|
Neljapäeval pannakse Stenbocki majas pead kokku ja hakatakse arutama vanemahüvitise seaduse eelnõud, mis peaks viima emapalgana tuntuks saanud algatuse elluviimiseni. Paraku hoiatavad mõlemad vasakpoolsema meelsusega opositsiooniparteid, et nemad eelistaks vanemapalga märksa väiksemat diferentseeritust.
– – – – –
Vanemahüvitise eelnõu, mis alates uuest aastast peaks lubama paljudele vastsetele lapsevanematele aastaks muretult koju jääda, jõuab täna valitsusse võrreldes juulikuisega pisut muutunud kujul. Jätkuvalt on vanemapalga alampiiriks 2200 krooni ja ikka veel püsib ülempiirina umbes kolm keskmist palka, kuid pisut paranenud on nende seis, kes kavatsevad lapsi lühema vahega soetada.
Selleks, et saada ka järgmise lapse sünni järel hüvitist üle miinimumi, pidi varasema versiooni järgi aasta otsa jälle töötama, kuid nüüdseks on eelnõusse sisse viidud niinimetatud tiheduspreemia. Nagu selgitas sotsiaalministeeriumi avalike suhete juht Sigrid Tappo, saab järjest sünnitavale vanemale tulevikus garanteerida, et ta saab mõlemal aastal sama suurt hüvitist ka siis, kui ta vahepeal ei tööta.
“Arvestades seda, et avalik ootus oli väga selle poolt, siis oleme me viinud seaduseelnõusse viinud sisse põhimõtte, et kui vanem jääb lapseootele, sünnitab ning kahe ja poole aasta jooksul tuleb peresse uus maimuke, siis vanemale makstakse vanemapalka täpselt samas mahus kui esimese lapse puhul,” rääkis Tappo Raadio Vaba Europale.
Vanemapalk ei välista ka samaaegset töötamist. Tõsi küll, kui lisasissetulek ulatub üle miinimumpalga, siis hakakse vanemapalka kindlate koefitsentide alusel vähendama. Kui valitsus eelnõu heaks kiidab, liigub see edasi Riigikokku, kuid sealsed opositsiooniparteid leiavad, et vanemapalk oma praegu kavandataval kujul teenib kitsama grupi huve, süvendades ebavõrdsust. Keskfraktsiooni esimees Toomas Vareki sõnul pole neil küll ühtset ja lõplikku seisukohta kujundatud, kuid tema hinnangul on kaheksakordsed sissetulekukäärid lapsi hoidvate vanemate vahel liiga suureks aetud.
“Ühtepidi on heameel, et lapsevanema palka praegune koalitsioon arutab, aga samas ei ole Keskfraktsioon selle lähenemise poolt, näeme, et siin rikutakse lapsevanemate võrdse kohtlemise printsiipi. Arutelude juures on küll arvamine, et see kahvel võiks jääda kitsamaks,” sõnas Varek.
Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni liige Katrin Saks on aga veendumusel, et kõik peaks saama ühesugust vanemapalka, ka siis kui paljud neist ei enne ega pärast sama summat ei teeni. Valimiste käigus pakkusid Mõõdukad ühtlustatud 4200 kroonist vanemapalka.
“Lahendus oleks ikkagi see, et kaaluda kõigile võrdset vanemapalka, lähtudes sellest, et see pole niivõrd asenduspalk, kuivõrd tasu lapsehoidmise töö eest, selle töö väärtustamine,”sõnas Saks.
Saksa hinnangul motiveeriks selline lahendus märgatavalt laiemat hulka potentsiaalseid sünnitajaid. Tema sõnul ei tohiks arvata, et alla kesmist palka saavad või töötud sünnitajad tingimata asotsiaalid on. Ka mttetöötavad tudengid peaks saama 2200 kroonist toetust, samas kui ühtlustatud vanemapalk tähendaks neile märgatavalt suuremat motivaatorit.
“Kui me nüüd kasvõi vaatame möödunud aasta sünnitajaid, siis üle keskmise palka said vaid 2500 naist, sünnitajaid oli umbes 13 000 kokku, nii et üle kümne tuhande sai alla keskmise [sissetuleku],” ütles ta.
Vanemapalga elluviimine tema praegusel kujul läheks maksma 454 miljonit krooni.
|
Uudised
VE: tiheduspreemiaga vanemapalk
Tiheduspreemiaga vanemapalk jõuab valitsusse
Priit Simson – 10. september, 2003 19:36
Neljapäeval pannakse Stenbocki majas pead kokku ja hakatakse arutama vanemahüvitise seaduse eelnõud, mis peaks viima emapalgana tuntuks saanud algatuse elluviimiseni. Paraku hoiatavad mõlemad vasakpoolsema meelsusega opositsiooniparteid, et nemad eelistaks vanemapalga märksa väiksemat diferentseeritust.
– – – – –
Vanemahüvitise eelnõu, mis alates uuest aastast peaks lubama paljudele vastsetele lapsevanematele aastaks muretult koju jääda, jõuab täna valitsusse võrreldes juulikuisega pisut muutunud kujul. Jätkuvalt on vanemapalga alampiiriks 2200 krooni ja ikka veel püsib ülempiirina umbes kolm keskmist palka, kuid pisut paranenud on nende seis, kes kavatsevad lapsi lühema vahega soetada.
Selleks, et saada ka järgmise lapse sünni järel hüvitist üle miinimumi, pidi varasema versiooni järgi aasta otsa jälle töötama, kuid nüüdseks on eelnõusse sisse viidud niinimetatud tiheduspreemia. Nagu selgitas sotsiaalministeeriumi avalike suhete juht Sigrid Tappo, saab järjest sünnitavale vanemale tulevikus garanteerida, et ta saab mõlemal aastal sama suurt hüvitist ka siis, kui ta vahepeal ei tööta.
“Arvestades seda, et avalik ootus oli väga selle poolt, siis oleme me viinud seaduseelnõusse viinud sisse põhimõtte, et kui vanem jääb lapseootele, sünnitab ning kahe ja poole aasta jooksul tuleb peresse uus maimuke, siis vanemale makstakse vanemapalka täpselt samas mahus kui esimese lapse puhul,” rääkis Tappo Raadio Vaba Europale.
Vanemapalk ei välista ka samaaegset töötamist. Tõsi küll, kui lisasissetulek ulatub üle miinimumpalga, siis hakakse vanemapalka kindlate koefitsentide alusel vähendama. Kui valitsus eelnõu heaks kiidab, liigub see edasi Riigikokku, kuid sealsed opositsiooniparteid leiavad, et vanemapalk oma praegu kavandataval kujul teenib kitsama grupi huve, süvendades ebavõrdsust. Keskfraktsiooni esimees Toomas Vareki sõnul pole neil küll ühtset ja lõplikku seisukohta kujundatud, kuid tema hinnangul on kaheksakordsed sissetulekukäärid lapsi hoidvate vanemate vahel liiga suureks aetud.
“Ühtepidi on heameel, et lapsevanema palka praegune koalitsioon arutab, aga samas ei ole Keskfraktsioon selle lähenemise poolt, näeme, et siin rikutakse lapsevanemate võrdse kohtlemise printsiipi. Arutelude juures on küll arvamine, et see kahvel võiks jääda kitsamaks,” sõnas Varek.
Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni liige Katrin Saks on aga veendumusel, et kõik peaks saama ühesugust vanemapalka, ka siis kui paljud neist ei enne ega pärast sama summat ei teeni. Valimiste käigus pakkusid Mõõdukad ühtlustatud 4200 kroonist vanemapalka.
“Lahendus oleks ikkagi see, et kaaluda kõigile võrdset vanemapalka, lähtudes sellest, et see pole niivõrd asenduspalk, kuivõrd tasu lapsehoidmise töö eest, selle töö väärtustamine,”sõnas Saks.
Saksa hinnangul motiveeriks selline lahendus märgatavalt laiemat hulka potentsiaalseid sünnitajaid. Tema sõnul ei tohiks arvata, et alla kesmist palka saavad või töötud sünnitajad tingimata asotsiaalid on. Ka mttetöötavad tudengid peaks saama 2200 kroonist toetust, samas kui ühtlustatud vanemapalk tähendaks neile märgatavalt suuremat motivaatorit.
“Kui me nüüd kasvõi vaatame möödunud aasta sünnitajaid, siis üle keskmise palka said vaid 2500 naist, sünnitajaid oli umbes 13 000 kokku, nii et üle kümne tuhande sai alla keskmise [sissetuleku],” ütles ta.
Vanemapalga elluviimine tema praegusel kujul läheks maksma 454 miljonit krooni.