hästi hakkama, mille eest jagati meile ka palju punalippe. Siis tegigi tolleaegne vabariigi teenindusminister Hallmägi mulle ettepaneku tulla Tallinna. Kuna sain Tallinna ka elamispinna, mida muidu oli tol ajal peaaegu võimatu saada, siis nõustusingi.
Kas see oli tagantjärele mõeldes õige tegu?
Kindlasti. Olen saanud seal mitmesugustes ametites väga kõva kooli. Kuigi sealse eluga harjumiseks kulus mul ligi viis aastat. Tallinna inimeste suhtumine oli kuidagi ametlikum ja iseteadlikum. See oli mulle täiesti võõras, sest Kohtla-Järvel käis mul inimestega suhtlemine lihtsamal ja südamlikumal tasemel. Meil oli siin väga hea seltskond noori aktiivseid inimesi, kes tegid palju ära ühiskondlikus korras.
Tol ajal oli väga populaarne sotsialistlik võistlus ja me olime Kohtla-Järve noortega üle Nõukogude Liidu tuntud selle võistluse arendajad.
Siinkohal tuleks küll mälu värskendada: mis “spordiala” see sotsialistlik võistlus oli?
Mõte oli selles, et inimesed võistlevad oma professionaalsetes oskustes, kes suudab rohkem toota ja mitte praaki teha.
See on ju tegelikult tänapäeval ka tähtis. Tollal käis see lihtsalt sellise nime all. Meil olid igasugused punktisüsteemid välja mõeldud, et asja huvitavamaks ja põnevamaks teha. See stimuleeris kõvasti inimesi paremini töötama.
Kas te olite ka aktiivne komsomolitegelane?
Ma olin kaheksa aastat Eesti komsomoli keskkomitee liige ja Kohtla-Järvel osalesin aktiivselt komsomolitöö juhtimises. Me ei kummardanud kommunismi ega parteid…
Nüüd tagantjärele räägivad seda kõik.
Ei, ausalt räägin. Neid parteikongresside tsitaate oli vaja torgata mingitesse ettekannetesse või aruannetesse. Me tahtsime vaid, et noortel oleks huvitavam elada. Haarasime neid nii sporti tegema, kultuurist osa saama kui meelt lahutama. See oli fantastiline aeg.
Mul ei unune ka kunagi ülemaailmne noorsoofestival Berliinis 1973. aastal, kus mul õnnestus käia. See oli ikkagi superelamus, seal oli koos noori rohkem kui 150 riigist. Dean Reed laulis. Aafriklased käisid seal ringi oma maskides. Komsomol andis mulle võimaluse sellisest üritusest osa saada. Samuti käisin Kremli kongresside palee tribüünil, kui tähistati Nõukogude Liidu 50. aastapäeva, ning viisin sinna tribüünile Eesti NSV lipu ja seisin selle kõrval auvalves.
Igaüht ei saadetud Kremlisse lipuvalvesse ega Berliini festivalile. Millega teie väljavalitute hulka sattusite?
Tänu meie Kohtla-Järve noorte tegemistele, millega olime tuntuks saanud.
Kas teie tolleaegsetest tegemistest on Kohtla-Järvele mõni jälg jäänud?
Me istutasime siia päris palju puid. Ma pole jõudnud nüüd vaatamas käia, aga arvan, et näiteks tiigiäärses pargis peaks need puud kõik juba päris suured olema. Ja muidugi mälestused. Isegi praegu, kui tulin tagasi Kohtla-Järvele ja saan kokku nende inimestega, kellega tol ajal koos tegutsesime, tekib hinge soe tunne.
Kui palju on Kohtla-Järve linn, tema ilme ja siinsed inimesed teie silmis muutunud?
Inimesed on väga murelikud, naeratused on nägudelt kadunud. Linna üldilme koos nende paljude mahajäetud hoonetega on lihtsalt masendav. Ma ei ole pädev andma hinnangut, kuivõrd on selleni viinud linnavõimude tegematajätmised või hoolimatus Kohtla-Järve suhtes riigi tasandil. Küllap nii üht kui teist. Aga selge on, et korrast ära asju on siin väga palju.
Mis sai teile otsustavaks, et tulite oma kunagisse kodulinna tagasi tööle?
Peamine põhjus on ikkagi see, et Kohtla-Järve on mulle südamelähedane linn. Mul ei olnud probleemi töökoha leidmisega. Olin keskkonnaministeeriumi süsteemis parajasti ette valmistanud ohtlike jäätmete büroo loomist ja oleksin saanud selle juhatajaks.
Arutasin Kohtla-Järvele tulemist ka oma partei juhtkonnaga.
Rahvaliidu puhul tähendab see siis praeguse keskkonnaministri Villu Reiljaniga?
Jah, just temaga. Kuna on teada, et Kohtla-Järvele on tulemas keskkonnaministeeriumi kaudu suured investeeringud, siis rääkisime eelkõige sellest, kuidas kasutada neid investeeringuid võimalikult efektiivselt, et raha kasutamine oleks hästi jälgitav.
Tähendab, Reiljan soovis, et Kohtla-Järve linnavalitsuses oleks tal teie näol oma usaldusväärne inimene, kes hoiaks silma peal keskkonnaraha kasutamisel?
See on küll tõsi.
Olete Kohtla-Järvel mõned kuud ametis olnud. Millised on teie muljed olukorrast linnas?
Positiivne on see, et linnavalitsuse kollektiiv on täitsa normaalne. Mul on abivalmid ja vastutulelikud kolleegid, kellega on hea koos tööd teha.
Muidugi on ka palju vajakajäämisi. Eriti linna planeerimises ja arhitektuuri vallas on kõvasti arenguruumi. Kui linna viimane üldplaneering on vastu võetud kaugel nõukogude ajal, siis see fakt räägib iseenda eest.
Mida tahaksite ise Kohtla-Järvel korda saata, et oma tööst rahulolu tunda?
Praegu on linna areng kõvasti kinni tööpuuduses. Seetõttu ongi põhiline eesmärk tuua siia uusi ettevõtteid, et tekiks juurde uusi töökohti. Muidugi tahaks ka, et linna välisilme paraneks, turvalisus suureneks, keskkond paraneks. Et elu selles linnas läheks natukenegi lõbusamaks ja rõõmsamaks. Praegu on ikka paljude inimeste elu siin hall küll.
Enne teid on siin olnud mitmeid inimesi, kes on samuti ametisse asudes rääkinud vajadusest linna arendada, tuua siia uusi ettevõtteid, luua juurde töökohti. Aga enamasti ongi see kõik vaid jutuks jäänud. Tänu millele loodate oma eelkäijatest tulemuslikum olla?
Eeldusi tuleb luua. Kui arvata, et piisab vaid kutsumisest ja kohe-kohe tulevadki siia uued ettevõtted, siis ei ole see nii. Enne tuleb teha kõvasti rutiinset tööd. Praegu näiteks teeme koos Ida-Viru ettevõtluskeskusega uuringut, mille käigus kaardistame linnas ettevõtluseks kõige sobivamad kohad. See on väga oluline eeltöö, mille järel saab juba hakata pöörduma investorite poole.
Ettevõtjate huvi Kohtla-Järve vastu on kindlasti olemas. Sel nädalal käisid siin mitmed kinnisvaraarendajad Tallinnast. Nende hinnang oli, et kõigele negatiivsele vaatamata on tunda õhus hõngu, et Kohtla-Järve hakkab arenema. Ka mitmed mu tuttavad Tallinnas on minuga nõustunud, et Kohtla-Järve on praegu üks arenemisvõimelisemaid linnu Eestis.
Ega rohkem allapoole ei ole enam vist võimalik suurt kukkuda ka. Edasi tuleks ainult kaos…
Täpselt õige. Mina usun, et elu Kohtla-Järvel saab lähiaastatel ainult paremaks minna. Ma panen ka suuri lootusi peagi avatavale Kohtla-Järve linna esindusele Tallinnas.
Linnas on levinud arvamus, et see esindus luuakse seepärast, et Trumm ei viitsi iga päev Tallinnast Kohtla-Järvele tööle käia ja lasi teha endale töökoha pealinna.
Ma olen samuti sellist juttu kuulnud, aga see on vale. Mulle ei ole vaja bürood luua. Mul on Tallinnas praegugi kabinet olemas. Ma tahan, et Kohtla-Järvel oleks Tallinnas ametlik esindus. See oleks koht, kus linna esindajad saaksid kohtuda nii ärimeeste, poliitikute kui ametnikega. Püüame sinna saada võimalikult palju infomaterjale Kohtla-Järve kohta.
Teie töö on ka linna huvide kaitsmine riigi tasandil. Teisisõnu on see lobitöö, et linna tuleks üks miljon ühe ministeeriumi, paar miljonit teise ministeeriumi kaudu ja nii edasi. Mis on hea lobitegija peamised relvad?
Sa pead olema tuntud. Mehel metsast, ükskõik kui head kavatsused või mõtted tal ka poleks, on väga raske mõjule pääseda. Ma ei taha ennast kiita, aga kuna olen pealinnas aastate jooksul teinud tööd paljudes valdkondades, siis mul on head suhted paljude omaealiste inimestega, kes on nii-öelda pumba juures. Ma saan nendele helistada ja kuulda vastuseks: väga tore, et helistasid, pole ammu näinud, saame kokku. Ja siis saavad enamasti ka kõik linna jaoks vajalikud jutud ära räägitud.
Seega jutud poliitilistest prioriteetidest, arengukavades sätestatust ja kõigest muust säärasest on tunduvalt teisejärgulisemad kui see, kes kuidas kellegagi läbi saab.
Kas just päris nii, kuid isiklikud suhted on ääretult tähtsad. Võib küll superdokumente valmis kirjutada, aga kui vajalikke inimesi isiklikult ei tunne, siis ei pruugi asjad edeneda. See ei ole onupojapoliitika, kuid suheldes nende inimestega, keda varasemast ajast teatakse, liiguvad asjad lihtsalt kiiremini ja hõlpsamalt edasi.
Kui tähtsat rolli mängib riigi raha jaotamisel poliitiline kuuluvus?
Väga tähtsat, kuigi ma ise ei pea seda õigeks. Aga ei ole midagi teha – kui ikka mõni partei otsustab, et tal on huvi saada näiteks Kohtla-Järve linna valijatelt senisest rohkem hääli, siis ta ka hakkab sinna rohkem raha suunama.
Kas Rahvaliidule on Kohtla-Järvel elavad valijad hakanud äkki senisest palju rohkem korda minema, et siia hakkab keskkonnaministeeriumi kaudu rohkem raha tulema?
Meil on täiesti tõsine siht nii Kohtla-Järvel kui ka Ida-Virumaal tervikuna rohkem toetajaid leida. Selle saavutamiseks peame kõvasti tööd tegema ja näitama, et siinsed probleemid lähevad meile korda ja me aitame elu siin paremaks muuta.
Poliitikas olles on väga tähtis mitte mööda panna partei valikuga. Teie läksite mõne aasta eest Eestimaa Ühendatud Rahvaparteist üle Rahvaliitu. Kas lähtusite seda sammu tehes sellest, et EÜRP paremad päevad hakkasid mööda saama ja Rahvaliit oli nii-öelda tõusev täht?
Siin mängisid taas suurt rolli isiklikud suhted. Ma olin Villu Reiljaniga tuttavaks saanud juba 1980. aastal Moskva olümpiamängude päevil, kui sattusime koos võistlusi vaatama.
Kas parteiline kuuluvus oli ka põhjus, miks jäite Tallinnas ilma Mustamäe linnaosa vanema ametist?
2001. aastal tuli Keskerakond Tallinnas võimule. Mina olin siis küll veel EÜRPs. Edgar Savisaar kutsus mu välja ja ütles, et nüüd on selline lugu, et poliitiline seis on muutunud – ole meheks, lepime kokku, et me leiame sulle teise koha, aga linnaosavanema ametisse paneme me oma inimese.
Missuguse koha Savisaar teile leidis?
Ma ei tea, ta ilmselt mõtleb veel.
Keskerakondlikus Kohtla-Järve linnavalitsuses te saite ju nüüd aselinnapea koha.
Ma ütlesin naljatades Valeri Korbile ka, et ta täitis lõpuks Savisaare lubaduse.
ERIK GAMZEJEV
Põhjarannik, laupäev, 6.03.2004
xxx
Pistisevõtuskahtlustatavale makstakse hüvitist
 www.DELFI.ee
15. jaanuar 2008 7:57 |
|
|
 |
| ETA FOTO |
| Kiviõli linnavolikogu reformierakondlasest esimees Maksim Danilov saatis volikogu liikmetele tutvumiseks otsuse eelnõu, millega soovitakse altkäemaksu võtmises kahtlustatavale ekslinnapeale Voldemar Trummile määrata kolme kuupalga suurune hüvitis. |
Trumm esitas tervislikel põhjustel volikogule tagasiastumispalve möödunud aasta 23. novembril, kuid sellele oli eelnenud linnapea kahtlustatavaks tunnistamine altkäemaksu võtmises kuriteo matkimise käigus.
Danilov juhindub Delfi käsutuses olevas eelnõus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvist, mille kohaselt võib volikogu otsusega maksta linnapeale, kes on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui linnapea vabastatakse ametist tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita.
Otsuse eelnõus viidatakse Virumaa pensioniameti Virumaa arstliku ekspertiisi Kohtla-Järve koosseisu 20. detsembri 2007.a otsusele nr 390683 Voldemar Trummi tervisliku seisundi kohta ning Voldemar Trummi tervisliku seisundi halvenemisest tingitud tagasiastumisavaldusele, mille alusel Kiviõli linnavolikogu vabastas Trummi teenistusest 29. novembril. 2007.aastal.
Eelnõu tuleb arutlusele neljapäevasel Kiviõli linnavolikogu istungil. Kiviõlis on võimul Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon. Raha hüvitise maksmiseks tuleks Kiviõli linna käesoleva aasta eelarvest.
Kiviõli linnapea altkäemaksuskandaal lahvatas novembri lõpus, kui sai teatavaks, et kaitsepolitsei oli pidanud kuriteo matkimise käigus kinni toona veel Rahvaliitu kuulunud Voldemar Trummi 100 000 krooni vastuvõtmisel SA Kiviõli Seiklusturismi Keskus nõukogu esimehelt Madis Oltilt. Kaitsepolitseile tegi avalduse altkäemaksu nõudmise kohta just Olt, kellelt Trumm oli väidetavalt korduvalt raha nõudnud.
|
 |
xxx
Pistise võtmises süüdi mõistetud Kiviõli eksmeer sai tingimisi karistada
16.01.2008 17:49
Viru maakohus mõistis Kiviõli endise linnapea süüdi pistise võtmises ja karistas teda tingimisi vangistusega.
|
| |
|
 |
Voldemar Trumm
Foto: Mihkel Maripuu |
|
|
|
|
|
Kohus mõistis Kiviõli endise linnapea Voldemar Trummi kokkuleppemenetluses süüdi ja karistas teda 2 aasta ning 5 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga.
Menetluskuludena nõuti talt välja 25 302 krooni.
Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen saatis jaanuari alguses kohtusse kokkuleppe kriminaalasjas, milles Voldemar Trummi süüdistati pistise nõudmises ja vastuvõtmises. Prokuröri sõnul lähtus ta karistuste küsimisel kriminaalmenetluses käigus teatavaks saanud asjaoludest ja isiku varasest karistamatusest.
Eriasjade prokurör Antti Aitseni sõnul nõudis Voldemar Trumm 2007.a. mais ja oktoobris Kiviõli linnas tegutseva sihtasutuse esimehelt pistist selle eest, et tema Kiviõli linnapeana võimaldaks sihtasutusel saada edaspidiseid rahalisi toetusi Kiviõli linna poolt, toetaks volikogule sihtasutuse poolt esitatud projektide kaasfinantseerimise taotlusi ning ei venitaks sihtasutuse esitatud taotluse allkirjastamisega, mille alusel makstakse välja linnapoolne kaasfinantseering ettevõtte tegevusele summas üle poole miljoni krooni.
Kuritegu uuris kaitsepolitseiamet.
Toimetas Martti Kass, Postimees.ee
|
|
Uudised
VE: Trumm, Voldemar – kohtlajärvelane
Voldemar Trumm Kohtla-Järve aselinnapeaks?
Kohtla-Järve volikogu kinnitab täna suure tõenäosusega uueks arenguküsimustega tegelevaks aselinnapeaks keskkonnaministeeriumi ametniku, Rahvaliidu liikme Voldemar Trummi.
Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov ütles, et ta pakkus Trummile aselinnapea ametikohta, kuna Trumm on aidanud sel sügisel leida keskkonnaministeeriumist toetust mitmetele Kohtla-Järve linnavalitsuse esitatud projektidele. “Ma loodan, et siia tööle asudes suudab ta ministeeriumides teha Kohtla-Järvele head lobitööd,” ütles Solovjov, kes lisas, et kuna Trumm on varem töötanud Tallinna linnavalitsuses, siis on tal ka hea omavalitsuse töö kogemus.
Linnapea sõnul sai ta Trummilt nõusoleku aselinnapeaks kandideerida alles esmaspäeva õhtul. “Ta ei kiirustanud oma jah-sõna ütlema. Kuid püüdsin talle selgeks teha, et ta on ikkagi endine Kohtla-Järve linna elanik ning me vajame tema abi. Paneme tema peale suuri lootusi,” sõnas Solovjov.
Trummi toetab ka opositsioon
Trummi poolt hääletab täna ilmselt ka enamik volikogus opositsioonis olevatest Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) liikmetest.
“Ma arvan, et me toetame teda, sest see on hea valik,” ütles EÜRP liige Viktor Andrejev, kes tunneb Trummi ligikaudu 30 aastat. “Tegemist on hea spetsialistiga ja ta on tuttav ka Kohtla-Järve probleemidega.”
Andrejevi hinnangul kujuneb põhiküsimuseks, kuivõrd laseb Kohtla-Järvel võimul olev Keskerakond Trummil oma võimeid rakendada. “Trumm on Rahvaliidust, aga kõik ülejäänud linnavalitsuse liikmed on Keskerakonnast. Sellel pinnal võib tekkida probleeme. Kuid tahan loota, et Kohtla-Järve juhtimises jõuab nüüd kätte mingi stabiilsem periood. See olukord, kus Korb ja Hint muudkui omavahel ametikohti vahetasid, muutus ju naeruväärseks ja mingeid märkimisväärseid tulemusi linna arengus sel ajal ei sündinud,” ütles Andrejev.
Ainus rahvaliitlane volikogus Voldemar Lehter ütles, et ka tema kavatseb täna hääletada Voldemar Trummi poolt. “Ta on ikkagi oma erakonna inimene. Aus ja tubli mees,” sõnas Lehter.
Lehteri sõnul ei ole Rahvaliit seni Keskerakonnaga linna juhtimiseks lepingut sõlminud. “Ei saa välistada, et see tuleb. Keskerakond on viimasel ajal end muutnud ja hakanud arvestama ka teistega. Küllap saavad nemadki aru, et siin ei saa kogu aeg kodusõda pidada,” ütles Lehter.
Endine Mustamäe linnaosa vanem
Kohtla-Järve senine aselinnapea arengu alal Benno-Mihkel Vald esitas 19. novembril omal soovil lahkumisavalduse, pärast seda kui EÜRP liikmed olid hakanud rahvaliitlase Voldemar Lehteri eestvõttel talle umbusalduse avaldamiseks allkirju koguma. Valdi umbusaldajad heitsid talle ette ebakompetentsust ja töötulemuste puudumist. Valdi hinnangul olid need põhjused otsitud ja tegelikult oli tõenäoliselt tarvis tema ametikoht kellelegi teisele vabaks teha.
57aastane Voldemar Trumm on lõpetanud 1974. aastal Tallinna polütehnilise instituudi mehhaanikainsenerina. Ta on töötanud Kohtla-Järve keemiakombinaadis ja oli siin tuntud aktiivse komsomolitegelasena. 1990. aastatel oli ta Tallinna linnavalitsuse linnavaraameti juhataja asetäitja ning Mustamäe linnaosa vanem. Enne keskkonnaministeeriumisse tööle asumist oli ta kaabeltelevisioonifirma STV tegevdirektor ja programmidirektor. Enne Rahvaliitu astumist kuulus Trumm EÜRPsse.
ERIK GAMZEJEV
Kolmapäev, 3.12.2003
xxx
Voldemar Trumm lubab …
Eile volikogu poolt ametisse kinnitatud Kohtla-Järve uus aselinnapea arengu alal Voldemar Trumm lubab asuda linnas nii kõvasti ettevõtlust arendama, et kahe aasta pärast pole tööpuudus enam probleem.
Mis oli teile otsustav, et võtsite vastu pakkumise tulla Tallinnast Kohtla-Järve aselinnapeaks?
Et siin on olemas meeskond, kellega on võimalik midagi ära teha.
Mida te tahate ära teha?
Muuta siinset eluolu, et Kohtla-Järvel oleks sama hea elada kui teistes Eesti linnades.
Mida on selleks vaja teha?
Töökohti on vaja juurde luua, investeeringuid ligi meelitada, erasektorit arendada. Kõigepealt tuleb valmis teha põhjalik arengukava.
Arengukavu on Kohtla-Järvel olnud mitmeid, aga miks teie arvates on seni Kohtla-Järve areng nii aeglane olnud?
Kohtla-Järve on olnud sunnitud pikka aega ise oma muredega hakkama saama. Meie püüame teha teisiti. Tahame nii vabariigi valitsuse kui ka eraettevõtjate pilgud siiapoole pöörata. Tahame kaasata ka teadlasi, kes vaatavad põhjalikult läbi olemasolevad probleemid ja pakuvad oma lahendusteid.
Mis võiks teie arvates olla Kohtla-Järvel kahe aasta pärast teistmoodi kui praegu?
Muudatused kindlasti tulevad, sest juba praegu on teada, et tulemas on suured investeeringud kanalisatsioonisüsteemi ja puhastusseadmete renoveerimiseks. Keskkonnainvesteeringute keskuses on sees rahataotlused mahajäetud elumajade lammutamiseks. Meil on kokkulepped juba mitmete firmadega, kes on huvitatud oma tootmise ületoomisest Kohtla-Järvele.
Ma arvan, et kahe aasta pärast saavutame sellise olukorra, et Kohtla-Järvel võib isegi tööjõust puudu jääda ja tuleb hakata mõtlema tööjõu sissetoomisele. Igatahes tööpuuduse tase on kahe aasta pärast oluliselt väiksem kui praegu.
Rahvaliidu liikmena olete Kohtla-Järve linnavalitsuses ainus, kes ei kuulu Keskerakonda. Kuivõrd see asjaolu võib teie tegevust ja plaanide teostamist takistada?
Ma ei näe probleemi. Mulle on kinnitatud, et mind toetab enamik volikogus esindatud erakondi.
Kuidas Rahvaliidu juhtkond suhtus teie tööleasumisse Kohtla-Järvel?
Ma arutasin seda erakonna esimehe ja keskkonnaministri Villu Reiljaniga. Jõudsime koos arusaamisele, et kuna lähiajal tulevad Kohtla-Järvele riigi ja Euroopa Liidu poolt suured investeeringud siinse keskkonna parandamiseks, siis oleks väga hea, kui ministeerium ja linnavalitsus teeksid senisest rohkem koostööd.
Kas Rahvaliit kavatseb Kohtla-Järvel Keskerakonnaga võimuliidu moodustada?
Meil on mõte sõlmida kõigi volikogus olevate erakondadega selline koostöölepe, mis määratleks linna arengusuunad.
ERIK GAMZEJEV
Neljapäev, 4.12.2003
xxx
Aselinnapea ametisse asudes rääkisite volikogu ees, et Kohtla-Järvega on seotud teil väga palju meeldivaid mälestusi. Miks te siit omal ajal ära läksite?
Töötasin teeninduskombinaadis Tarve peainsenerina ja meil oli väga hea kollektiiv. Saime tööga hästi hakkama, mille eest jagati meile ka palju punalippe. Siis tegigi tolleaegne vabariigi teenindusminister Hallmägi mulle ettepaneku tulla Tallinna. Kuna sain Tallinna ka elamispinna, mida muidu oli tol ajal peaaegu võimatu saada, siis nõustusingi.
Kas see oli tagantjärele mõeldes õige tegu?
Kindlasti. Olen saanud seal mitmesugustes ametites väga kõva kooli. Kuigi sealse eluga harjumiseks kulus mul ligi viis aastat. Tallinna inimeste suhtumine oli kuidagi ametlikum ja iseteadlikum. See oli mulle täiesti võõras, sest Kohtla-Järvel käis mul inimestega suhtlemine lihtsamal ja südamlikumal tasemel. Meil oli siin väga hea seltskond noori aktiivseid inimesi, kes tegid palju ära ühiskondlikus korras.
Tol ajal oli väga populaarne sotsialistlik võistlus ja me olime Kohtla-Järve noortega üle Nõukogude Liidu tuntud selle võistluse arendajad.
Siinkohal tuleks küll mälu värskendada: mis “spordiala” see sotsialistlik võistlus oli?
Mõte oli selles, et inimesed võistlevad oma professionaalsetes oskustes, kes suudab rohkem toota ja mitte praaki teha.
See on ju tegelikult tänapäeval ka tähtis. Tollal käis see lihtsalt sellise nime all. Meil olid igasugused punktisüsteemid välja mõeldud, et asja huvitavamaks ja põnevamaks teha. See stimuleeris kõvasti inimesi paremini töötama.
Kas te olite ka aktiivne komsomolitegelane?
Ma olin kaheksa aastat Eesti komsomoli keskkomitee liige ja Kohtla-Järvel osalesin aktiivselt komsomolitöö juhtimises. Me ei kummardanud kommunismi ega parteid…
Nüüd tagantjärele räägivad seda kõik.
Ei, ausalt räägin. Neid parteikongresside tsitaate oli vaja torgata mingitesse ettekannetesse või aruannetesse. Me tahtsime vaid, et noortel oleks huvitavam elada. Haarasime neid nii sporti tegema, kultuurist osa saama kui meelt lahutama. See oli fantastiline aeg.
Mul ei unune ka kunagi ülemaailmne noorsoofestival Berliinis 1973. aastal, kus mul õnnestus käia. See oli ikkagi superelamus, seal oli koos noori rohkem kui 150 riigist. Dean Reed laulis. Aafriklased käisid seal ringi oma maskides. Komsomol andis mulle võimaluse sellisest üritusest osa saada. Samuti käisin Kremli kongresside palee tribüünil, kui tähistati Nõukogude Liidu 50. aastapäeva, ning viisin sinna tribüünile Eesti NSV lipu ja seisin selle kõrval auvalves.
Igaüht ei saadetud Kremlisse lipuvalvesse ega Berliini festivalile. Millega teie väljavalitute hulka sattusite?
Tänu meie Kohtla-Järve noorte tegemistele, millega olime tuntuks saanud.
Kas teie tolleaegsetest tegemistest on Kohtla-Järvele mõni jälg jäänud?
Me istutasime siia päris palju puid. Ma pole jõudnud nüüd vaatamas käia, aga arvan, et näiteks tiigiäärses pargis peaks need puud kõik juba päris suured olema. Ja muidugi mälestused. Isegi praegu, kui tulin tagasi Kohtla-Järvele ja saan kokku nende inimestega, kellega tol ajal koos tegutsesime, tekib hinge soe tunne.
Kui palju on Kohtla-Järve linn, tema ilme ja siinsed inimesed teie silmis muutunud?
Inimesed on väga murelikud, naeratused on nägudelt kadunud. Linna üldilme koos nende paljude mahajäetud hoonetega on lihtsalt masendav. Ma ei ole pädev andma hinnangut, kuivõrd on selleni viinud linnavõimude tegematajätmised või hoolimatus Kohtla-Järve suhtes riigi tasandil. Küllap nii üht kui teist. Aga selge on, et korrast ära asju on siin väga palju.
Mis sai teile otsustavaks, et tulite oma kunagisse kodulinna tagasi tööle?
Peamine põhjus on ikkagi see, et Kohtla-Järve on mulle südamelähedane linn. Mul ei olnud probleemi töökoha leidmisega. Olin keskkonnaministeeriumi süsteemis parajasti ette valmistanud ohtlike jäätmete büroo loomist ja oleksin saanud selle juhatajaks.
Arutasin Kohtla-Järvele tulemist ka oma partei juhtkonnaga.
Rahvaliidu puhul tähendab see siis praeguse keskkonnaministri Villu Reiljaniga?
Jah, just temaga. Kuna on teada, et Kohtla-Järvele on tulemas keskkonnaministeeriumi kaudu suured investeeringud, siis rääkisime eelkõige sellest, kuidas kasutada neid investeeringuid võimalikult efektiivselt, et raha kasutamine oleks hästi jälgitav.
Tähendab, Reiljan soovis, et Kohtla-Järve linnavalitsuses oleks tal teie näol oma usaldusväärne inimene, kes hoiaks silma peal keskkonnaraha kasutamisel?
See on küll tõsi.
Olete Kohtla-Järvel mõned kuud ametis olnud. Millised on teie muljed olukorrast linnas?
Positiivne on see, et linnavalitsuse kollektiiv on täitsa normaalne. Mul on abivalmid ja vastutulelikud kolleegid, kellega on hea koos tööd teha.
Muidugi on ka palju vajakajäämisi. Eriti linna planeerimises ja arhitektuuri vallas on kõvasti arenguruumi. Kui linna viimane üldplaneering on vastu võetud kaugel nõukogude ajal, siis see fakt räägib iseenda eest.
Mida tahaksite ise Kohtla-Järvel korda saata, et oma tööst rahulolu tunda?
Praegu on linna areng kõvasti kinni tööpuuduses. Seetõttu ongi põhiline eesmärk tuua siia uusi ettevõtteid, et tekiks juurde uusi töökohti. Muidugi tahaks ka, et linna välisilme paraneks, turvalisus suureneks, keskkond paraneks. Et elu selles linnas läheks natukenegi lõbusamaks ja rõõmsamaks. Praegu on ikka paljude inimeste elu siin hall küll.
Enne teid on siin olnud mitmeid inimesi, kes on samuti ametisse asudes rääkinud vajadusest linna arendada, tuua siia uusi ettevõtteid, luua juurde töökohti. Aga enamasti ongi see kõik vaid jutuks jäänud. Tänu millele loodate oma eelkäijatest tulemuslikum olla?
Eeldusi tuleb luua. Kui arvata, et piisab vaid kutsumisest ja kohe-kohe tulevadki siia uued ettevõtted, siis ei ole see nii. Enne tuleb teha kõvasti rutiinset tööd. Praegu näiteks teeme koos Ida-Viru ettevõtluskeskusega uuringut, mille käigus kaardistame linnas ettevõtluseks kõige sobivamad kohad. See on väga oluline eeltöö, mille järel saab juba hakata pöörduma investorite poole.
Ettevõtjate huvi Kohtla-Järve vastu on kindlasti olemas. Sel nädalal käisid siin mitmed kinnisvaraarendajad Tallinnast. Nende hinnang oli, et kõigele negatiivsele vaatamata on tunda õhus hõngu, et Kohtla-Järve hakkab arenema. Ka mitmed mu tuttavad Tallinnas on minuga nõustunud, et Kohtla-Järve on praegu üks arenemisvõimelisemaid linnu Eestis.
Ega rohkem allapoole ei ole enam vist võimalik suurt kukkuda ka. Edasi tuleks ainult kaos…
Täpselt õige. Mina usun, et elu Kohtla-Järvel saab lähiaastatel ainult paremaks minna. Ma panen ka suuri lootusi peagi avatavale Kohtla-Järve linna esindusele Tallinnas.
Linnas on levinud arvamus, et see esindus luuakse seepärast, et Trumm ei viitsi iga päev Tallinnast Kohtla-Järvele tööle käia ja lasi teha endale töökoha pealinna.
Ma olen samuti sellist juttu kuulnud, aga see on vale. Mulle ei ole vaja bürood luua. Mul on Tallinnas praegugi kabinet olemas. Ma tahan, et Kohtla-Järvel oleks Tallinnas ametlik esindus. See oleks koht, kus linna esindajad saaksid kohtuda nii ärimeeste, poliitikute kui ametnikega. Püüame sinna saada võimalikult palju infomaterjale Kohtla-Järve kohta.
Teie töö on ka linna huvide kaitsmine riigi tasandil. Teisisõnu on see lobitöö, et linna tuleks üks miljon ühe ministeeriumi, paar miljonit teise ministeeriumi kaudu ja nii edasi. Mis on hea lobitegija peamised relvad?
Sa pead olema tuntud. Mehel metsast, ükskõik kui head kavatsused või mõtted tal ka poleks, on väga raske mõjule pääseda. Ma ei taha ennast kiita, aga kuna olen pealinnas aastate jooksul teinud tööd paljudes valdkondades, siis mul on head suhted paljude omaealiste inimestega, kes on nii-öelda pumba juures. Ma saan nendele helistada ja kuulda vastuseks: väga tore, et helistasid, pole ammu näinud, saame kokku. Ja siis saavad enamasti ka kõik linna jaoks vajalikud jutud ära räägitud.
Seega jutud poliitilistest prioriteetidest, arengukavades sätestatust ja kõigest muust säärasest on tunduvalt teisejärgulisemad kui see, kes kuidas kellegagi läbi saab.
Kas just päris nii, kuid isiklikud suhted on ääretult tähtsad. Võib küll superdokumente valmis kirjutada, aga kui vajalikke inimesi isiklikult ei tunne, siis ei pruugi asjad edeneda. See ei ole onupojapoliitika, kuid suheldes nende inimestega, keda varasemast ajast teatakse, liiguvad asjad lihtsalt kiiremini ja hõlpsamalt edasi.
Kui tähtsat rolli mängib riigi raha jaotamisel poliitiline kuuluvus?
Väga tähtsat, kuigi ma ise ei pea seda õigeks. Aga ei ole midagi teha – kui ikka mõni partei otsustab, et tal on huvi saada näiteks Kohtla-Järve linna valijatelt senisest rohkem hääli, siis ta ka hakkab sinna rohkem raha suunama.
Kas Rahvaliidule on Kohtla-Järvel elavad valijad hakanud äkki senisest palju rohkem korda minema, et siia hakkab keskkonnaministeeriumi kaudu rohkem raha tulema?
Meil on täiesti tõsine siht nii Kohtla-Järvel kui ka Ida-Virumaal tervikuna rohkem toetajaid leida. Selle saavutamiseks peame kõvasti tööd tegema ja näitama, et siinsed probleemid lähevad meile korda ja me aitame elu siin paremaks muuta.
Poliitikas olles on väga tähtis mitte mööda panna partei valikuga. Teie läksite mõne aasta eest Eestimaa Ühendatud Rahvaparteist üle Rahvaliitu. Kas lähtusite seda sammu tehes sellest, et EÜRP paremad päevad hakkasid mööda saama ja Rahvaliit oli nii-öelda tõusev täht?
Siin mängisid taas suurt rolli isiklikud suhted. Ma olin Villu Reiljaniga tuttavaks saanud juba 1980. aastal Moskva olümpiamängude päevil, kui sattusime koos võistlusi vaatama.
Kas parteiline kuuluvus oli ka põhjus, miks jäite Tallinnas ilma Mustamäe linnaosa vanema ametist?
2001. aastal tuli Keskerakond Tallinnas võimule. Mina olin siis küll veel EÜRPs. Edgar Savisaar kutsus mu välja ja ütles, et nüüd on selline lugu, et poliitiline seis on muutunud – ole meheks, lepime kokku, et me leiame sulle teise koha, aga linnaosavanema ametisse paneme me oma inimese.
Missuguse koha Savisaar teile leidis?
Ma ei tea, ta ilmselt mõtleb veel.
Keskerakondlikus Kohtla-Järve linnavalitsuses te saite ju nüüd aselinnapea koha.
Ma ütlesin naljatades Valeri Korbile ka, et ta täitis lõpuks Savisaare lubaduse.
ERIK GAMZEJEV
Põhjarannik, laupäev, 6.03.2004
xxx
15. jaanuar 2008 7:57
Trumm esitas tervislikel põhjustel volikogule tagasiastumispalve möödunud aasta 23. novembril, kuid sellele oli eelnenud linnapea kahtlustatavaks tunnistamine altkäemaksu võtmises kuriteo matkimise käigus.
Danilov juhindub Delfi käsutuses olevas eelnõus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvist, mille kohaselt võib volikogu otsusega maksta linnapeale, kes on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui linnapea vabastatakse ametist tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita.
Otsuse eelnõus viidatakse Virumaa pensioniameti Virumaa arstliku ekspertiisi Kohtla-Järve koosseisu 20. detsembri 2007.a otsusele nr 390683 Voldemar Trummi tervisliku seisundi kohta ning Voldemar Trummi tervisliku seisundi halvenemisest tingitud tagasiastumisavaldusele, mille alusel Kiviõli linnavolikogu vabastas Trummi teenistusest 29. novembril. 2007.aastal.
Eelnõu tuleb arutlusele neljapäevasel Kiviõli linnavolikogu istungil. Kiviõlis on võimul Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon. Raha hüvitise maksmiseks tuleks Kiviõli linna käesoleva aasta eelarvest.
Kiviõli linnapea altkäemaksuskandaal lahvatas novembri lõpus, kui sai teatavaks, et kaitsepolitsei oli pidanud kuriteo matkimise käigus kinni toona veel Rahvaliitu kuulunud Voldemar Trummi 100 000 krooni vastuvõtmisel SA Kiviõli Seiklusturismi Keskus nõukogu esimehelt Madis Oltilt. Kaitsepolitseile tegi avalduse altkäemaksu nõudmise kohta just Olt, kellelt Trumm oli väidetavalt korduvalt raha nõudnud.
xxx
Pistise võtmises süüdi mõistetud Kiviõli eksmeer sai tingimisi karistada
16.01.2008 17:49
Viru maakohus mõistis Kiviõli endise linnapea süüdi pistise võtmises ja karistas teda tingimisi vangistusega.
Foto: Mihkel Maripuu
Kohus mõistis Kiviõli endise linnapea Voldemar Trummi kokkuleppemenetluses süüdi ja karistas teda 2 aasta ning 5 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga.
Menetluskuludena nõuti talt välja 25 302 krooni.
Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen saatis jaanuari alguses kohtusse kokkuleppe kriminaalasjas, milles Voldemar Trummi süüdistati pistise nõudmises ja vastuvõtmises. Prokuröri sõnul lähtus ta karistuste küsimisel kriminaalmenetluses käigus teatavaks saanud asjaoludest ja isiku varasest karistamatusest.
Eriasjade prokurör Antti Aitseni sõnul nõudis Voldemar Trumm 2007.a. mais ja oktoobris Kiviõli linnas tegutseva sihtasutuse esimehelt pistist selle eest, et tema Kiviõli linnapeana võimaldaks sihtasutusel saada edaspidiseid rahalisi toetusi Kiviõli linna poolt, toetaks volikogule sihtasutuse poolt esitatud projektide kaasfinantseerimise taotlusi ning ei venitaks sihtasutuse esitatud taotluse allkirjastamisega, mille alusel makstakse välja linnapoolne kaasfinantseering ettevõtte tegevusele summas üle poole miljoni krooni.
Kuritegu uuris kaitsepolitseiamet.
Toimetas Martti Kass, Postimees.ee