Linnavolikogu hääletas Suur-Tapa poolt
Eile õhtul otsustas Tapa linnavolikogu teha ettepaneku Lehtse, Saksi, Ambla ja Kadrina vallavolikogule haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmiseks, kuid jättis lahtiseks, millisesse maakonda võiks 11 000 elanikuga nn Suur-Tapa kuuluda.
Tapa linnavolikogu otsustas üksmeelselt teha naaberomavalitsustele ettepanek ühinemiseks. Nii sündiva Suur-Tapa elanike arv peaks ületama 11 tuhande piiri.
Linnapea Kuno Rooba sõnul eelnes hääletusele tõsine arutelu, et selgitada ühinemise plusse ja miinuseid.
“Volikogu leidis, et tuleb tegutseda ja seista vastu variandile, kui tulevikus peaks tahetama Tapat mingi muu piirkonnaga liita,” rääkis Rooba. Ta viitas kahe aasta tagusele tollasele maavanem Marko Pomerantsi tehtud ettepanekule, et ühineda võiksid Tapa ja Tamsalu piirkonnad. Tapa linna ning Lehtse, Saksi, Ambla ja Kadrina valla ümber Tapa paiknevate osade ühinemine on Rooba sõnutsi mõistuspärane ja optimaalne.
Tulevase omavalitsuse maakondlikku kuuluvust volikogu eile ei arutanud. Ettevalmistused uue omavalitsuse moodustamiseks, mille keskuseks saaks Tapa linn, on käinud 2001. aasta suvest.
Teeninduspunktid valdades
Reformikava järgi paikneksid omavalitsuse volikogu ja täitevaparaat Tapal, teeninduspunktid valdades tagaksid kogu uue omavalitsuse elanike teenindamise. Tekkivas üksuses oleks vaja korrastada koolivõrk ja jätkata slaavi kultuuritraditsiooni.
Samuti võiks piirkonnas ilmuda ühtne ajaleht. Loodetakse, et liitumine toob kaasa Tapa piirkonna tähtsustamise ja Tapa maine paranemise Eestis.
40 aastat Tapal elanud, praegu pensionipõlve pidav Lembit Vomm suhtub plaanitavasse haldusreformi positiivselt. “Tapa on tõmbekeskus ja ümbritsevad piirkonnad on temaga nii ehk teisiti kaubanduslikult seotud, ka paljud lapsed käivad Tapale kooli,” tõdes Vomm.
Pearaha mure kaob
Tapa Muuseumi juhataja Harri Allandile tundub, et võtab aega, enne kui kõik omavalitsused ühinemise asjus kokkuleppele jõuavad. “Ajalooliselt oli Tapa Järvamaa all, kiriklikult allus Amblale, omal ajal oli ta alevik ja vallavalitsus asus siis Lehtses, kuni Tapa elanikud leidsid, et Lehtse jääb liiga kaugele ning nõnda sündis 1917 alev,” rääkis Allandi, kelle meelest haldusreform on Eestis vajalik.
Tapa elanik Kairi Kroon leiab, et pisikestele hääbumisohus valdadele tuleb linnaga ühinemine kasuks. Lasteaednikuna arvab ta, et kaob ka praegu omavalitsuste vahelise pearaha jagamise probleem.
Katrin Kuljus
katrin@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Tapa linnavolikogu
Linnavolikogu hääletas Suur-Tapa poolt
Eile õhtul otsustas Tapa linnavolikogu teha ettepaneku Lehtse, Saksi, Ambla ja Kadrina vallavolikogule haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmiseks, kuid jättis lahtiseks, millisesse maakonda võiks 11 000 elanikuga nn Suur-Tapa kuuluda.
Tapa linnavolikogu otsustas üksmeelselt teha naaberomavalitsustele ettepanek ühinemiseks. Nii sündiva Suur-Tapa elanike arv peaks ületama 11 tuhande piiri.
Linnapea Kuno Rooba sõnul eelnes hääletusele tõsine arutelu, et selgitada ühinemise plusse ja miinuseid.
“Volikogu leidis, et tuleb tegutseda ja seista vastu variandile, kui tulevikus peaks tahetama Tapat mingi muu piirkonnaga liita,” rääkis Rooba. Ta viitas kahe aasta tagusele tollasele maavanem Marko Pomerantsi tehtud ettepanekule, et ühineda võiksid Tapa ja Tamsalu piirkonnad. Tapa linna ning Lehtse, Saksi, Ambla ja Kadrina valla ümber Tapa paiknevate osade ühinemine on Rooba sõnutsi mõistuspärane ja optimaalne.
Tulevase omavalitsuse maakondlikku kuuluvust volikogu eile ei arutanud. Ettevalmistused uue omavalitsuse moodustamiseks, mille keskuseks saaks Tapa linn, on käinud 2001. aasta suvest.
Teeninduspunktid valdades
Reformikava järgi paikneksid omavalitsuse volikogu ja täitevaparaat Tapal, teeninduspunktid valdades tagaksid kogu uue omavalitsuse elanike teenindamise. Tekkivas üksuses oleks vaja korrastada koolivõrk ja jätkata slaavi kultuuritraditsiooni.
Samuti võiks piirkonnas ilmuda ühtne ajaleht. Loodetakse, et liitumine toob kaasa Tapa piirkonna tähtsustamise ja Tapa maine paranemise Eestis.
40 aastat Tapal elanud, praegu pensionipõlve pidav Lembit Vomm suhtub plaanitavasse haldusreformi positiivselt. “Tapa on tõmbekeskus ja ümbritsevad piirkonnad on temaga nii ehk teisiti kaubanduslikult seotud, ka paljud lapsed käivad Tapale kooli,” tõdes Vomm.
Pearaha mure kaob
Tapa Muuseumi juhataja Harri Allandile tundub, et võtab aega, enne kui kõik omavalitsused ühinemise asjus kokkuleppele jõuavad. “Ajalooliselt oli Tapa Järvamaa all, kiriklikult allus Amblale, omal ajal oli ta alevik ja vallavalitsus asus siis Lehtses, kuni Tapa elanikud leidsid, et Lehtse jääb liiga kaugele ning nõnda sündis 1917 alev,” rääkis Allandi, kelle meelest haldusreform on Eestis vajalik.
Tapa elanik Kairi Kroon leiab, et pisikestele hääbumisohus valdadele tuleb linnaga ühinemine kasuks. Lasteaednikuna arvab ta, et kaob ka praegu omavalitsuste vahelise pearaha jagamise probleem.
Katrin Kuljus
katrin@virumaateataja.ee