Linnatuled varjavad tähistaeva astronoomide pilgu eest 24.11.2004 00:01Villu Päärt, reporter
Tihti on noor astronoom Tõnis Eenmäe vihastanud tänavalaternate peale, sest nende tõttu pole Tartu linnas enam võimalik näha Linnuteed ja pooli Sodiaagi tähemärke.
Tartu kesklinnas pole enam paika, kus võiks tähistaevast näha. Toomemäe nõlval asuv tähetorn on nii eredalt välja valgustatud, et otse silma sihtivate proþektorite tõttu ei näe sealt isegi linna panoraami, rääkimata paljudest tähtedest.
«Vähi tähkuju Tartus kindlasti ei näe, see pole nii hele. Veevalaja ja Kaljukits on pigem suvel nähtavad, siis on linnas valgustust jälle vähem,» räägib Eenmäe.
Tartus Raatuse tänava ühiselamutoas, kus parajasti doktorantuuris õppiv Eenmäe elab, on ööl ja päeval ühtmoodi valge, sest öösel paistab tal aknast sisse tänavavalgustuslatern.
«Me laristame valgust hirmsasti taevasse,» ütleb Eenmäe, kelle hinnangul peaks valgustuse eesmärk olema see, et inimestel oleks pimedas turvaline liikuda, et näeks kohti, ja võib-olla ka arhitektuuri parem esiletoomine.
Põlevkivivarud kuluvad
Kuigi kogu maailmas on just astronoomid valgusreostuse vastu võitlejate esirinnas, nimetab Eenmäe täheteadlaste raskusi probleemi kõige tähtsusetumaks otsaks. «Selleks, et tuled lõõmata saaksid, põletatakse Eestis põlevkivi,» räägib ta. «Kui need tuled lihtsalt heast peast taevast valgemaks teevad, siis kulutame me asjatult looduskeskkonda.»
Lisaks häirib tugev kunstlik valgus öösel tegutsevate lindude ja loomade elurütmi.
Astronoomiaprofessor Jaak Jaaniste sõnul on valgusreostusega võitlejaid eriti palju USAs, kus harrastusastronoomia on väga levinud. Ameerika suurlinnade elanikud tähistaevast enam ei näe ning sealsed valgusreostuse vastu võitlejad on seadnud loosungiks tähistaevas säilitada.
Eestis, kus hobikorras taevavaatlemine on vähem levinud, ei oska inimesed Eenmäe sõnul selle pealegi tulla, et valgusega liialdamist keskkonna reostamiseks pidada.
Eenmäe maalib silme ette pilte ideaalmaailmast, kus pole kuritegevust ja tänavaauke – nii võiks päris vähese valgusega läbi ajada. Tegelikult on ta valmis leppima sootuks vähemaga – lambid tuleb suunata õigesti maapinnale ja valgustada kohti, mida vaja.
Latern kiirgab taevasse
Eriliseks totruseks nimetab Eenmäe Tartu kesklinnas ohtralt leiduvaid munakujulisi lampe, mis põhiosa valgusest lihtsalt taevasse kiirgavad, selle asemel et inimeste jalgeesist valgemaks muuta.
Samuti soovitab Eenmäe skulptuuride väljavalgustamise pärast südaööd lõpetada, samuti võiks eredalt välja valgustatud suured parklad ja ostukeskused pärast südaööd osa lampidest ära kustutada.
Tartu abilinnapea Astok peab seevastu paratamatuks, et linnades on palju valgustust ja sellega kaasnevat kuma, mistõttu tähetornid ongi sageli linnadest välja viidud – samamoodi on suurem täheuurimine Tartust Tõraverre kolinud.
Skulptuuride ja ausammaste ümbert valguse ärakustutamisel ei näe Astok aga erilist tulemust. «20-30 ausamba ümbert kustutame tuled ära ja vandaalidel on seal hea hullata, aga samas tänavavalgustus jääb,» võrdleb ta. «Minu meelest natuke lihtsustatud käsitlus.»
Kõige hullemad valgusreostajad on Eenmäe hinnangul Tartu linna serval asuvad Luunja kasvuhooned, mille valguskuma varjutab tähti ka Tartust 40 kilomeetri kaugusel. «See on muidugi raske probleem, sest ega värskest kurgist taha keegi loobuda,» nendib ta.
Kuid Eenmäe on kindel, et kui kasvuhooned öösiti näiteks tagasipeegelduvate kileruloodega katta, saaks kurgikasvataja märgatavalt elektrit kokku hoida, sest tohutu valgussammas jääks taevasse paiskamata.
Valgusreostus
• Ebaotstarbekalt õhku paisatud valgus on samasugune loodusreostus nagu muud utiliseerimata kujul loodusse lastud tootmisjäägid.
• Rohkem infot valgusreostuse kohta leiab internetilehelt: www.darksky.org
Uudised
VE: Tartu Tähetorn
Linnatuled varjavad tähistaeva astronoomide pilgu eest 24.11.2004 00:01Villu Päärt, reporter
Tartu kesklinnas pole enam paika, kus võiks tähistaevast näha. Toomemäe nõlval asuv tähetorn on nii eredalt välja valgustatud, et otse silma sihtivate proþektorite tõttu ei näe sealt isegi linna panoraami, rääkimata paljudest tähtedest.
«Vähi tähkuju Tartus kindlasti ei näe, see pole nii hele. Veevalaja ja Kaljukits on pigem suvel nähtavad, siis on linnas valgustust jälle vähem,» räägib Eenmäe.
Tartus Raatuse tänava ühiselamutoas, kus parajasti doktorantuuris õppiv Eenmäe elab, on ööl ja päeval ühtmoodi valge, sest öösel paistab tal aknast sisse tänavavalgustuslatern.
«Me laristame valgust hirmsasti taevasse,» ütleb Eenmäe, kelle hinnangul peaks valgustuse eesmärk olema see, et inimestel oleks pimedas turvaline liikuda, et näeks kohti, ja võib-olla ka arhitektuuri parem esiletoomine.
Põlevkivivarud kuluvad
Kuigi kogu maailmas on just astronoomid valgusreostuse vastu võitlejate esirinnas, nimetab Eenmäe täheteadlaste raskusi probleemi kõige tähtsusetumaks otsaks. «Selleks, et tuled lõõmata saaksid, põletatakse Eestis põlevkivi,» räägib ta. «Kui need tuled lihtsalt heast peast taevast valgemaks teevad, siis kulutame me asjatult looduskeskkonda.»
Lisaks häirib tugev kunstlik valgus öösel tegutsevate lindude ja loomade elurütmi.
Astronoomiaprofessor Jaak Jaaniste sõnul on valgusreostusega võitlejaid eriti palju USAs, kus harrastusastronoomia on väga levinud. Ameerika suurlinnade elanikud tähistaevast enam ei näe ning sealsed valgusreostuse vastu võitlejad on seadnud loosungiks tähistaevas säilitada.
Eestis, kus hobikorras taevavaatlemine on vähem levinud, ei oska inimesed Eenmäe sõnul selle pealegi tulla, et valgusega liialdamist keskkonna reostamiseks pidada.
Eenmäe maalib silme ette pilte ideaalmaailmast, kus pole kuritegevust ja tänavaauke – nii võiks päris vähese valgusega läbi ajada. Tegelikult on ta valmis leppima sootuks vähemaga – lambid tuleb suunata õigesti maapinnale ja valgustada kohti, mida vaja.
Latern kiirgab taevasse
Eriliseks totruseks nimetab Eenmäe Tartu kesklinnas ohtralt leiduvaid munakujulisi lampe, mis põhiosa valgusest lihtsalt taevasse kiirgavad, selle asemel et inimeste jalgeesist valgemaks muuta.
Samuti soovitab Eenmäe skulptuuride väljavalgustamise pärast südaööd lõpetada, samuti võiks eredalt välja valgustatud suured parklad ja ostukeskused pärast südaööd osa lampidest ära kustutada.
Tartu abilinnapea Astok peab seevastu paratamatuks, et linnades on palju valgustust ja sellega kaasnevat kuma, mistõttu tähetornid ongi sageli linnadest välja viidud – samamoodi on suurem täheuurimine Tartust Tõraverre kolinud.
Skulptuuride ja ausammaste ümbert valguse ärakustutamisel ei näe Astok aga erilist tulemust. «20-30 ausamba ümbert kustutame tuled ära ja vandaalidel on seal hea hullata, aga samas tänavavalgustus jääb,» võrdleb ta. «Minu meelest natuke lihtsustatud käsitlus.»
Kõige hullemad valgusreostajad on Eenmäe hinnangul Tartu linna serval asuvad Luunja kasvuhooned, mille valguskuma varjutab tähti ka Tartust 40 kilomeetri kaugusel. «See on muidugi raske probleem, sest ega värskest kurgist taha keegi loobuda,» nendib ta.
Kuid Eenmäe on kindel, et kui kasvuhooned öösiti näiteks tagasipeegelduvate kileruloodega katta, saaks kurgikasvataja märgatavalt elektrit kokku hoida, sest tohutu valgussammas jääks taevasse paiskamata.