|
xxx
Tallinna visionäärid toetasid Talsingi ideed Erkki Erilaid 19.10.2004
 Eilsel Tallinna visioonikonverentsil oli ettekannete läbivaks teemaks Tallinna ja Helsingi sidumine kaksiklinn Talsingiks, mis tõstaks mõlema konkurentsivõimet ning kus põimuksid nii majanduslik kui kultuuriline ettevõtlikkus.
«Kümne aasta pärast võiks olla Tallinnal ja Helsingil ühine linnavalitsus, 20 aasta pärast juba ühine volikogu,» ennustas hiljuti ametist tõugatud Tallinna ekslinnapea Edgar Savisaar pealinna visioonikonverentsil. «Ülemiste lennujaamast saab Vantaa reservlennuväli ning mõlemas linnas kehtib üks ja sama ühistranspordipilet.»
Ekslinnapea sõnul pannakse Tallinna tänavatele kakskeelsed nimesildid, koostatakse külalistele mõlemat linna läbivad turismimarsruudid ning vähemalt Põhja-Eestis õpitakse taas selgeks soome keel.
Savisaare sõnul on kaksiklinna tekkimine paratamatus ja linna arengu seisukohalt ka üks võtmeküsimusi ning selliste edukate kaksiklinnade eeskuju võib leida mujalgi Euroopas: näiteks Taani Kopenhaagen ja Rootsi Malmö arenevad tänu koostööle kiiremini.
Rahvusvahelise kinnisvarafirma Jones Lang LaSalle eksperdid leidsid möödunud aastal valminud uuringus, et Tallinn ja Helsingi kuuluvad maailma 24 suurema arenguvõimega linna hulka. Ekspertide hinnangul loob nii Helsingile kui ka Tallinnale eeldused kiireks eduks tehnoloogia areng ja teadmistepõhine majandus. Kuid mõlemad linnad on eraldi liiga väikesed maailmamajanduses läbilöömiseks.
Merealuse tunneli idee
Jones Lang LaSalle’i eksperdid määratlesid Tallinna ja Helsingit kasvukeskustena ning nentisid, et linnade valitsused peaksid pead kokku panema ja mõtlema, kuidas seda potentsiaali paremini ära kasutada.
Varasemates arutlustes Talsingi üle on pragmaatikud kinnitanud, et Tallinn ja Helsingi saavad üheks alles siis, kui valmib mõlemat linna ühendav merealune tunnel. Savisaare hinnangul on tunneli ehitamine esialgu liiga kulukas ettevõtmine. «Usun, et meie lapselapsed siiski juba pääsevad mere alt Helsingisse,» märkis ta.
Nii Savisaar kui uus linnapea Tõnis Palts lahkusid konverentsilt poole pealt ega kuulanud linna enda kokku kutsutud arvamusliidrite ja esinejate paneeldiskussiooni.
Ebavõrdsete abielu
Hansapanga juhi Indrek Neivelti sõnul on Tallinn juba nüüd lõunasoomestumas.
Eesti peaks Neivelti arvates läbi lööma kõrgtehnoloogia valdkonnas ning Skandinaavia firmad ja pangad võiksid siia tuua oma tagatoad ja peakorterid. «Näiteks pankadel oleks Soomes vaid teenindussaalid, kõik muu tegevus aga Tallinnas,» pakkus Neivelt.
Talsingi annaks Neivelti hinnangul pealinlastele hea võimaluse konkureerida teiste Läänemere tõmbekeskustega, eriti kaksiklinnaga võrreldava suurusega Stockholmiga.
Skeptikud on ennustanud, et Tallinn jääks kaksiklinna tekkel siiski Talsingi meelelahutuskeskuseks, samal ajal kui äri tehtaks endiselt Helsingis. Samuti ei tasuks loota, et ebavõrdsete abielu kohe ka kehvema poole järje peale aitaks.
Lisaks arutati konverentsil Tallinna võimalusi saada oluliseks finants- ja ettevõtluskeskuseks. Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani sõnul on neid ülesandeid äärmiselt keeruline lahendada. «Tallinnast saab ettevõtluspealinn vaid siis, kui Riia ei tundu enam Baltikumi keskusena,» ütles Luman.
Ettevõtluskeskkonna parandamiseks tuleb lahendada veel hulk probleeme, millest peamine on kvalifitseeritud tööjõu puudus, märkis Luman.
Olulise teemana käsitleti konverentsil ka Tallinna sadamaala korrastamist. Abilinnapea Peep Aaviksoo sõnul on tegu mahuka projektiga, mis on juba üle kümne aasta veninud.
«Selle 150-hektarilise maa-ala korrastamine ja hoonestamine läheb maksma ligikaudu 30 miljardit krooni,» ütles Aaviksoo. Tema sõnul saaks projekti rahastada linna, eraomanike ja ELi koostöös.
Tulemusena tekiks uude rajooni linnajuhtide väitel üle
20 000 töökoha ja sellest võiks saada linna üks menukamaid piirkondi nii vaba aja veetmiseks kui elamiseks ja töötamiseks.
Visioonikonverentsil «Piirideta Tallinn» välja pakutud võtmed Tallinna eduks:
Tõnis Palts , Tallinna linnapea:
Tallinna tuleviku edu võti on eelkõige heades ja andekates inimestes. Peame täna tegema olulisi valikuid, mis jäävad linna elu mõjutama mitmeks inimpõlveks. Peame kujundama linnakeskkonda, mõeldes oma lastelastele, mitte endile või oma vanematele, peame looma tingimused, mis tõmbaks ligi andekaid inimesi, talente.
Usun, et Tallinna tulevik – see on olla talentide linn. Talendid toovad Tallinna kauaigatsetud teadmistepõhise majanduse, kultuuri, meelelahutuse ja heaolu.
Erik Terk , Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor:
Tallinna konkurentideks on kallid linnad, seetõttu peame investeerima kvaliteeti ning mitte otsima linna arenguks kulusid kokkuhoidvalt odavaid lahendusi. Tallinnas peab olema paindlik ja mitmepalgeline majandusstruktuur, mis ühendaks teeninduse kõrgtehnoloogia suunas liikuva tööstusega. Tallinnast peaks saama ka Läänemere piirkonna festivali- ja turismikeskus.
Ando Keskküla , Eesti Kunstiakadeemia rektor:
Väga hea, et läbirääkimised Tallinna arengu üle on alanud ning arutatakse arvamusliidritega pealinna tulevikku ka pikemas perspektiivis. Peamine ei ole see, et luuakse mingi arengustrateegia näiteks 2025. aastaks, vaid areng peab olema pidev protsess, milles kavadega ettenähtu viiakse ellu ja plaanide täiustamiseks esitatakse pidevalt uusi ettepanekuid.
Loodan ka, et Tallinna sadamaalaga hakatakse tõepoolest tegelema ning ilusad plaanid viiakse lõpuks ellu.
|
Uudised
VE: Talsingi
Tallinn ja Helsingi kasvavad kokku kümne-kahekümne aastaga
Askur Alas, 19.10.2004
Tallinn ilma Helsingita hakkama ei saa: tulevik toob kaksiklinnale ühise linnavalitsuse, bussipileti ja tunneli, tõdesid Eesti arvamusliidrid eile peetud visioonikonverentsil Estonia kontserdisaalis.
Eesti Tuleviku Uuringute Instituudi direktor Erik Terk: “Tallinn ja Helsingi on nii suurimad konkurendid kui ka suurimad koostööpartnerid.”
Tulevik on kaksikute päralt
Edgar Savisaar, ekslinnapea
Tallinna võtmeküsimus on Helsingile lähenemine, et tekiks Kopenhaageni-Malmö-sugune kaksiklinn, toonitas Savisaar. “Julgen ennustada, et kümne aasta pärast on meil ühine volikogu ja kahekümne aasta pärast ühine linnavalitsus,” lausus ta.
Praeguse linnavolikogu liikme sõnul peaks Tallinn ja Helsingi tegema ühise üldplaneeringu ja siduma omavahel ühistranspordisüsteemid nii, et sama bussipiletiga saaks sõita nii siin- kui ka sealpool lahte. “Ka laevaühendus pole vaid laevafirmade asi. Kuid usun, et juba meie lapselapsed saavad kasutada Helsingi ja Tallinna vahelist tunnelit,” ütles Savisaar.
Savisaare hinnangul võiks ka tänavapilti rohkem soome keelt tuua, näiteks tänavanimedesse. “Tallinna ja Helsingi liit ei ole mitte suva küsimus, vaid objektiivne reaalsus,” oli Savisaar kindel. Muuhulgas võiks Tallinna arendamisel Savisaare sõnul siia vabalt ehitada ka Euroopa kõrgeima maja.
Soomlastele tuleks püstitada ausammas
Indrek Neivelt, Hansapanga Grupi juhatuse esimees
Tallinn on konkurentsivõimeline vaid liidus Helsingiga, leidis Neivelt. “Talsingis elaks sama palju rahvast kui näiteks Suur-Stockholmis,” selgitas ta.
Neivelt nentis, et just soomlased on vedanud Tallinna kõige kiiremini arenevaks Baltimaade linnaks. “Tallinna sadamasse võiks soomlastele ausamba ehitada,” arvas Neivelt.
Ta lisas, et perspektiivis peaks Tallinn siduma end ka üheks maailma turismikeskuseks areneva Peterburiga, näiteks turismimarsruutide kaudu.
Elukvaliteet sobib ka Rootsi pensionärile
Peep Aaviksoo, abilinnapea
Tallinn võiks tulevikus oma elukvaliteediga koguni Rootsi pensionäre meelitada, pakkus Aaviksoo. “Rootsi pension võiks siin tagada väärika äraelamise,” märkis Aaviksoo.
Praegu käiva kesklinna sadamaala planeerimise käigus peaks sinna kerkiv elu-, äri- ja meelelahutuskvartal kohale tooma 20 000–30 000 uut elanikku – kaks korda rohkem kui Paides elanikke.
Mere äärde planeeritakse ovaalikujulist kvartalit, kuhu muuhulgas võidakse rajada ka uus, kõiki linna asutusi koondav linnavalitsuse hoone. Praegune linnavalitsuse hoone Vabaduse platsil võiks Aaviksoo sõnul sobida näiteks viietärnihotelliks.
Aaviksoo rõhutas Tallinna unikaalsust, sest Valetta kõrval on tegu ainsa Euroopa linnaga, mis on samal ajal nii riigi pealinn, sadamalinn kui ka UNESCO kultuuripärandiga uhkustada võiv linn. “Kui lisame siia olümpiaregati, siis on Tallinn ainus selline linn,” ütles Aaviksoo.
Tallinn kasvab talentide linnaks
Tõnis Palts, linnapea
Tallinn võiks olla talentide linn, ennustas Palts. Selleks on tema sõnul vaja head põhi- ja kõrghariduse süsteemi, muuhulgas lubas Palts Patarei vangla ümber ehitada Tallinna ülikooliks.
Samas lubas Palts inimsõbralikku linnaplaneerimist. “Kui kesklinn täis pikkida kõrghooneid ja jätta pargid ja väljakud ehitamata, langeb paljude linnakodanike meelest elukvaliteet,” ütles Palts.
“Peame tekitama keskkonna, kus oleks lahe ja moodne elada, et andekad inimesed, inimesed, kelles on säde, tahaksid Tallinnas elada,” lausus Palts.
Linnapea sõnul kõlab moto “Tallinn – talentide linn” hästi ka inglise keeles.
xxx
Tallinna visionäärid toetasid Talsingi ideed Erkki Erilaid 19.10.2004
«Kümne aasta pärast võiks olla Tallinnal ja Helsingil ühine linnavalitsus, 20 aasta pärast juba ühine volikogu,» ennustas hiljuti ametist tõugatud Tallinna ekslinnapea Edgar Savisaar pealinna visioonikonverentsil. «Ülemiste lennujaamast saab Vantaa reservlennuväli ning mõlemas linnas kehtib üks ja sama ühistranspordipilet.»
Ekslinnapea sõnul pannakse Tallinna tänavatele kakskeelsed nimesildid, koostatakse külalistele mõlemat linna läbivad turismimarsruudid ning vähemalt Põhja-Eestis õpitakse taas selgeks soome keel.
Savisaare sõnul on kaksiklinna tekkimine paratamatus ja linna arengu seisukohalt ka üks võtmeküsimusi ning selliste edukate kaksiklinnade eeskuju võib leida mujalgi Euroopas: näiteks Taani Kopenhaagen ja Rootsi Malmö arenevad tänu koostööle kiiremini.
Rahvusvahelise kinnisvarafirma Jones Lang LaSalle eksperdid leidsid möödunud aastal valminud uuringus, et Tallinn ja Helsingi kuuluvad maailma 24 suurema arenguvõimega linna hulka. Ekspertide hinnangul loob nii Helsingile kui ka Tallinnale eeldused kiireks eduks tehnoloogia areng ja teadmistepõhine majandus. Kuid mõlemad linnad on eraldi liiga väikesed maailmamajanduses läbilöömiseks.
Merealuse tunneli idee
Jones Lang LaSalle’i eksperdid määratlesid Tallinna ja Helsingit kasvukeskustena ning nentisid, et linnade valitsused peaksid pead kokku panema ja mõtlema, kuidas seda potentsiaali paremini ära kasutada.
Varasemates arutlustes Talsingi üle on pragmaatikud kinnitanud, et Tallinn ja Helsingi saavad üheks alles siis, kui valmib mõlemat linna ühendav merealune tunnel. Savisaare hinnangul on tunneli ehitamine esialgu liiga kulukas ettevõtmine. «Usun, et meie lapselapsed siiski juba pääsevad mere alt Helsingisse,» märkis ta.
Nii Savisaar kui uus linnapea Tõnis Palts lahkusid konverentsilt poole pealt ega kuulanud linna enda kokku kutsutud arvamusliidrite ja esinejate paneeldiskussiooni.
Ebavõrdsete abielu
Hansapanga juhi Indrek Neivelti sõnul on Tallinn juba nüüd lõunasoomestumas.
Eesti peaks Neivelti arvates läbi lööma kõrgtehnoloogia valdkonnas ning Skandinaavia firmad ja pangad võiksid siia tuua oma tagatoad ja peakorterid. «Näiteks pankadel oleks Soomes vaid teenindussaalid, kõik muu tegevus aga Tallinnas,» pakkus Neivelt.
Talsingi annaks Neivelti hinnangul pealinlastele hea võimaluse konkureerida teiste Läänemere tõmbekeskustega, eriti kaksiklinnaga võrreldava suurusega Stockholmiga.
Skeptikud on ennustanud, et Tallinn jääks kaksiklinna tekkel siiski Talsingi meelelahutuskeskuseks, samal ajal kui äri tehtaks endiselt Helsingis. Samuti ei tasuks loota, et ebavõrdsete abielu kohe ka kehvema poole järje peale aitaks.
Lisaks arutati konverentsil Tallinna võimalusi saada oluliseks finants- ja ettevõtluskeskuseks. Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani sõnul on neid ülesandeid äärmiselt keeruline lahendada. «Tallinnast saab ettevõtluspealinn vaid siis, kui Riia ei tundu enam Baltikumi keskusena,» ütles Luman.
Ettevõtluskeskkonna parandamiseks tuleb lahendada veel hulk probleeme, millest peamine on kvalifitseeritud tööjõu puudus, märkis Luman.
Olulise teemana käsitleti konverentsil ka Tallinna sadamaala korrastamist. Abilinnapea Peep Aaviksoo sõnul on tegu mahuka projektiga, mis on juba üle kümne aasta veninud.
«Selle 150-hektarilise maa-ala korrastamine ja hoonestamine läheb maksma ligikaudu 30 miljardit krooni,» ütles Aaviksoo. Tema sõnul saaks projekti rahastada linna, eraomanike ja ELi koostöös.
Tulemusena tekiks uude rajooni linnajuhtide väitel üle
20 000 töökoha ja sellest võiks saada linna üks menukamaid piirkondi nii vaba aja veetmiseks kui elamiseks ja töötamiseks.