Tamm – peaaegu surematu puuArne Ader, loodusemees, SLÕL, laupäev. 20. september 2003
 Arne Ader
 VÕIMSAIM VÕIMSATE SEAS: Eesti jämedaim puu, 815 cm ümbermõõduga Tamme-Lauri tamm, on Urvastes teelisi tervitanud juba 680 aastat. |
Vaevalt on peale tamme olemas veel mõni puu, mille kohta oleks kasutatud nõnda palju ülivõrdeid – just tema on see kõige võimsam, vastupidavam, pikaealisem, ilusam… Tamm on väljavalitu ja püha ning erinevad inimkultuurid on mõistnud seda üpris ühtemoodi.
Eestlaste maausus, keltide astroloogias või antiikaja mütoloogias on tammel kanda üpris sarnane roll – ta on hiiepuu, kõiges oleva jumala silm või siis ka lihtsalt loodusime, millel näikse olevat piisavalt pistmist meie tervise, eluõnne, püüdluste ja unelmatega.
Tamm meie looduses
Jääajajärgsel Eestimaal suutsid esimesed tammed sirguda umbes kaheksa ja poole tuhande aasta eest. Kliima soojenedes tundsid nad end siin üha paremini, nii et viis tuhat aastat tagasi moodustasid tammikud umbes poole meie metsadest. Tammemetsad olid siis nõnda tavalised nagu männikud tänapäeval.
Aga looduses on ju kõik pidevas muutumises. Umbes viiesaja aasta eest sai tammikutele soodne aeg lõpuks läbi ning nüüd on tammemetsi alles sajakordselt vähem kui parimail päevil. Me ilmastik on tasapisi jahenenud ja tammele sobival viljakal maal sirgub nüüd inimese soovil pigem kartul ja vili. Tammest on saanud üpris üksildane puu.
Tamm meis endis
Metsades üha haruldasemaks jäänud tammepuu on see-eest üha kindlamini jõudnud juurduda meie mõtteilmas. Tamm ei puudu ühestki tuntud eeposest ja tema nime kandvaid paiku tuleb ette kõikjal Euroopas. Hariliku tamme levikupilt ühtib kaunikesti täpselt Euroopa kaardiga, siiski puuduvad tammepuud kontinendi kõige põhjapoolsemates soppides ja samal ajal jätkub neid ka pisut kaugemale itta.
Eestis on Tamm kõige tavalisem perekonnanimi. Pole just kõige lihtsam telefoniraamatust mõne Tõnu Tamme numbrit leida, sest sellenimelisi telefoniomanikke on meil lausa mitukümmend!
Tamm on ühtlasi meie looduskaitse sümbol. Tammelehega märgistame selle, mis väärib meie arvates kõige hoolikamat hoidmist ja hoolt.
Surematu tamm
Vanad tammed võivad püsida üpris muutumatuna terve inimelu. Eks just seetõttu nad inimestele surematuna tunduvadki. Mõni oks neil ju vahel ka kuivab, või räsib pikne pisut tamme latva, aga puude üldilme sellest ju suurt ei muutu.
Meie vanarahvas on eristanud tamme elus kolme kolmesadat. Esimese 300 aasta jooksul pidada tamm kasvama kõrgemaks, järgmise 300 aastaga jämedamaks ja kolmanda 300 aasta vältel ei saa tema juures muutuma suurt midagi.
Meie jämedaimal ja auväärseimal puul, Võrumaal Urvastes kasvaval Tamme-Lauril, on hetkel eluaastaid 680. Ja tema kaunilt haljast võra vaadeldes julgeks küll uskuda, et just sellel puul võiks olla ðansse rahvatarkuse poolt pakutud maagilise 900 aastani kesta. Pealegi on tugevaimad tammede seas tõestanud rohkematki – Euroopa vanimate tammede eluiga on olnud isegi 1500 aastat ja enam.
Mõistagi pole tammed sõna otseses mõttes surematud. Aga võimsamad nende seast on näinud väga ammuseid aegu ja jäävad veel kauaks mäletama seda, mis toimub nende ümber praegu.
Kõik eriliselt võimsad tammed saavad alguse vaid pisikesest tõrust – vihje meile, inimestele, et kõik suur ja vägev siin ilmas saab kord alguse millestki väga väiksest ja väetist.
Heida ka pilk Loodusemehe pildipanka:
www.loodusemees.ee/pildipank.asp?
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: tamm – peaaegu surematu puu
Tamm – peaaegu surematu puuArne Ader, loodusemees, SLÕL, laupäev. 20. september 2003
Vaevalt on peale tamme olemas veel mõni puu, mille kohta oleks kasutatud nõnda palju ülivõrdeid – just tema on see kõige võimsam, vastupidavam, pikaealisem, ilusam… Tamm on väljavalitu ja püha ning erinevad inimkultuurid on mõistnud seda üpris ühtemoodi.
Tamm meie looduses
Jääajajärgsel Eestimaal suutsid esimesed tammed sirguda umbes kaheksa ja poole tuhande aasta eest. Kliima soojenedes tundsid nad end siin üha paremini, nii et viis tuhat aastat tagasi moodustasid tammikud umbes poole meie metsadest. Tammemetsad olid siis nõnda tavalised nagu männikud tänapäeval.
Aga looduses on ju kõik pidevas muutumises. Umbes viiesaja aasta eest sai tammikutele soodne aeg lõpuks läbi ning nüüd on tammemetsi alles sajakordselt vähem kui parimail päevil. Me ilmastik on tasapisi jahenenud ja tammele sobival viljakal maal sirgub nüüd inimese soovil pigem kartul ja vili. Tammest on saanud üpris üksildane puu.
Tamm meis endis
Metsades üha haruldasemaks jäänud tammepuu on see-eest üha kindlamini jõudnud juurduda meie mõtteilmas. Tamm ei puudu ühestki tuntud eeposest ja tema nime kandvaid paiku tuleb ette kõikjal Euroopas. Hariliku tamme levikupilt ühtib kaunikesti täpselt Euroopa kaardiga, siiski puuduvad tammepuud kontinendi kõige põhjapoolsemates soppides ja samal ajal jätkub neid ka pisut kaugemale itta.
Eestis on Tamm kõige tavalisem perekonnanimi. Pole just kõige lihtsam telefoniraamatust mõne Tõnu Tamme numbrit leida, sest sellenimelisi telefoniomanikke on meil lausa mitukümmend!
Tamm on ühtlasi meie looduskaitse sümbol. Tammelehega märgistame selle, mis väärib meie arvates kõige hoolikamat hoidmist ja hoolt.
Surematu tamm
Vanad tammed võivad püsida üpris muutumatuna terve inimelu. Eks just seetõttu nad inimestele surematuna tunduvadki. Mõni oks neil ju vahel ka kuivab, või räsib pikne pisut tamme latva, aga puude üldilme sellest ju suurt ei muutu.
Meie vanarahvas on eristanud tamme elus kolme kolmesadat. Esimese 300 aasta jooksul pidada tamm kasvama kõrgemaks, järgmise 300 aastaga jämedamaks ja kolmanda 300 aasta vältel ei saa tema juures muutuma suurt midagi.
Meie jämedaimal ja auväärseimal puul, Võrumaal Urvastes kasvaval Tamme-Lauril, on hetkel eluaastaid 680. Ja tema kaunilt haljast võra vaadeldes julgeks küll uskuda, et just sellel puul võiks olla ðansse rahvatarkuse poolt pakutud maagilise 900 aastani kesta. Pealegi on tugevaimad tammede seas tõestanud rohkematki – Euroopa vanimate tammede eluiga on olnud isegi 1500 aastat ja enam.
Mõistagi pole tammed sõna otseses mõttes surematud. Aga võimsamad nende seast on näinud väga ammuseid aegu ja jäävad veel kauaks mäletama seda, mis toimub nende ümber praegu.
Kõik eriliselt võimsad tammed saavad alguse vaid pisikesest tõrust – vihje meile, inimestele, et kõik suur ja vägev siin ilmas saab kord alguse millestki väga väiksest ja väetist.
Heida ka pilk Loodusemehe pildipanka:
www.loodusemees.ee/pildipank.asp?