Tallinna Ülikool alustab peatselt
11.03.2004 00:01Ülo Mattheus, poliitikareporter
Anu Mõistlik, toimetaja
Kolme kõrgkooli ühinemisel tekkiv Tallinna Ülikool loodab alustada tegevust tuleva õppeaasta jooksul, avades oma tudengite ees uksed senisest enamatele loengukursustele nii Tallinnas kui Viljandis.
Ühe liituja, Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets rääkis, et esialgu oli plaanis ülikool avada juba 1. septembril, kuid bürokraatlikud takistused lükkasid ametliku avamise õppeaasta sisse.
Praeguseks on õppeasutuse loomiseks vajalikud ülikooliseaduse muudatused haridus- ja teadusministeeriumis koostamisel, õppe- ja teadustöö poolelt süütas uuele ülikoolile 25. veebruaril rohelise tule kõrghariduse hindamise nõukogu.
Tallinna Ülikooli moodustavad neli akadeemilist asutust: Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Ajaloo Instituut. Hiljem peaks sõlmima assotsieerumislepingu ka Eesti Kunstiakadeemia.
Tallinna Ülikooli projektijuhi Leif Kalevi sõnul tähendab liitumine üliõpilastele esmalt valikute suurenemist – nad saavad vabamalt võtta varem teise kõrgkooli all olnud loengukursusi, vormistamata väljastpoolt tulijale vajalikke pabereid.
Tallinna Ülikool võtab automaatselt üle need liituvate koolide õppekavad, mis on täielikult akrediteeritud. «Meie selge soov on olnud see, et Tallinna Ülikooli lähevad üle tugevad õppekavad ja need, kus on murekohti, tuleb enne läbi vaadata,» selgitas Heidmets.
Kalev märkis, et ühinemine aitab tugevdada õppe taset, sest ühendada saab varem eri koolides sarnaseid erialasid õpetanud õppejõudude oskused.
Ülikooli töötajate täpsest arvust ei soovinud osapooled eile rääkida. Heidmets tõdes BNSile, et ühisesse organisatsiooni koondumine tähendab paratamatult personali mõõdukat koondamist. «Pole ju mõtet pidada näiteks mitut eraldiseisvat raamatupidamist,» sõnas ta.
Kalev märkis, et Tallinna Ülikool peaks tooma kasu ka ühinevate asutuste teadlastele, kellele suurem ja tugevam seljatagune annab paremad eelised uurimistööks. Lisandub teisigi suurusest tulenevaid hüvesid – näiteks saab korraga käiku lasta suuremaid investeeringuid.
Oma nägu nelja aastaga
Heidmets rääkis, et ülikool loodab oma näo välja kujundada nelja aastaga. Ta märkis, et kõike tulevast ülikooli puudutavat ei saagi ette planeerida.
«On ju selge, et see ei ole seinast seina klassikaline universaalne ülikool õigusteaduskonnast arstiteaduskonnani,» ütles Heidmets. «Olen ammu välja pakkunud, et Tallinnas võiks pikemas perspektiivis välja kujuneda kaks spetsialiseerunud ülikooli, tehnika- ja tehnoloogiaülikool, ja teine, mis õpetaks pehmemaid valdkondi.»
Füüsiliselt hakkab uus ülikool põhiosas paiknema ülikoolilinnakus, mis moodustub pedagoogikaülikooli baasil. Samas kvartalis algab sel aastal ka ülikooli uue hoone ehitus.
Ühinemisel lähevad ajalukku nimed Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Ajaloo Instituut, alles jääb ühtne avalik-õiguslik juriidiline isik Tallinna Ülikool.
Kalev rääkis, et Eesti Kunstiakadeemia soovib Tallinna Ülikooliga liita vaid õppe- ja teadustöö, kuid jätta eraldiseisvaks majanduspoole, nagu eelarve, kinnisvara jms.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Tallinna Ülikool
Tallinna Ülikool alustab peatselt
11.03.2004 00:01Ülo Mattheus, poliitikareporter
Anu Mõistlik, toimetaja
Ühe liituja, Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets rääkis, et esialgu oli plaanis ülikool avada juba 1. septembril, kuid bürokraatlikud takistused lükkasid ametliku avamise õppeaasta sisse.
Praeguseks on õppeasutuse loomiseks vajalikud ülikooliseaduse muudatused haridus- ja teadusministeeriumis koostamisel, õppe- ja teadustöö poolelt süütas uuele ülikoolile 25. veebruaril rohelise tule kõrghariduse hindamise nõukogu.
Tallinna Ülikooli moodustavad neli akadeemilist asutust: Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Ajaloo Instituut. Hiljem peaks sõlmima assotsieerumislepingu ka Eesti Kunstiakadeemia.
Tallinna Ülikooli projektijuhi Leif Kalevi sõnul tähendab liitumine üliõpilastele esmalt valikute suurenemist – nad saavad vabamalt võtta varem teise kõrgkooli all olnud loengukursusi, vormistamata väljastpoolt tulijale vajalikke pabereid.
Tallinna Ülikool võtab automaatselt üle need liituvate koolide õppekavad, mis on täielikult akrediteeritud. «Meie selge soov on olnud see, et Tallinna Ülikooli lähevad üle tugevad õppekavad ja need, kus on murekohti, tuleb enne läbi vaadata,» selgitas Heidmets.
Kalev märkis, et ühinemine aitab tugevdada õppe taset, sest ühendada saab varem eri koolides sarnaseid erialasid õpetanud õppejõudude oskused.
Ülikooli töötajate täpsest arvust ei soovinud osapooled eile rääkida. Heidmets tõdes BNSile, et ühisesse organisatsiooni koondumine tähendab paratamatult personali mõõdukat koondamist. «Pole ju mõtet pidada näiteks mitut eraldiseisvat raamatupidamist,» sõnas ta.
Kalev märkis, et Tallinna Ülikool peaks tooma kasu ka ühinevate asutuste teadlastele, kellele suurem ja tugevam seljatagune annab paremad eelised uurimistööks. Lisandub teisigi suurusest tulenevaid hüvesid – näiteks saab korraga käiku lasta suuremaid investeeringuid.
Oma nägu nelja aastaga
Heidmets rääkis, et ülikool loodab oma näo välja kujundada nelja aastaga. Ta märkis, et kõike tulevast ülikooli puudutavat ei saagi ette planeerida.
«On ju selge, et see ei ole seinast seina klassikaline universaalne ülikool õigusteaduskonnast arstiteaduskonnani,» ütles Heidmets. «Olen ammu välja pakkunud, et Tallinnas võiks pikemas perspektiivis välja kujuneda kaks spetsialiseerunud ülikooli, tehnika- ja tehnoloogiaülikool, ja teine, mis õpetaks pehmemaid valdkondi.»
Füüsiliselt hakkab uus ülikool põhiosas paiknema ülikoolilinnakus, mis moodustub pedagoogikaülikooli baasil. Samas kvartalis algab sel aastal ka ülikooli uue hoone ehitus.
Ühinemisel lähevad ajalukku nimed Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Ajaloo Instituut, alles jääb ühtne avalik-õiguslik juriidiline isik Tallinna Ülikool.
Kalev rääkis, et Eesti Kunstiakadeemia soovib Tallinna Ülikooliga liita vaid õppe- ja teadustöö, kuid jätta eraldiseisvaks majanduspoole, nagu eelarve, kinnisvara jms.