|
Valitsus otsustas teisipäeval ühineda Euroopa Liidu nõukogu ühisseisukohaga, mis kehtestab riiki sisenemise keelu Moldova Dnestri-äärse vabariigi Transnistria juhtkonna 17 liikmele. Eesti välispoliitika-eksperdid peavad keeldu põhjendatuks.
– – – – –
Moldova ja Ukraina vahel kiiluna paiknev Transnistria lõi end 12 aastat tagasi lahku äsja iseseisvunud Moldova Vabariigist. Tänaseni pole ligi 400.000 elanikuga Transnistria saanud ühegi välisriigi tunnustust ning on püsinud paljuski tänu seal viibivale Venemaa armeele.
Rahvusvaheliste suhete ekspert, endine Riigikogu liige Mart Nutt võrdleb Transnistriat Nõukogude aja pikendusega tänases päevas.
“Mina nimetaks teda Nõukogude enklaaviks Moldovas,” ütles Nutt. “See üksus tekkis hirmust, et äkki Moldova rahvas soovib ühineda Rumeeniaga. Mõnes mõttes tõmbaksin paralleeli ka Kirde-Eestiga, kus sellised separatistlikud Nõukogude-meelsed meeleolud olid samamoodi õhus. Kuid Transnistrias läks asi teistmoodi kui Eestis ja sealne varasem juhtkond, põhiliselt kompartei rajoonikomitee seltskond jäi võimutüüri juurde.”
Nuti kinnitusel on Transnistrial endiselt arvukalt probleeme inimõigustega.
“Demokraatiat selles üksuses ei ole, keegi ei ole kohalikult elanikkonnalt kunagi küsinud, kas nad seda administratsiooni soovivad endale või mitte,” kinnitas Nutt. “See on piirkond, kus Moldova põliselanikud, st rumeenlased on vähemuses. Enamus rahvastikku on ukrainlased ja venelased, kes on sinna – valdavalt pärast Teist Maailmasõda – sisse rännanud. See üksus suudab püsida ainult Venemaa väga tugeval toel, sest selle isetekkelise riigi territooriumil viibib Venemaa 14. armee.”
Tänavu veebruaris võttis Euroopa Liidu nõukogu vastu ühisseisukoha, mis kehtestab viisakeelu Transnistria juhtkonna 17 liikmele. Euroopa Liidu eesistujamaa Kreeka kutsus ühisseisukohaga liituma nii liikmesriike kui ka kandidaatmaid. Teisipäeval arutab asja Eesti valitsus.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul annab ühisseisukohaga liitumine signaali, et Eesti on valmis ühinema Euroopa ühtse välis- ja julgeolekupoliitikaga.
“Siin oleks vastupidine käik väga halvaks signaaliks,” ütles Mihkelson. “Kindlasti on Eesti – nagu ka teiste liikmes- ja kandidaatriikide huvides –, et Moldovas juba aastaid väldanud vaidlus territoriaalse terviklikkuse üle saaks poliitilise lahenduse. Praegu ei ole Transistria liidrid suvatsenud mingil moel poliitilist lahendust leida.”
Lääneriigid on SRÜ riikide suhtes sarnaseid sanktsioone kasutanud varemgi. Nii kehtis mõnda aega viisakeeld Valgevene presidendi ja mitmete valitsusliikmete suhtes. See tühistati, kui Valgevene lubas oma territooriumil taasavada OSCE missiooni.
|
Uudised
VE: Transnistria – NLiidu järgne enklaav Moldovas
Transnistria juhtkond Eestisse ei pääse
Külli-Riin Tigasson – 27. mai, 2003 18:42
Valitsus otsustas teisipäeval ühineda Euroopa Liidu nõukogu ühisseisukohaga, mis kehtestab riiki sisenemise keelu Moldova Dnestri-äärse vabariigi Transnistria juhtkonna 17 liikmele. Eesti välispoliitika-eksperdid peavad keeldu põhjendatuks.
– – – – –
Moldova ja Ukraina vahel kiiluna paiknev Transnistria lõi end 12 aastat tagasi lahku äsja iseseisvunud Moldova Vabariigist. Tänaseni pole ligi 400.000 elanikuga Transnistria saanud ühegi välisriigi tunnustust ning on püsinud paljuski tänu seal viibivale Venemaa armeele.
Rahvusvaheliste suhete ekspert, endine Riigikogu liige Mart Nutt võrdleb Transnistriat Nõukogude aja pikendusega tänases päevas.
“Mina nimetaks teda Nõukogude enklaaviks Moldovas,” ütles Nutt. “See üksus tekkis hirmust, et äkki Moldova rahvas soovib ühineda Rumeeniaga. Mõnes mõttes tõmbaksin paralleeli ka Kirde-Eestiga, kus sellised separatistlikud Nõukogude-meelsed meeleolud olid samamoodi õhus. Kuid Transnistrias läks asi teistmoodi kui Eestis ja sealne varasem juhtkond, põhiliselt kompartei rajoonikomitee seltskond jäi võimutüüri juurde.”
Nuti kinnitusel on Transnistrial endiselt arvukalt probleeme inimõigustega.
“Demokraatiat selles üksuses ei ole, keegi ei ole kohalikult elanikkonnalt kunagi küsinud, kas nad seda administratsiooni soovivad endale või mitte,” kinnitas Nutt. “See on piirkond, kus Moldova põliselanikud, st rumeenlased on vähemuses. Enamus rahvastikku on ukrainlased ja venelased, kes on sinna – valdavalt pärast Teist Maailmasõda – sisse rännanud. See üksus suudab püsida ainult Venemaa väga tugeval toel, sest selle isetekkelise riigi territooriumil viibib Venemaa 14. armee.”
Tänavu veebruaris võttis Euroopa Liidu nõukogu vastu ühisseisukoha, mis kehtestab viisakeelu Transnistria juhtkonna 17 liikmele. Euroopa Liidu eesistujamaa Kreeka kutsus ühisseisukohaga liituma nii liikmesriike kui ka kandidaatmaid. Teisipäeval arutab asja Eesti valitsus.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul annab ühisseisukohaga liitumine signaali, et Eesti on valmis ühinema Euroopa ühtse välis- ja julgeolekupoliitikaga.
“Siin oleks vastupidine käik väga halvaks signaaliks,” ütles Mihkelson. “Kindlasti on Eesti – nagu ka teiste liikmes- ja kandidaatriikide huvides –, et Moldovas juba aastaid väldanud vaidlus territoriaalse terviklikkuse üle saaks poliitilise lahenduse. Praegu ei ole Transistria liidrid suvatsenud mingil moel poliitilist lahendust leida.”
Lääneriigid on SRÜ riikide suhtes sarnaseid sanktsioone kasutanud varemgi. Nii kehtis mõnda aega viisakeeld Valgevene presidendi ja mitmete valitsusliikmete suhtes. See tühistati, kui Valgevene lubas oma territooriumil taasavada OSCE missiooni.