 Tallinna Teede AS kasutas remondiks riigihankes nõutust odavamat killustikku.
Riigihange nägi ette, et Järvevana tee remondiks peab kasutama teise klassi killustikku, mis võib olla lubja- või graniitkillustik. Firma kasutas küll nõutud lubjakillustikku, kuid selle sertifikaat ei vastanud teise klassi killustiku nõuetele.
Teede Projektijuhtimise AS käskis vale alusega tee üles võtta ning täita nõutud alusega. Teede Projektijuhtimise AS-i juhataja Ilmar Link tõdes, et praeguseks on remondis olnud Järvevana tee serv üles freesitud ning õige alus pandud. “Sinna oli ette nähtud ja lepingus rõhutatud teise klassi killustik, mis on tugevam ja külmale ilmale vastupidavam. Kasutatud oli killustikku, mis on õigetele nõuetele vastavast 30 protsenti odavam,” tõdes Link. “Põhjust, miks nad nii käitusid, me ei küsinud, lihtsalt käskisime töö ringi teha.”
Maanteeameti järelevalve osakonna juhataja Heiti Poppi sõnul peetakse üldiselt tee-ehitusel ikkagi projektis esitatud nõuetest kinni ja kasutatakse nõutud klassi killustikku. “Kui pole vajalikku lubjakivi killustikku võtta, siis saab ju seda asendada tardkivikillustikuga või teha konstruktsioonilisi muudatusi, aga sellest on siis enne tellijat või omaniku järelevalve ametit teavitatud,” ütles Popp. “See muidugi pole õige, et teha töö ära ja loota, et see välja ei tule. See pole just väga soliidne käitumine.”
Ilmar Lingi sõnul teevad Tallinnas töid mitmed tee-ehitusfirmad ja peaaegu kõigiga neist tuleb teatud parandusi ning korrektuure ette. “Mõnikord juhtub, et on vale asfalt, teinekord jälle on viga alusega.” Lisakaristust firma ei saa, sest nad tegid tee korda oma raha eest.
Paekillustik kordi odavam
Alusmaterjalide hinnas on suur vahe – teespetsialistid peavad odavama segu kasutamist firma kasumiteenimise võimaluseks. “Ei oska seda hinnangut anda, kuid sellist vale aluse kasutamist tuleb ette ning on selge, et hinnavahe on suur,” möönis Link. “Ega firma ei üritanud meid paberite peal petta. Nad esitasid paberid, kus oli märgitud vale killustik.”
Kunagine teede- ja sideministeeriumi asekantsler, teaduskraadiga teespetsialist Väino Soonike kritiseeris tänavu aprillis teravalt Tallinna tee-ehitust ning nentis, et elavama liiklusega lõikudel tuleks kasutada rohkem graniitkillustikku. “Paekivikillustiku hind on 50–60 krooni tonn, aga graniitkillustikul 200–400 krooni tonn,” tõi ta välja hinnavahe. “Praegu on teedel kolmekihiline kate. Päris all on liivast dreenkiht, siis 30 sentimeetrit seda pehmet paekivikildu, ülemine kiht graniidiga ja peal kaks või enam kihti asfalti. Kui liiklustihedus on suurem, siis peaks pealmine graniitkillustikukiht paksem olema.”
Samas on näiteks Peterburi tee 1950. aastatel valminud betoontee, mis on ajast hoolimata üsna hästi säilinud, seal pole tekkinud pikirööpaid. Popp tõdes, et kalliduse tõttu ei saa betoonteid ehitada. “Peterburi tee on betoonist valatud, aga temperatuurivuugid, mis sisse jäetakse, tekitavad raudteel sõitmise tunne. Üldiselt kasutatakse ikka Põhjamaades ja ümbruskonnas asfaltbetooni.”
xxx
KOMMENTAARID
Insener: teid lõhub liigne kokkuhoid
Ants Vaimel, teeinsener
Aastaid tehnikaülikoolis õppe-jõuna töötanud teeinsener Ants Vaimel on öelnud, et Eesti uued või vastremonditud teed lagunevad kiiresti, sest need on liiga õhukesed. “Maanteede lagunemist soodustavad veoautod, mis on raskemad, kui teed planeerides ette nähti,” tõdes Vaimel.
Teaduskandidaadist teeinseneri sõnul lähtutakse Eestis tee-ehitusel 1983. aastal koostatud määrustest. Toona võis masina koormatud vedav telg kaaluda kuni kümme tonni. Seitse aastat tagasi liikus Eesti Euroopa tasemele, tõstes lubatud teljekoormuse 11,5 tonnini. Normkoormuseks ei ole aga seda 11,5 tonni siiani määratud.
Tallinna Teede AS-i viimaste aastate tööd:
2000. a suuremad ehitus-objektid:
•• Vabaõhumuuseumi tee
•• Kalevi keskstaadion;
•• Valga–Uulu maantee
•• Jõhvi–Tartu mnt bituumen- stabiliseerimine
•• Bekkeri sadam
2001. a suuremad objektid:
•• Otsa Mikko elurajoon
•• Balti Laevaremonditehas
•• Merirahu
•• Tartu mnt
•• Rannamõisa tee
Tallinna Teede AS:
Üks suurimaid tegijaid
•• Tallinna Teede Aktsiaselts on kujunenud üheks arvestatavamaks tee-ehitusettevõtteks Eestis.
•• Põhiliselt on spetsialiseerutud väikesemahulistele jooksevremonditöödele linnatingimustes, kuid tehakse ka suuremahulisi ja moodsat tee-ehitustehnikat nõudvaid töid üle Eesti.
•• Ettevõtte aastane käive on olnud 60–80 miljonit krooni. Töötajate arv on 100–120. Tegevjuhina on organisatsiooni juhtinud Tiit Padar. Tallinna Teede Aktsiaselts omab tütarettevõtet Talbit.
Teefirma: Järvevana projekti võis mitmeti mõista
Tallinna Teede AS-i projektijuht Gert Kase kinnitab, et firma ei kasutanud vale killustikku meelega ning reageeris pärast tähelepanu juhtimist kiiresti.
•• Möödunud nädalal juhtis Teede Projektijuhtimise AS tähelepanu sellele, et olete Järvevana teel maha pannud projektis ette nähtud nõuetele mittevastava killustiku, mis tuli välja vahetada. Miks selline asi juhtus?
See on tõlgendamise küsimus, kas tegemist on meie eksimusega. Projektiga oli kaasa antud killustiku tugevuse aste. See oli teise klassi killustik. On olemas teise klassi ja ka kolmanda klassi paekillustik. Oleks projekt ette näinud, et peab olema tardkivikillustik, oleks kõik selge olnud.
•• Samas on lepingus rõhutatult kirjas, et tarvis on teise klassi tugevusega killustikku, mis on Teede Projektijuhtimise AS-i sõnul lubja- või graniitkillustik.
See ongi kaksipidi mõistetav. Lubjakillustikku on vähem ja samas paekivikillustik polnud keelatud. On olemas erineva tugevusega paekillustikku. Loomulikult me reageerisime kiiresti ja panime õige killustiku. Mingeid käske ei pidanud keegi meile andma. Võtsime kohe üles ja asendasime õigega.
•• Killustiku sertifikaat ei vastanud tugevusnõuetele?
See ongi tõlgendamise küsimus. On kirjas, et peab olema teise klassi tugevusega killustik. On olemas teise klassi ja kolmanda klassi paekillustikku.
•• On see killustik, mis te esmalt maha panite, odavam?
Eks on ikka vahe sees, et graniiti toodetakse Eestist väljas ja seda tuleb sisse tuua, paekivi on meil olemas.
•• Nii et pahatahtlikud inimesed ei saa öelda, et kasutasite nimelt odavamat varianti?
Kindlasti mitte, seda kohe kindlasti mitte. Seda peab näitama ka see, et me reageerisime kohe ning vahetasime välja. Keegi ei käskinud meil seda teha.
•• Kui pikast remondialast on üldse jutt?
Järvevana teed rekonstrueeritakse veepuhastusjaamast kuni Tartu maantee ristini.
•• Sageli on nii, et kaksipidine mõistmine on kahjulik tee kasutajale ehk autojuhile ning parem töö teostajale.
Samas on nii, et tõesti leidub II klassi paekivi ja leidub ka kolmanda klassi paekivi.
|
Uudised
VE: teeremondi kasumlikkus
Teefirma pettis Järvevana teele odavama killustiku
Tuuli Koch
25.08.2004
Riigihange nägi ette, et Järvevana tee remondiks peab kasutama teise klassi killustikku, mis võib olla lubja- või graniitkillustik. Firma kasutas küll nõutud lubjakillustikku, kuid selle sertifikaat ei vastanud teise klassi killustiku nõuetele.
Teede Projektijuhtimise AS käskis vale alusega tee üles võtta ning täita nõutud alusega. Teede Projektijuhtimise AS-i juhataja Ilmar Link tõdes, et praeguseks on remondis olnud Järvevana tee serv üles freesitud ning õige alus pandud. “Sinna oli ette nähtud ja lepingus rõhutatud teise klassi killustik, mis on tugevam ja külmale ilmale vastupidavam. Kasutatud oli killustikku, mis on õigetele nõuetele vastavast 30 protsenti odavam,” tõdes Link. “Põhjust, miks nad nii käitusid, me ei küsinud, lihtsalt käskisime töö ringi teha.”
Maanteeameti järelevalve osakonna juhataja Heiti Poppi sõnul peetakse üldiselt tee-ehitusel ikkagi projektis esitatud nõuetest kinni ja kasutatakse nõutud klassi killustikku. “Kui pole vajalikku lubjakivi killustikku võtta, siis saab ju seda asendada tardkivikillustikuga või teha konstruktsioonilisi muudatusi, aga sellest on siis enne tellijat või omaniku järelevalve ametit teavitatud,” ütles Popp. “See muidugi pole õige, et teha töö ära ja loota, et see välja ei tule. See pole just väga soliidne käitumine.”
Ilmar Lingi sõnul teevad Tallinnas töid mitmed tee-ehitusfirmad ja peaaegu kõigiga neist tuleb teatud parandusi ning korrektuure ette. “Mõnikord juhtub, et on vale asfalt, teinekord jälle on viga alusega.” Lisakaristust firma ei saa, sest nad tegid tee korda oma raha eest.
Paekillustik kordi odavam
Alusmaterjalide hinnas on suur vahe – teespetsialistid peavad odavama segu kasutamist firma kasumiteenimise võimaluseks. “Ei oska seda hinnangut anda, kuid sellist vale aluse kasutamist tuleb ette ning on selge, et hinnavahe on suur,” möönis Link. “Ega firma ei üritanud meid paberite peal petta. Nad esitasid paberid, kus oli märgitud vale killustik.”
Kunagine teede- ja sideministeeriumi asekantsler, teaduskraadiga teespetsialist Väino Soonike kritiseeris tänavu aprillis teravalt Tallinna tee-ehitust ning nentis, et elavama liiklusega lõikudel tuleks kasutada rohkem graniitkillustikku. “Paekivikillustiku hind on 50–60 krooni tonn, aga graniitkillustikul 200–400 krooni tonn,” tõi ta välja hinnavahe. “Praegu on teedel kolmekihiline kate. Päris all on liivast dreenkiht, siis 30 sentimeetrit seda pehmet paekivikildu, ülemine kiht graniidiga ja peal kaks või enam kihti asfalti. Kui liiklustihedus on suurem, siis peaks pealmine graniitkillustikukiht paksem olema.”
Samas on näiteks Peterburi tee 1950. aastatel valminud betoontee, mis on ajast hoolimata üsna hästi säilinud, seal pole tekkinud pikirööpaid. Popp tõdes, et kalliduse tõttu ei saa betoonteid ehitada. “Peterburi tee on betoonist valatud, aga temperatuurivuugid, mis sisse jäetakse, tekitavad raudteel sõitmise tunne. Üldiselt kasutatakse ikka Põhjamaades ja ümbruskonnas asfaltbetooni.”
xxx
KOMMENTAARID
Insener: teid lõhub liigne kokkuhoid
Ants Vaimel, teeinsener
Aastaid tehnikaülikoolis õppe-jõuna töötanud teeinsener Ants Vaimel on öelnud, et Eesti uued või vastremonditud teed lagunevad kiiresti, sest need on liiga õhukesed. “Maanteede lagunemist soodustavad veoautod, mis on raskemad, kui teed planeerides ette nähti,” tõdes Vaimel.
Teaduskandidaadist teeinseneri sõnul lähtutakse Eestis tee-ehitusel 1983. aastal koostatud määrustest. Toona võis masina koormatud vedav telg kaaluda kuni kümme tonni. Seitse aastat tagasi liikus Eesti Euroopa tasemele, tõstes lubatud teljekoormuse 11,5 tonnini. Normkoormuseks ei ole aga seda 11,5 tonni siiani määratud.
Tallinna Teede AS-i viimaste aastate tööd:
2000. a suuremad ehitus-objektid:
•• Vabaõhumuuseumi tee
•• Kalevi keskstaadion;
•• Valga–Uulu maantee
•• Jõhvi–Tartu mnt bituumen- stabiliseerimine
•• Bekkeri sadam
2001. a suuremad objektid:
•• Otsa Mikko elurajoon
•• Balti Laevaremonditehas
•• Merirahu
•• Tartu mnt
•• Rannamõisa tee
Tallinna Teede AS:
Üks suurimaid tegijaid
•• Tallinna Teede Aktsiaselts on kujunenud üheks arvestatavamaks tee-ehitusettevõtteks Eestis.
•• Põhiliselt on spetsialiseerutud väikesemahulistele jooksevremonditöödele linnatingimustes, kuid tehakse ka suuremahulisi ja moodsat tee-ehitustehnikat nõudvaid töid üle Eesti.
•• Ettevõtte aastane käive on olnud 60–80 miljonit krooni. Töötajate arv on 100–120. Tegevjuhina on organisatsiooni juhtinud Tiit Padar. Tallinna Teede Aktsiaselts omab tütarettevõtet Talbit.
Teefirma: Järvevana projekti võis mitmeti mõista
Tallinna Teede AS-i projektijuht Gert Kase kinnitab, et firma ei kasutanud vale killustikku meelega ning reageeris pärast tähelepanu juhtimist kiiresti.
•• Möödunud nädalal juhtis Teede Projektijuhtimise AS tähelepanu sellele, et olete Järvevana teel maha pannud projektis ette nähtud nõuetele mittevastava killustiku, mis tuli välja vahetada. Miks selline asi juhtus?
See on tõlgendamise küsimus, kas tegemist on meie eksimusega. Projektiga oli kaasa antud killustiku tugevuse aste. See oli teise klassi killustik. On olemas teise klassi ja ka kolmanda klassi paekillustik. Oleks projekt ette näinud, et peab olema tardkivikillustik, oleks kõik selge olnud.
•• Samas on lepingus rõhutatult kirjas, et tarvis on teise klassi tugevusega killustikku, mis on Teede Projektijuhtimise AS-i sõnul lubja- või graniitkillustik.
See ongi kaksipidi mõistetav. Lubjakillustikku on vähem ja samas paekivikillustik polnud keelatud. On olemas erineva tugevusega paekillustikku. Loomulikult me reageerisime kiiresti ja panime õige killustiku. Mingeid käske ei pidanud keegi meile andma. Võtsime kohe üles ja asendasime õigega.
•• Killustiku sertifikaat ei vastanud tugevusnõuetele?
See ongi tõlgendamise küsimus. On kirjas, et peab olema teise klassi tugevusega killustik. On olemas teise klassi ja kolmanda klassi paekillustikku.
•• On see killustik, mis te esmalt maha panite, odavam?
Eks on ikka vahe sees, et graniiti toodetakse Eestist väljas ja seda tuleb sisse tuua, paekivi on meil olemas.
•• Nii et pahatahtlikud inimesed ei saa öelda, et kasutasite nimelt odavamat varianti?
Kindlasti mitte, seda kohe kindlasti mitte. Seda peab näitama ka see, et me reageerisime kohe ning vahetasime välja. Keegi ei käskinud meil seda teha.
•• Kui pikast remondialast on üldse jutt?
Järvevana teed rekonstrueeritakse veepuhastusjaamast kuni Tartu maantee ristini.
•• Sageli on nii, et kaksipidine mõistmine on kahjulik tee kasutajale ehk autojuhile ning parem töö teostajale.
Samas on nii, et tõesti leidub II klassi paekivi ja leidub ka kolmanda klassi paekivi.