|
Kes täna käisid mööda koridoris avatud näitusest, mäletavad, et sõjajärgsel riigikogul ja ka minul sealhulgas on täis saanud 15 aastat tööd siin saalis. Nende hulk, kes kõik need 15 aastat kõigis koosseisudes on kaasa teinud, on väiksem kui ühe käe sõrmed
Me tulime 15 aastat tagasi siia saali täis suuri ootusi, suuri lootusi, põlevil silmi, täis tahtmist see riik uuesti luua, suurepäraseks teha. Me olime idealistid.
Midagi oleme kindlasti saavutanud: meil on suurepärase majanduseduga riik. Aga kas ta päris see on, mida me tol korral tahtsime — ma natuke kahtlen. Tean muidugi, et eestlased ei ole kunagi rahul sellega, mis nad on saavutanud. Alati on eestlane kriitikavalmis.
Aga siiski: mina lähen, teie jääte. Siit on läinud väga palju toredaid inimesi, mõned on lähetatud valijate poolt, mõned on ise läinud. Mina olen nende hulgas, kes ka ise läheb.
Tahan väga tänada oma kõiki valijaid läbi 15 aasta, kes on mind usaldanud, kes mulle on võimaldanud töötada 15 aastat selles saalis. See on olnud suur au, aga ka suur kohustus ja ma olen seda täitnud oma parimal moel enda arvates.
Aga tänaseks ma näen, et mind ei ole selles saalis enam vaja, sest ma ei tunne, et minust midagi sõltuks. Ma ei näe, et ma millelegi kaasa aitaks. Minu nägemuse kohaselt on paraku tänane saal see kummitempel, millest president rääkis.
Mul on kahju seda teile öelda, aga ma olen näinud läbi 15 aasta siin selles saalis suurepäraseid kõnesid, seda intellektisära, mis esimestel aastatel siin pidevalt särises. Ma ei taha öelda, et siin täna ei ole suurepäraseid kõnelejaid, on küll, aga need kõnelejad enam ei kõnele. Sellepärast, et kõik otsused on kuskil varem valmis tehtud. Ja siinne parlament, teie ja täna veel mina ka, täidame neid käske.
Mul on teile küll suur palve. Palun, ärge jätkake samaviisi! Vastasel juhul juhtub ühel päeval, et keegi veenabki ühiskonna ära, et parlamendi koosseis on liiga suur. Milleks nii palju inimesi nii väikeste otsuste tegemiseks?
Seepärast kutsun teid üles: katsuge edaspidi olla isiksustena ja parlamendi koosseisuna tugevamad, iseseisvamad ja muidugi ka säravamad. Ärge hoidke oma talente vaka all! Suur tänu teile!
|
Uudised
VE: Tõnisson, Liina – 15 aastat Riigikogus
08.10.2007 18:57Liina Tõnisson
Riigikogu liige Liina Tõnisson põhjendas täna vaba mikrofoni ees peetud kõnes oma lahkumist sellega, et riigikogu on muutunud käske täitvaks kummitempliks, kus teda enam vaja ei ole. Postimees.ee avaldab Liina Tõnissoni sõnavõtu riigikogus.
Foto: Peeter Langovits
Kes täna käisid mööda koridoris avatud näitusest, mäletavad, et sõjajärgsel riigikogul ja ka minul sealhulgas on täis saanud 15 aastat tööd siin saalis. Nende hulk, kes kõik need 15 aastat kõigis koosseisudes on kaasa teinud, on väiksem kui ühe käe sõrmed
Me tulime 15 aastat tagasi siia saali täis suuri ootusi, suuri lootusi, põlevil silmi, täis tahtmist see riik uuesti luua, suurepäraseks teha. Me olime idealistid.
Midagi oleme kindlasti saavutanud: meil on suurepärase majanduseduga riik. Aga kas ta päris see on, mida me tol korral tahtsime — ma natuke kahtlen. Tean muidugi, et eestlased ei ole kunagi rahul sellega, mis nad on saavutanud. Alati on eestlane kriitikavalmis.
Aga siiski: mina lähen, teie jääte. Siit on läinud väga palju toredaid inimesi, mõned on lähetatud valijate poolt, mõned on ise läinud. Mina olen nende hulgas, kes ka ise läheb.
Tahan väga tänada oma kõiki valijaid läbi 15 aasta, kes on mind usaldanud, kes mulle on võimaldanud töötada 15 aastat selles saalis. See on olnud suur au, aga ka suur kohustus ja ma olen seda täitnud oma parimal moel enda arvates.
Aga tänaseks ma näen, et mind ei ole selles saalis enam vaja, sest ma ei tunne, et minust midagi sõltuks. Ma ei näe, et ma millelegi kaasa aitaks. Minu nägemuse kohaselt on paraku tänane saal see kummitempel, millest president rääkis.
Mul on kahju seda teile öelda, aga ma olen näinud läbi 15 aasta siin selles saalis suurepäraseid kõnesid, seda intellektisära, mis esimestel aastatel siin pidevalt särises. Ma ei taha öelda, et siin täna ei ole suurepäraseid kõnelejaid, on küll, aga need kõnelejad enam ei kõnele. Sellepärast, et kõik otsused on kuskil varem valmis tehtud. Ja siinne parlament, teie ja täna veel mina ka, täidame neid käske.
Mul on teile küll suur palve. Palun, ärge jätkake samaviisi! Vastasel juhul juhtub ühel päeval, et keegi veenabki ühiskonna ära, et parlamendi koosseis on liiga suur. Milleks nii palju inimesi nii väikeste otsuste tegemiseks?
Seepärast kutsun teid üles: katsuge edaspidi olla isiksustena ja parlamendi koosseisuna tugevamad, iseseisvamad ja muidugi ka säravamad. Ärge hoidke oma talente vaka all! Suur tänu teile!
xxx
Liina Tõnisson lahkus keskfraktsioonist
ETV, PM Online; 17.06.2004 15:36
«Leidsin, et kahetine olukord fraktsioonis, kus räägitakse üht, aga tehakse teist, on mulle täiesti talumatu,» ütles Tõnisson Delfile, pidades silmas öiseid hääletamisi riigikogus. «Ma ei nõustu fraktsiooni poliitikaga.»
Tõnisson lisas, et Keskerakonna programmile on ta endiselt truu.
Tõnisson kuulub sotsiaalliberaalide saadikurühma, mille moodustasid Keskerakonnast lahku löönud «mässajad» eesotsas Sven Mikseri ja Peeter Kreitzbergiga.
xxx
Liina Tõnisson õhutab mässu
31. märts 2004 8:59
Keskerakonna juhtfiguur Liina Tõnisson saatis fraktsioonikaaslastele Peeter Kreitzbergi riigikogu aseesimehe kandidaadiks esitamist selgitava kirja, milles viitas taas autokraatliku juhtimise tulemusel erakonnast perekonna tegemisele.
“Meid on süüdistatud selles, et me tahaksime olla valitsuses, mitte opositsioonis,” kirjutas Tõnisson fraktsiooni “mässajate” kohta esmaspäeval laiali saadetud kirjas, kirjutas Eesti Päevaleht.
“Loomulikult on valitsuses olles rohkem võimalusi oma programmi täitmisele kaasa aidata, aga me oleme nõus olema ka opositsioonis. Peamine küsimus on selles, kuidas me ise käitume — nii erakonnana, erakonnasisestes suhetes kui ka suhetes teiste erakondadega. Just selles on konflikti põhjus. Me oleme veendunud, et Keskerakond endises stiilis jätkata ei tohi ega saa.”
Tõnisson nentis, et ta on olnud Eesti poliitikas rohkem kui 15 aastat, neist kümme Keskerakonna liikmena.
“Nende aastate jooksul on meie erakonnast lahkunud hulgaliselt mõtlevaid, arukaid, teotahtelisi inimesi. Nad on lõpuks käega löönud, sest erakond on aasta-aastalt muutunud aina autokraatlikumaks,” kirjutas Tõnisson.
“Valitseb üks “püha” seisukoht ja igasugune teisiti mõtlemine kuulutatakse kohe mässuks ning surutakse maha, selle asemel, et asjad selgeks rääkida ja siis ühiste jõupingutustega edasi minna,” lisas Tõnisson. “Enamik otsuseid erakonnas tehakse kusagil suletud uste taga ja nende elluviimiseks on lubatud igasugused kokkulepped, manöövrid, ka intriigid, kui vaja.”
Eriti teravnes Tõnissoni hinnangul olukord erakonnas Tartu kongressi ajal ja vahetult pärast seda, mil Kesk- ja Reformierakonna valitsuses osalenud keskerakondlastest ministrid tehti vähemalt nende endi silmis naerualusteks.
“Minu jaoks sai lõplikuks murdepunktiks perekondlike probleemide lahendamine läbi erakonna juhi abikaasa valimise fraktsiooni esimeheks,” kirjutas endine majandusminister.
“See on ametikoht, mis eeldab isiklikku autoriteeti, laia silmaringi, praktilist oskust töötada parlamendis ja muidugi eelkõige kõrget poliitilist kultuuri,” lisas Tõnisson.