Ajaloost
Esimesed teated koolitööst Tormas pärinevad XVII sajandist. Põhja- Tartumaa praost Reinerus Broocmann vanema aruandest B. G. Forseliusele 11. märtsist 1688 loeme: “Tormas oli 25 koolilast, kes nii hästi lugeda oskasid, et ma selle üle rõõmustasin.” Eelmainitu lubab oletada, et lugemist õpetati lastele juba märksa varem. Torma kooli vanust arvestatakse praegu aga nimetatud üriku järgi.
17. sajandi lõpul õppetöö soikus, kuna Eestit tabas raske näljahäda ning sellele järgnes laastav Põhjasõda. Hariduselu elavnes 18. sajandil. 1731. aastal oli Tormas kooliõpetajaks Jakob Johann Zimmermann. 1755.a. valmis uus koolimaja. Torma vaimuelu edendamisele ja lugemisoskuse levitamisele aitas tublisti kaasa 18. sajandi silmapaistva publitsisti Eisen von Schwarzenbergi tegevus, kes töötas Tormas pastorina aastatel 1746-1775.
18. saj. II poolel kujunes välja Torma kihelkonna koolivõrk. 1766.a. toimunud visitatsiooni protokollis on märgitud, et köstrikoolimajadest on Tormas üks ühetoaline maja. Mõisakoolid on asutatud Rääbise-Tõikvere, Torma-Tarakvere, Vaiatu ja Kõnnu mõisates. 1786.a. visitatsiooni protokollis on andmed, et Võtikvere riigimõisale kuuluvas Lullikatku külas Kangro Jaani majas valges suitsuta toas avati kool, kus ta ise oli õpetajaks. Köstriks-kooliõpetajaks oli Henrich Masing, keda hinnati tubliks ning kes veel 1803.a. töötas samas.
1819.a. välja antud Liivimaa Talurahvaseadus käsitles valla- ja kihelkonnakoolide statuuti. Tormas oli 1819.a. 6 vallakooli: Tormaküla, Rääbise, Vaiatu, Lullikatku, Kõnnu ja Näduvere. 1828 asutati Lilastvere kool ja 1871 alustas Võtikvere kool. Torma kihelkonnakool asutati 20. detsembril 1820.a. Esimeseks õpetajaks määrati Johann Dankmann. Kihelkonnakooli lõpetanutest said vallakoolide õpetajad, mõisaametnikud, meistrid jne.
Dankmann suri 1846.a. Tema asemele valiti Adam Jakobson, kes asutas laulukoori ja 1848.a. Torma puhkpilliorkestri, mis sai kuulsaks kogu ümbruskonnas. Koolikonvendil kiideti kihelkonnakooli häid edusamme. 1851/52 õppeaastal oli koolis ka 3 ja järgmisel 6 tüdrukut. Koolis töötas ka saksakeelne klass.
1857. aastal A. Jakobson suri. Koguduse soovil oodati isa kohale noort Carl Robertit, kes õppis Valgas Cimze seminaris. 1859 lõpetas C. R. Jakobson seminari ja asuski Torma õpetajaks. Ta pani suurt rõhku loodusteaduslikele ainetele, eriti hästi õpetas geograafiat. C.R.Jakobson õpetas ka saksa ja vene keelt, mida tehti vaid üksikutes koolides. On tähelepanu vääriv, et C.R. Jakobson tutvustas koolis lastele “Kalevipoega”.
Konflikt mõisniku Otto von Liphartiga 1862.a. sundis teda Tormast lahkuma. (Senini on käibel C.R.Jakobsoni vastus mõisa kutsele: mõisahärral on minu juurde sama maa, mis mul tuleb (käia) mõisani…)
C.R.Jakobsoni järglaseks sai Friedrich Johann Masing 1862-1878, seejärel aga Adalbert Reiljan 1878-1894.
1894 valiti Torma kihelkonnakooli juhatajaks Gustav Kommusaar, kelle algatusel ehitati 1906 uus ruumikas koolimaja. Õpilaste arv tõusis üle saja ja nende teadmised olid head. Torma kihelkonnakoolis töötasid õpetajatena Ottilie Bergman, Paul Siilaberg, Oskar Kask, Eugenie Kommusaar, Elsa Becker ja Laura martinson.
1. juunist 1902 ühendati Lullikatku ja Torma külakoolid Võtikvere 2-klassiliseks ministeeriumikooliks.
1908. aastal Lullikatkul ehitatud Torma kool
1908 valmis Lullikatkul uus telliskivist ministeeriumikoolihoone (milles töötab ka praegune C.R.Jakobsoni nimeline Torma Põhikool). Kooli juhatajaks oli Joosep Plakk, õpetajateks Anna Plakk ja Jelena Vorobjova ning 1911.a. kirjanik ja luuletaja Hendrik Adamson.
Eesti Vabariigi loomisega asutati endiste valla-, kihelkonna- ja ministeeriumikoolide asemele nelja- ja kuueklassilised algkoolid. Torma kihelkonnakooli asemel avati Torma kõrgem algkool, kuhu tulid õppima ümberkaudsete neljaklassiliste koolide lõpetajad. Gustav Kommusaar töötas juhatajana 1928. aastani, 1928-29 oli juhatajaks tema tütar Eugenie Kommusaar.
Ministeeriumikooli asemel avati neljaklassiline algkool, mille juhatajaks hakkas Hans Jürgens ja õpetajateks olid Anna Just, Helena Kaitsa ja Hilda Õunapuu. 1922.a. asus kooli juhatama Richard Koppel.
1929 ühendati Torma kõrgem algkool ja Lullikatkul asuv neljaklassiline algkool Torma kuueklassiliseks algkooliks, mille juhatajaks jäi Richard Koppel. Õpetajatena töötasid pikemat aega Hugo Reimets, Edith Viik, Eugenie Kommusaar ja Hilda Lepp.
1944.a. muudeti Torma kuueklassiline algkool seitsmeklassiliseks kooliks.
1957.a. anti seoses C.R.Jakobsoni 75-surma-aastapäevaga Torma 7-klassilisele koolile C.R.Jakobsoni nimi. Samal aastal avati koolis Ants Viigi algatusel Jakobsoni nurk, praegune Jakobsoni tuba.
1983/84 õppeaasta 1. septembrist hakati kindla programmi järgi 5 korda nädalas õpetama ja kasvatama 6-aastaseid lapsi; neid oli esimesel aastal 23.
1988.a. 1. septembrist on kool üheksaklassiline põhikool.
1992. aastast töötab C.R.Jakobsoni nimeline Torma põhikool Torma vallavalitsuse munitsipaalkoolina.
Uuendused
Pidevalt on paranenud kooli õppemateriaalne baas. 1956 ehitati koolile oma elektrijaam (G. Sokolov, V. Blankin/Planken), kust sai valgust ka naabruses asuvad haigla (praegune vallamaja) ja kultuurimaja; 1960 sai kooli internaat teise korruse (G. Sokolov); 1965 valmis kooli juurdeehitus (H. Alamets, K. Pütsep, G.Sokolov). Toimus vana koolimaja ümberehitus ja valmis katlamaja (E. Kurik, V. Mõtte). 1996 alustati juurdeehituse akende väljavahetust ning 1997 renoveeriti kõik tualett- ja duðiruumid, lõpetati akende väljavahetamine tervikuna. Kooli söökla sai kaasaegsemad köögiseadmed. Uue väljanägemise on saanud riidehoid, õpetajate tuba ja paljud klassiruumid.
Maa “sool”
21 aastat juhtis Torma kooli ja kohalikku kultuurielu muusikaõpetaja Magda Aasa. Vahepeal nõrgenenud sidemed kooli ja kultuurimaja vahel on uuesti taastumas.
19 aastat tegutses ka koolis puhkpilliorkester (A. Õunapuu); õpilaskoorid (M. Aasa, M. Härma, K. Matson, E. Viesemann) ja rahvatantsurühmad (L. Lehemets) on osa võtnud laulupidudest.
Õpilased on edukalt osalenud mitmesugustel aineolümpiaadidel (juhendajad: V. Mõtte, E. Viigi, E. Annok, Ü. Viljari, A. Tähepõld, M. Telgmaa) ja spordivõistlustel (õpet. E. Kalm, K. Paju, E. Lippur, Ü. Viljari, ringijuhid R. Tralla ja A. Annok).
Torma kultuuriloo materjalide kogujatena ja kirjapanejatena on teatud-tuntud kooli vilistlased Ants Viigi, Toivo Õunapuu (temal on ka ränd-ajaloomuuseum), Endel Laul, Aksel Jõgi, Külli Rosin ja teised.
Sõprussidemed
1991. aastast on koolil sõpsussidemed Soome Vabariigis asuva Metsola algkooliga. Sidemed loodi tänu tolleaegsele Torma kirikuõpetajale P. Karma. Käiakse üksteisel külas, õppides nii paremini tundma naaberrahvast ja sealset hariduselu.
1997.a. andis sõpruskool mõtte valida ka Torma koolis lõbusaim ja abivalmim tüdruk ja poiss. Õpilased ja õpetajad valisid koos: vanemas kooliastmes Katrin Siirak ja Meelis Liis ning nooremas koolieas Getter Siirak ja Taavi Lääne.
Tänu sõpruskooli endisele direktorile Soili Salminen oli koolil võimalus pakkuda lastele rõõmsaid hetki – ta asutas omanimelise fondi, mille vahendeid võis kasutada lastega tehtava töö mitmekesistamiseks.
Kool kannab uhkusega C.R.Jakobsoni nime ja juhindub ka edaspidi tema põhimõttest: “Eluga peab kool ikka ühendatud jääma ja elule peab kasvama”. Eks nii see jääbki – õpilaste arv on stabiilne ka praegu ~ 200.
Direktorid
1919 – 1922 Hans Jürgens
1922 – 1947 Richard Koppel
1947 – 1952 Grigori Reinbach
1952 – 1962 Guri Sokolov
1962 – 1964 Haime Alamets
1964 – 1966 Kalle Pütsep
1966 – 1971 Ants Viigi
1971 – 1973 Heino Põder
1973 – 1974 Ilmar Makkar
1974 – 1975 Armin Allas
1975 – 1983 Evi Kurik
1983 – 1988 Vilma Mõtte
1988 – 1991 Toomas Tõnissoo
1991- ….. Toomas Aavasalu
Kiitusega lõpetajad
1945 – Endel Abel, Erich Annok, Rein Koppel, Asra Lätt, Laine Nurmsalu, Linda Soodla, Selma Tamm;
1946 – Enel Freiberg, Jüri Lind, Laine Orgma, Otto-Leonhard Roos, Andres Saar, Evi-Malle Saar;
1947 – Andres Lind, Eha Nurmsalu;
1948 – Eha Abroi, Aili Kask, Kalju Ojasalu, Heda Okas, Helvi Paas, Genadi Strandberg, Laine Säälik;
1949 – Maimu Ilves, Aksel Jõgi, Elisabeth Laas, Ilmar Orgma, Hilja Pärlin, Aino Õim;
1950 – Helvi Joost, Hudo Jõgi, Ilmar Luht, Vaike Säälik;
1951 – Tiiu Aasla;
1952 – Aino Joost, Leili Mändla;
1963 – Merike Raud;
1966 – Raimo Laul;
1970 – Leili Sulg;
1975 – Ülo Pärnik;
1981 – Anne Vremmert;
1983 – Karin Lea;
1984 – Liivi Kaur; Margit Vremmert;
1985 – Pille Ojasalu;
1987 – Marge Mõtte, Kadri Schasmin;
1991 – Külli Kõre;
1997 – Marje Mandre.
Oma ajalooõpetajate M. Annoki ja A. Viigi abiga Avo Blankin
Vaata ka C.R.Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli kodulehekülge
Uudised
VE: Torma kool
Ajaloost
Esimesed teated koolitööst Tormas pärinevad XVII sajandist. Põhja- Tartumaa praost Reinerus Broocmann vanema aruandest B. G. Forseliusele 11. märtsist 1688 loeme: “Tormas oli 25 koolilast, kes nii hästi lugeda oskasid, et ma selle üle rõõmustasin.” Eelmainitu lubab oletada, et lugemist õpetati lastele juba märksa varem. Torma kooli vanust arvestatakse praegu aga nimetatud üriku järgi.
17. sajandi lõpul õppetöö soikus, kuna Eestit tabas raske näljahäda ning sellele järgnes laastav Põhjasõda. Hariduselu elavnes 18. sajandil. 1731. aastal oli Tormas kooliõpetajaks Jakob Johann Zimmermann. 1755.a. valmis uus koolimaja. Torma vaimuelu edendamisele ja lugemisoskuse levitamisele aitas tublisti kaasa 18. sajandi silmapaistva publitsisti Eisen von Schwarzenbergi tegevus, kes töötas Tormas pastorina aastatel 1746-1775.
18. saj. II poolel kujunes välja Torma kihelkonna koolivõrk. 1766.a. toimunud visitatsiooni protokollis on märgitud, et köstrikoolimajadest on Tormas üks ühetoaline maja. Mõisakoolid on asutatud Rääbise-Tõikvere, Torma-Tarakvere, Vaiatu ja Kõnnu mõisates. 1786.a. visitatsiooni protokollis on andmed, et Võtikvere riigimõisale kuuluvas Lullikatku külas Kangro Jaani majas valges suitsuta toas avati kool, kus ta ise oli õpetajaks. Köstriks-kooliõpetajaks oli Henrich Masing, keda hinnati tubliks ning kes veel 1803.a. töötas samas.
Dankmann suri 1846.a. Tema asemele valiti Adam Jakobson, kes asutas laulukoori ja 1848.a. Torma puhkpilliorkestri, mis sai kuulsaks kogu ümbruskonnas. Koolikonvendil kiideti kihelkonnakooli häid edusamme. 1851/52 õppeaastal oli koolis ka 3 ja järgmisel 6 tüdrukut. Koolis töötas ka saksakeelne klass.
1857. aastal A. Jakobson suri. Koguduse soovil oodati isa kohale noort Carl Robertit, kes õppis Valgas Cimze seminaris. 1859 lõpetas C. R. Jakobson seminari ja asuski Torma õpetajaks. Ta pani suurt rõhku loodusteaduslikele ainetele, eriti hästi õpetas geograafiat. C.R.Jakobson õpetas ka saksa ja vene keelt, mida tehti vaid üksikutes koolides. On tähelepanu vääriv, et C.R. Jakobson tutvustas koolis lastele “Kalevipoega”.
Konflikt mõisniku Otto von Liphartiga 1862.a. sundis teda Tormast lahkuma. (Senini on käibel C.R.Jakobsoni vastus mõisa kutsele: mõisahärral on minu juurde sama maa, mis mul tuleb (käia) mõisani…)
C.R.Jakobsoni järglaseks sai Friedrich Johann Masing 1862-1878, seejärel aga Adalbert Reiljan 1878-1894.
1894 valiti Torma kihelkonnakooli juhatajaks Gustav Kommusaar, kelle algatusel ehitati 1906 uus ruumikas koolimaja. Õpilaste arv tõusis üle saja ja nende teadmised olid head. Torma kihelkonnakoolis töötasid õpetajatena Ottilie Bergman, Paul Siilaberg, Oskar Kask, Eugenie Kommusaar, Elsa Becker ja Laura martinson.
1. juunist 1902 ühendati Lullikatku ja Torma külakoolid Võtikvere 2-klassiliseks ministeeriumikooliks.
1908. aastal Lullikatkul ehitatud Torma kool
1908 valmis Lullikatkul uus telliskivist ministeeriumikoolihoone (milles töötab ka praegune C.R.Jakobsoni nimeline Torma Põhikool). Kooli juhatajaks oli Joosep Plakk, õpetajateks Anna Plakk ja Jelena Vorobjova ning 1911.a. kirjanik ja luuletaja Hendrik Adamson.
Eesti Vabariigi loomisega asutati endiste valla-, kihelkonna- ja ministeeriumikoolide asemele nelja- ja kuueklassilised algkoolid. Torma kihelkonnakooli asemel avati Torma kõrgem algkool, kuhu tulid õppima ümberkaudsete neljaklassiliste koolide lõpetajad. Gustav Kommusaar töötas juhatajana 1928. aastani, 1928-29 oli juhatajaks tema tütar Eugenie Kommusaar.
Ministeeriumikooli asemel avati neljaklassiline algkool, mille juhatajaks hakkas Hans Jürgens ja õpetajateks olid Anna Just, Helena Kaitsa ja Hilda Õunapuu. 1922.a. asus kooli juhatama Richard Koppel.
1929 ühendati Torma kõrgem algkool ja Lullikatkul asuv neljaklassiline algkool Torma kuueklassiliseks algkooliks, mille juhatajaks jäi Richard Koppel. Õpetajatena töötasid pikemat aega Hugo Reimets, Edith Viik, Eugenie Kommusaar ja Hilda Lepp.
1944.a. muudeti Torma kuueklassiline algkool seitsmeklassiliseks kooliks.
1957.a. anti seoses C.R.Jakobsoni 75-surma-aastapäevaga Torma 7-klassilisele koolile C.R.Jakobsoni nimi. Samal aastal avati koolis Ants Viigi algatusel Jakobsoni nurk, praegune Jakobsoni tuba.
1983/84 õppeaasta 1. septembrist hakati kindla programmi järgi 5 korda nädalas õpetama ja kasvatama 6-aastaseid lapsi; neid oli esimesel aastal 23.
1988.a. 1. septembrist on kool üheksaklassiline põhikool.
1992. aastast töötab C.R.Jakobsoni nimeline Torma põhikool Torma vallavalitsuse munitsipaalkoolina.
Uuendused
Pidevalt on paranenud kooli õppemateriaalne baas. 1956 ehitati koolile oma elektrijaam (G. Sokolov, V. Blankin/Planken), kust sai valgust ka naabruses asuvad haigla (praegune vallamaja) ja kultuurimaja; 1960 sai kooli internaat teise korruse (G. Sokolov); 1965 valmis kooli juurdeehitus (H. Alamets, K. Pütsep, G.Sokolov). Toimus vana koolimaja ümberehitus ja valmis katlamaja (E. Kurik, V. Mõtte). 1996 alustati juurdeehituse akende väljavahetust ning 1997 renoveeriti kõik tualett- ja duðiruumid, lõpetati akende väljavahetamine tervikuna. Kooli söökla sai kaasaegsemad köögiseadmed. Uue väljanägemise on saanud riidehoid, õpetajate tuba ja paljud klassiruumid.
Maa “sool”
21 aastat juhtis Torma kooli ja kohalikku kultuurielu muusikaõpetaja Magda Aasa. Vahepeal nõrgenenud sidemed kooli ja kultuurimaja vahel on uuesti taastumas.
19 aastat tegutses ka koolis puhkpilliorkester (A. Õunapuu); õpilaskoorid (M. Aasa, M. Härma, K. Matson, E. Viesemann) ja rahvatantsurühmad (L. Lehemets) on osa võtnud laulupidudest.
Õpilased on edukalt osalenud mitmesugustel aineolümpiaadidel (juhendajad: V. Mõtte, E. Viigi, E. Annok, Ü. Viljari, A. Tähepõld, M. Telgmaa) ja spordivõistlustel (õpet. E. Kalm, K. Paju, E. Lippur, Ü. Viljari, ringijuhid R. Tralla ja A. Annok).
Torma kultuuriloo materjalide kogujatena ja kirjapanejatena on teatud-tuntud kooli vilistlased Ants Viigi, Toivo Õunapuu (temal on ka ränd-ajaloomuuseum), Endel Laul, Aksel Jõgi, Külli Rosin ja teised.
Sõprussidemed
1991. aastast on koolil sõpsussidemed Soome Vabariigis asuva Metsola algkooliga. Sidemed loodi tänu tolleaegsele Torma kirikuõpetajale P. Karma. Käiakse üksteisel külas, õppides nii paremini tundma naaberrahvast ja sealset hariduselu.
1997.a. andis sõpruskool mõtte valida ka Torma koolis lõbusaim ja abivalmim tüdruk ja poiss. Õpilased ja õpetajad valisid koos: vanemas kooliastmes Katrin Siirak ja Meelis Liis ning nooremas koolieas Getter Siirak ja Taavi Lääne.
Tänu sõpruskooli endisele direktorile Soili Salminen oli koolil võimalus pakkuda lastele rõõmsaid hetki – ta asutas omanimelise fondi, mille vahendeid võis kasutada lastega tehtava töö mitmekesistamiseks.
Kool kannab uhkusega C.R.Jakobsoni nime ja juhindub ka edaspidi tema põhimõttest: “Eluga peab kool ikka ühendatud jääma ja elule peab kasvama”. Eks nii see jääbki – õpilaste arv on stabiilne ka praegu ~ 200.
Direktorid
1919 – 1922 Hans Jürgens
1922 – 1947 Richard Koppel
1947 – 1952 Grigori Reinbach
1952 – 1962 Guri Sokolov
1962 – 1964 Haime Alamets
1964 – 1966 Kalle Pütsep
1966 – 1971 Ants Viigi
1971 – 1973 Heino Põder
1973 – 1974 Ilmar Makkar
1974 – 1975 Armin Allas
1975 – 1983 Evi Kurik
1983 – 1988 Vilma Mõtte
1988 – 1991 Toomas Tõnissoo
1991- ….. Toomas Aavasalu
Kiitusega lõpetajad
1945 – Endel Abel, Erich Annok, Rein Koppel, Asra Lätt, Laine Nurmsalu, Linda Soodla, Selma Tamm;
1946 – Enel Freiberg, Jüri Lind, Laine Orgma, Otto-Leonhard Roos, Andres Saar, Evi-Malle Saar;
1947 – Andres Lind, Eha Nurmsalu;
1948 – Eha Abroi, Aili Kask, Kalju Ojasalu, Heda Okas, Helvi Paas, Genadi Strandberg, Laine Säälik;
1949 – Maimu Ilves, Aksel Jõgi, Elisabeth Laas, Ilmar Orgma, Hilja Pärlin, Aino Õim;
1950 – Helvi Joost, Hudo Jõgi, Ilmar Luht, Vaike Säälik;
1951 – Tiiu Aasla;
1952 – Aino Joost, Leili Mändla;
1963 – Merike Raud;
1966 – Raimo Laul;
1970 – Leili Sulg;
1975 – Ülo Pärnik;
1981 – Anne Vremmert;
1983 – Karin Lea;
1984 – Liivi Kaur; Margit Vremmert;
1985 – Pille Ojasalu;
1987 – Marge Mõtte, Kadri Schasmin;
1991 – Külli Kõre;
1997 – Marje Mandre.
Oma ajalooõpetajate M. Annoki ja A. Viigi abiga Avo Blankin
Vaata ka C.R.Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli kodulehekülge