 Mõned teise ja kolmanda korruse toad on juba viimistletud, puudu on ainult mööbel
Maikuus, kuu aega pärast Viru keskuse avamist alustab ka üle tee asuvast endisest teenindusmajast ümber ehitatav Tallinki neljatärnihotell.
Best Western Hotell Tallink
• Ehitusaastad 1971–1974, täielikult renoveeritud 2004
• Hoone arhitekt ja sisekujundajas Meelis Press
• Sviitide ja ööklubi kujundus Heikki ja Pirjo Mattila
• 10 korrust
• 350 tuba (eraldi suitsetajatele ja mittesuitsetajatele, peredele, allergikutele, erivajadustega inimestele)
• 3 sauna ja spordisaal (0-korrus)
• 4 konverentsisaali (1. ja 10. korrusel)
• baar, restoran, karaoke- ja ööklubi, kasiino
• parkla |
Väljast kaunistavad hoonet peegelkoonused, mis peaksid linnapildis juba tavalise klaasseina eriliseks tegema. Arhitekt Meelis Pressi ettekujutuses hakkavad majaesist kevadest sügiseni ilmestama oranžid lille-klumbid.
Majja tuleb ööklubi
Ümberehitusel sai maja kaks korrust juurde, vahelaed jäid samaks.
Tallinki hotelli projektijuht Üllar Tali osutab tähelepanu, et fuajee on suurem kui enamikul Tallinna hotellidel. See ulatub peaaegu läbi kogu teenindusmaja. Kuid silma torkab fuajee madal lagi. “Jah, lae kohale pidid ära mahtuma kõik ventilatsioonid ja muud kommunikatsioonid, mida pole sugugi vähe,” tõdeb Tali. Samas lubab ta, et sisekujundus loob õhku ja avarust. Põrandale tulevad graniitplaadid, mööbli puhul kasutatakse palju puitu ja ovaalseid pindu.
Keldris asuvad laod, personali riietusruumid ja muud abiruumid. Jälle madalad laed, kitsad koridorid. “Keldris on palju personaliruume, et päikeselised ülemised korrused jääksid rohkem klientidele,” kiidab Tali.
0-korrusel on ka ööklubi, mis avatakse spetsiaalse sissekäigu kaudu linnarahvale. Põnevalt sopilises ja eri tasanditega klubis kavatsetakse korraldada karaokeõhtuid ning ansamblite esinemisi.
Linnarahvale hakkavad meelehead valmistama saunaruumid, kuhu tuleb ka tunnisaun. Laed on seal aga nii madalad, et pikemal mehel tuleb ettevaatlik olla.
Igas toas internet
Ülespoole liikudes astub igal korrusel juurde turvamees, kes nõuab näha luba ehitusel viibimiseks. “Siit käib läbi nii palju töömehi ja teisi võõraid, et kunagi ei saa kindel olla, ega keegi mõnda kraani või muud koju kaasa võtta soovi,” põhjendab Tali, miks on igal korrusel oma turvamees. Tõepoolest, töömehi ja -naisi tegutseb hotellis peaaegu iga ruutmeetri kohta üks. Tegelikult peaks ehitusel töötama kokku umbes tuhat ehitajat.
Mõned teise ja kolmanda korruse toad on juba viimistletud, vaja veel mööbel sisse tuua. Kliendid saavad valida mittesuitsetajate ja suitsetajate tubade vahel – viimastes on parem ventilatsioon. Samuti tulevad majja kaks invatuba ning allergikutele mõeldud toad, igas internetipistik. Fuajee- ja sviidikorrusel, kus on ka konverentsisaalid, on aga traadita interneti ala.
Vaade hoovipoolsete tubade akendest on kõike muud kui kena: esiplaanil ventilatsiooni- ja muud torud, tagaplaanil mingi elektrimaja. Tali sõnul ei ole selles midagi eriskummalist: “Näiteks Hispaania hotellides võib sisehoovi jäävatest akendest vaadata naabrite pesu kuivamas.” Üllatusena selgub, et hotellis hakkavad tavatoad maksma ühepalju, asugu need siis teisel korrusel – vaatega torudele – või 9. korrusel, mille aknast avaneb avar vaade kesklinna peale.
Viimase, 10. korruse toad on aga kallimad – seal asuvad sviidid. Et mööblit veel pole, äratavad tähelepanu maani ulatuvad aknad, mis muudavad toa avaramaks. Neis ruumides muutub linnapilt sisekujunduse osaks.
Hotell soome turistidele
Üllar Tali sõnul mõeldi algul ehitada tagasihoidlikum hotell. “Siis aga otsustasime, et kuna hotell asub nii heas kohas, teeme ikka luksusliku. Arhitektile meeldis ka see mõte,” muigab Tali.
Soome turistide majutamisele orienteeritud hotelli kavandamisel tekkis mõte ehitada ühenduslüli Viru keskusega. “Sellest loobusime, sest siis oleks pidanud korraldama mingi kontrolli, et keskuse külastajad niisama hotelli kõndima ei tuleks,” räägib projektijuht.
|
Uudised
VE: Teenindusmaja
Teenindusmajast saab hotell
Merike Teder 14.04.2004
Maikuus, kuu aega pärast Viru keskuse avamist alustab ka üle tee asuvast endisest teenindusmajast ümber ehitatav Tallinki neljatärnihotell.
• Ehitusaastad 1971–1974, täielikult renoveeritud 2004
• Hoone arhitekt ja sisekujundajas Meelis Press
• Sviitide ja ööklubi kujundus Heikki ja Pirjo Mattila
• 10 korrust
• 350 tuba (eraldi suitsetajatele ja mittesuitsetajatele, peredele, allergikutele, erivajadustega inimestele)
• 3 sauna ja spordisaal (0-korrus)
• 4 konverentsisaali (1. ja 10. korrusel)
• baar, restoran, karaoke- ja ööklubi, kasiino
• parkla
Väljast kaunistavad hoonet peegelkoonused, mis peaksid linnapildis juba tavalise klaasseina eriliseks tegema. Arhitekt Meelis Pressi ettekujutuses hakkavad majaesist kevadest sügiseni ilmestama oranžid lille-klumbid.
Majja tuleb ööklubi
Ümberehitusel sai maja kaks korrust juurde, vahelaed jäid samaks.
Tallinki hotelli projektijuht Üllar Tali osutab tähelepanu, et fuajee on suurem kui enamikul Tallinna hotellidel. See ulatub peaaegu läbi kogu teenindusmaja. Kuid silma torkab fuajee madal lagi. “Jah, lae kohale pidid ära mahtuma kõik ventilatsioonid ja muud kommunikatsioonid, mida pole sugugi vähe,” tõdeb Tali. Samas lubab ta, et sisekujundus loob õhku ja avarust. Põrandale tulevad graniitplaadid, mööbli puhul kasutatakse palju puitu ja ovaalseid pindu.
Keldris asuvad laod, personali riietusruumid ja muud abiruumid. Jälle madalad laed, kitsad koridorid. “Keldris on palju personaliruume, et päikeselised ülemised korrused jääksid rohkem klientidele,” kiidab Tali.
0-korrusel on ka ööklubi, mis avatakse spetsiaalse sissekäigu kaudu linnarahvale. Põnevalt sopilises ja eri tasanditega klubis kavatsetakse korraldada karaokeõhtuid ning ansamblite esinemisi.
Linnarahvale hakkavad meelehead valmistama saunaruumid, kuhu tuleb ka tunnisaun. Laed on seal aga nii madalad, et pikemal mehel tuleb ettevaatlik olla.
Igas toas internet
Ülespoole liikudes astub igal korrusel juurde turvamees, kes nõuab näha luba ehitusel viibimiseks. “Siit käib läbi nii palju töömehi ja teisi võõraid, et kunagi ei saa kindel olla, ega keegi mõnda kraani või muud koju kaasa võtta soovi,” põhjendab Tali, miks on igal korrusel oma turvamees. Tõepoolest, töömehi ja -naisi tegutseb hotellis peaaegu iga ruutmeetri kohta üks. Tegelikult peaks ehitusel töötama kokku umbes tuhat ehitajat.
Mõned teise ja kolmanda korruse toad on juba viimistletud, vaja veel mööbel sisse tuua. Kliendid saavad valida mittesuitsetajate ja suitsetajate tubade vahel – viimastes on parem ventilatsioon. Samuti tulevad majja kaks invatuba ning allergikutele mõeldud toad, igas internetipistik. Fuajee- ja sviidikorrusel, kus on ka konverentsisaalid, on aga traadita interneti ala.
Vaade hoovipoolsete tubade akendest on kõike muud kui kena: esiplaanil ventilatsiooni- ja muud torud, tagaplaanil mingi elektrimaja. Tali sõnul ei ole selles midagi eriskummalist: “Näiteks Hispaania hotellides võib sisehoovi jäävatest akendest vaadata naabrite pesu kuivamas.” Üllatusena selgub, et hotellis hakkavad tavatoad maksma ühepalju, asugu need siis teisel korrusel – vaatega torudele – või 9. korrusel, mille aknast avaneb avar vaade kesklinna peale.
Viimase, 10. korruse toad on aga kallimad – seal asuvad sviidid. Et mööblit veel pole, äratavad tähelepanu maani ulatuvad aknad, mis muudavad toa avaramaks. Neis ruumides muutub linnapilt sisekujunduse osaks.
Hotell soome turistidele
Üllar Tali sõnul mõeldi algul ehitada tagasihoidlikum hotell. “Siis aga otsustasime, et kuna hotell asub nii heas kohas, teeme ikka luksusliku. Arhitektile meeldis ka see mõte,” muigab Tali.
Soome turistide majutamisele orienteeritud hotelli kavandamisel tekkis mõte ehitada ühenduslüli Viru keskusega. “Sellest loobusime, sest siis oleks pidanud korraldama mingi kontrolli, et keskuse külastajad niisama hotelli kõndima ei tuleks,” räägib projektijuht.