August Tõnurist (Tenorist) sündis 03.02.(22.01.)1869.a. Mäetaguse vallas vabadiku-käsitöölise peres. Koolihariduse sai Iisaku kihelkonnakoolis ja Narva Linnakoolis, kus sai ka kooliõpetaja kutse.
Esimeseks töökohaks sai Võrnu kool (abiõpetaja), seal töötas 1886/1887 õppeaastal. Edasi läks ta tööle õpetajaks Uus-Sõtke kooli, kus töötas kolm aastat, sellele järgnes kuueaastane õpetajatöö Vasavere koolis. 1906-14 töötas eraõpetajana, 1931.a-ni õpetajana, koolijuhatajana ja inspektorina Narvas.
Pensionile minnes oli tal õpetajastaazhi 48 aastat.
Narvas oli ta aktiivselt tegev seltskondlikus elus ja selle organiseerijaid.
A. Tõnuristi huvialaks oli rahvaluule ja nii ta organiseeris ka rahvaluule kogumist Jõhvi ja Vaivara kihelkonnast.
Narva perioodil algas ka tema kirjanduslik tegevus ja kirjutas külaolustikust, portreteeris kooliõpetajaid, mõisnikke ja talupoegi, kohalikku kultuurielu ja ajalugu.
Viies raamatus on juttu Narvast, lossidest ja ajaloost ja ka memoriaalseid raamatuid sai kokku viis: “Kui loodeti”, “Sõjapõgeneja päevaraamat”, “Valgus ja varjud”, “Vana koolmeister jutustab” ja “Narva tules”. Viimased on dokumentaalsed, katkendlikud ja ilma püsiva sisuta.
August Tõnurist suri Paides 1943.a. ja on maetud Reopalu kalmistule.
Arthur Ruusmaa, kasutatud kodu-uurija Johannes Kangro materjale.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Tõnurist (Tenorist), August – kodu-uurija ja jutukirjanik
August Tõnurist (Tenorist) sündis 03.02.(22.01.)1869.a. Mäetaguse vallas vabadiku-käsitöölise peres. Koolihariduse sai Iisaku kihelkonnakoolis ja Narva Linnakoolis, kus sai ka kooliõpetaja kutse.
Esimeseks töökohaks sai Võrnu kool (abiõpetaja), seal töötas 1886/1887 õppeaastal. Edasi läks ta tööle õpetajaks Uus-Sõtke kooli, kus töötas kolm aastat, sellele järgnes kuueaastane õpetajatöö Vasavere koolis. 1906-14 töötas eraõpetajana, 1931.a-ni õpetajana, koolijuhatajana ja inspektorina Narvas.
Pensionile minnes oli tal õpetajastaazhi 48 aastat.
Narvas oli ta aktiivselt tegev seltskondlikus elus ja selle organiseerijaid.
A. Tõnuristi huvialaks oli rahvaluule ja nii ta organiseeris ka rahvaluule kogumist Jõhvi ja Vaivara kihelkonnast.
Narva perioodil algas ka tema kirjanduslik tegevus ja kirjutas külaolustikust, portreteeris kooliõpetajaid, mõisnikke ja talupoegi, kohalikku kultuurielu ja ajalugu.
Viies raamatus on juttu Narvast, lossidest ja ajaloost ja ka memoriaalseid raamatuid sai kokku viis: “Kui loodeti”, “Sõjapõgeneja päevaraamat”, “Valgus ja varjud”, “Vana koolmeister jutustab” ja “Narva tules”. Viimased on dokumentaalsed, katkendlikud ja ilma püsiva sisuta.
August Tõnurist suri Paides 1943.a. ja on maetud Reopalu kalmistule.
Arthur Ruusmaa, kasutatud kodu-uurija Johannes Kangro materjale.