|
Eesti arstid ei tee värske uuringu kohaselt aborti kaaluvale naisele sageli selgeks, et ka loode on juba inimene.
Veebruaris Tallinna meditsiinikoolis ämmaemanda diplomi saanud Kadi Tomson uuris oma lõputöös mitme Eesti haigla abordieelset nõustamist ja avastas puudujääke, kirjutab Postimees.
Tomsoni sõnul jääb puudulikuks raseduse katkestamise bioloogilise olemuse käsitlemine. Teisisõnu — arstid ei tee naistele selgeks peamist, et ka loode on juba inimene ehk unikaalse inimgenoomi kandja.
Ehkki abortide arv väheneb Eestis iga aastaga, kulub naistearstide sõnul veel kümmekond aastat, et see langeks Põhjamaadega sama madalale tasemele.
Kui üheksakümnendate aastate alguses katkestas raseduse 70 naist tuhandest, siis mullu otsustas abordi kasuks 30 naist tuhandest.
Erakliiniku Fertilitas naistearst Ivo Saarma pakub, et Eesti jõuab abortide osas Põhjamaade tasemele alles kümmekonna aasta pärast ehk siis põlvkonna vahetudes.
Saarma sõnul on selgitustöö tegemisel suureks abiks abordiregister, mis võimaldab analüüsida raseduse katkestamiste põhjuseid ning mille abil saab tervisekasvatuse tundides teha ennetustööd.
Tallinna meditsiinikooli õppejõud, meditsiinidoktor Jaak Uibu rõhutab: katkestatud rasedus on tähtis rahvaarvu seisukohast, sest iga abordiga kaotab riik ühe kodaniku.
Samas valmistab sotsiaalministeerium juba ette uut abordiseadust, mis reguleerib nõustamise ja riskidega seotud küsimusi ning muuhulgas täpsustab patsiendi õigusi.
|
Uudised
VE: Tomson, Kadi – ämmaemand
25. veebruar 2005 8:50
Eesti arstid ei tee värske uuringu kohaselt aborti kaaluvale naisele sageli selgeks, et ka loode on juba inimene.
Veebruaris Tallinna meditsiinikoolis ämmaemanda diplomi saanud Kadi Tomson uuris oma lõputöös mitme Eesti haigla abordieelset nõustamist ja avastas puudujääke, kirjutab Postimees.
Tomsoni sõnul jääb puudulikuks raseduse katkestamise bioloogilise olemuse käsitlemine. Teisisõnu — arstid ei tee naistele selgeks peamist, et ka loode on juba inimene ehk unikaalse inimgenoomi kandja.
Ehkki abortide arv väheneb Eestis iga aastaga, kulub naistearstide sõnul veel kümmekond aastat, et see langeks Põhjamaadega sama madalale tasemele.
Kui üheksakümnendate aastate alguses katkestas raseduse 70 naist tuhandest, siis mullu otsustas abordi kasuks 30 naist tuhandest.
Erakliiniku Fertilitas naistearst Ivo Saarma pakub, et Eesti jõuab abortide osas Põhjamaade tasemele alles kümmekonna aasta pärast ehk siis põlvkonna vahetudes.
Saarma sõnul on selgitustöö tegemisel suureks abiks abordiregister, mis võimaldab analüüsida raseduse katkestamiste põhjuseid ning mille abil saab tervisekasvatuse tundides teha ennetustööd.
Tallinna meditsiinikooli õppejõud, meditsiinidoktor Jaak Uibu rõhutab: katkestatud rasedus on tähtis rahvaarvu seisukohast, sest iga abordiga kaotab riik ühe kodaniku.
Samas valmistab sotsiaalministeerium juba ette uut abordiseadust, mis reguleerib nõustamise ja riskidega seotud küsimusi ning muuhulgas täpsustab patsiendi õigusi.