ODAV JAKK SOBIB HÄSTI: Paljudes teise ringi poodides saab end riidesse panna uskumatult soodsalt. Näiteks see selga proovitud kantud jakk sobis hästi ja läks kohe kaubaks. Maksis kõigest 5 krooni. Foto: Aldo LuudTeine nädal 5000kroonise kuusissetulekuga on selja-taga. Eluvaim on sees ja kõht tihti ei korisegi. Endale võib lubada isegi mõne riidehilbu: 5kroonine maitsekas jakk kaltsupoest sobib hästi.
Veel on alles 856 krooni.
Plaan on lihtne: proovida järele, kuidas õnnestub 5000kroonise kuusissetulekuga ära elada. Üks kuu, üks inimene, üks summa. Keegi pole seda rahapatakat mulle niisama pihku pistnud, vaid kogu raha tuleb oma taskust ja on ausa tööga teenitud.
Kui esimene nädal tõi klombi kurku ja pani peast haarama (koos maksude tasumisega kulus 3448 krooni!), siis teine nädal möödus palju säästlikumalt. Aga siiski mitte inimlikult.
Nädalaga läks 696 krooni nagu viuhti. Oh.
Kartulitele kulus 25, rohtudele 129 krooni
Esmaspäev, 28. jaanuar. Kodus Saku korterelamu ees käib vahel oma toodangut müümas üks talunik. Hea, et kohalik toidukraam niimoodi otse treppi tuuakse.
“Mis kartul maksab?”
“Viis krooni kilo,” teatab põllumees.
“Hinda alla ei saa?”
“Ei saa.”
“Teeme siis viis kilo. Aga porgand?”
“Kaheksa krooni kilo. Ei lase hinda alla.”
“Selge. Võtame kilo porgandeid.”
Niimoodi see 33 krooni läkski. Aga kartulipuder koos porganditükikestega tuli hea, jätkus kaheks päevaks. Kartulit jäi veel alles, mõni porgand ka.
Kui raha napib, siis peab ju alati mingi jama kaelas olema. Mingi põletik on sees. Kuuajaline antibiootikumikuur tuleb läbi teha. Tohter kirjutas rohud välja, need maksid 129 krooni. Ja see oli veel soodushinnaga!
Teisipäev, 29. jaanuar. Täna kulus Saku Säästumarketis 109 krooni ja 65 senti. Raha läks palju, aga tegelikult ei ostnud ju suurt midagi.
Täna läks priiskamiseks: 400 g kanahakkliha maksis kogunisti 31 krooni ja 50 senti! Seemneleib (310 g) maksis 10 krooni ja 50 senti, keedusink (125 g) 10 krooni ja 50 senti, 3 banaani 9 krooni ja 65 senti, kodujuust makraga (200 g) 9 krooni ja 90 senti, liiter piima (2,5%) 9 krooni ja 20 senti, kummeliteepakid (20 tk) 7 krooni ja 90 senti, hapukoor (250 g) 6 krooni ja 50 senti, rosina-pähklisegu (150 g) 5 krooni ja 90 senti, makaronid (400 g) 5 krooni ja 90 senti, 1 apelsin 2 krooni ja 20 senti.
Kanahakkliha sai segatud küll makaronidega, küll praekartulitega. Kodujuust hommikuks, pähklid-rosinad ja banaan töö juurde lõunaks.
Kaltsupood päästis hädast: 5 krooniga sai jaki
Kolmapäev, 30. jaanuar. Täna sai töökohustuste tõttu Lõuna-Eesti maakondi väisatud ning lõunaajal pattu tehtud – planeerimata väljaminek toidule. Toitumisspetsialistid nüüd muidugi pahandaksid, aga ausõna: nälg näpistas, raha nappis, kiire oli ja paremat võimalust ei leidnud.
Nimelt sai Rõngu poest lõunaks ostetud üks lihapirukas (6 krooni), lehesai (4 krooni ja 30 senti), mahlajook (8 krooni ja 90 senti) ning banaan (4 krooni ja 90 senti.) Kokku 24 krooni ja 10 senti.
See-eest Elvas vedas topelt. Ühes teise ringi poes hakkas silma täiesti normaalne ja viisakas must jakk. Hind kõigest 5 krooni! Kohe läks kaubaks.
Oleks vaid rohkem raha, oleks seal ennast 100 krooni eest tipp-topp riidesse sättinud. Kõlakas, et väikeste kohtade kaltsupoes saab ennast odavamalt (tihti ka maitsekamalt) riidesse panna, leidis kinnitust. Aga eks muidugi kõik on ju maitse asi.
Raha oleks vaja. Kuid nagu alati, ei võitnud ka seekord Viking Lottoga (10 krooni) mitte midagi.
Neljapäev, 31. jaanuar. Head kolleegid on abivalmid ja kostitavad vahel töökaaslasi.
Üks: “Mine võta laua pealt õunu, oma aia toodang!” Pakkumist tuli kasutada.
Teine: “Ma tõin sulle kaks küpsist.” Ja pani need lauale.
Lõunaajal tugevast kõhtutäitvast päevapraest või -supist või lausa mõlemast ei ole mõtet unistadagi. Kuid lõhnad on küll head, kui mõni kolleeg mikrolaineahjus seašnitslit ja kartuleid soojendab.
Peab toime tulema kahe söömaajaga – hommikuse ja õhtusega. Kodus. Töö juures saab lubada üksnes näksimist: pähklid-rosinad või üks banaan või tükike tumedat šokolaadi.
Raha oleks kohe hädasti vaja. Kuid nagu alati, ei aidanud
Bingo Loto (15 krooni) ka seekord.
Naaber kutsus sauna ja andis veel mett kaasa
Reede, 1. veebruar. Täna läks Saku Säästumarketis 70 krooni ja 30 senti. Rassolniku purgisupp (530 g) maksis 13 krooni ja 90 senti, virsiku-aprikoosi joogijogurt (1 kg) 11 krooni ja 90 senti, seemneleib (310 g) maksis 10 krooni ja 50 senti, liiter piima (2,5%) 9 krooni ja 20 senti, 3 pakki kiirnuudleid (kokku 150 g) 6 krooni ja 30 senti. Lisaks veel 1 tomat, 1 apelsin ja 3 kiivit.
Laupäev, 2. veebruar. Täna oli naabril sünnipäev. Kaasa sai võetud ilus 32kroonine potilill (sünnipäevalapsele) ja 12kroonine alkoholivabaõlu (endale sauna jaoks).
Investeering tasus end kuhjaga ära: saun oli hea ning laud oli lookas nii lõuna- kui ka õhtusöögiajal. Vahest oleks pidanud hommikuni jääma?
Naaber andis hea soovituse: sügisel Saku taha metsa seenele ja metsaannid purki! Ei siis nälg näpista. Ja sügisel oleks mõttekam mõne taluniku käest suuremas koguses kartulit võtta. Pidi tulema odavam, kui hiljem kilokaupa osta. Aga kust see raha suure koguse jaoks võetakse?
Hea naaber andis veel purgitäie mettki kaasa. No et ikka talve üle elaks. Küll elab.
Pühapäev, 3. veebruar. Täna läks poes 25 krooni ja 95 senti: liiter piima (2,5%) 9 krooni ja 20 senti, 2 banaani 6 krooni ja 65 senti, rosina-pähklisegu (150 g) 5 krooni ja 90 senti (töö juurde lõunanäksimiseks) ja 2 pakki kiirnuudleid (kokku 100 g) 4 krooni ja 20 senti.
Õhtul pilk rahakotti: 856 krooni on alles. Kuid kaks nädalat on veel ees.
Jumal tänatud, et päevinäinud kodumasinate asemele praegu uusi osta pole vaja. Töötavad täiesti rahuldavalt.
Üle õla: ptüi-ptüi-ptüi.
Aga seep hakkab otsa saama, pesupulber, suhkur, toiduõli, ketšup.
Järgmise esmaspäevani.
xxx
1. Elu 5000 krooniga kuus: nädalaga 3500 krooni läinud
40 KROONI 90 SENTI: Just nii palju läks maksma kõige odavam poeskäik. Tollest lihtsast toidukraamist jätkus kaheks päevaks.
Tairo LutterEsimene nädal 5000kroonise kuusissetulekuga on seljataga. Nälg ei näpista ning eluisu läinud pole, aga nutt tuleb sellegipoolest kurku – pärast maksete tasumist ja arsti juures käimist on alles kõigest 1500 krooni.
Plaan on lihtne: proovida järele, kuidas õnnestub 5000kroonise palgaga ära elada. Üks kuu, üks inimene, üks summa. Keegi pole seda rahapatakat mulle niisama pihku pistnud, vaid kogu raha tuleb oma taskust ja on ausa tööga teenitud.
Esimene nädal tõi klombi kurku ja pani peast haarama: kuidas kuu aega elus püsida, kui juba on 3500 krooni läinud?
Oh.
2144 krooni peavarju eest
Saagu mis saab, jäägu või kõht tühjaks, aga kommunaalmaksed tuleb ära maksta.
2144 krooni. See on detsembri arve Saku kahetoalise keskküttega korteri eest.
Pool summast läheb keskküttele. Prügivedu nõuab 77, elekter veidi üle 100, külm vesi 78 ja soe 147 krooni. Ja mingisuguse üldvee eest veel 79 krooni (aasta kohta). Mis üldvesi, kui veemõõtjad on (ühistu kontrollitud) köögis ja vannitoas olemas? Ülejäänu arvest moodustavad korteriühistu võetud laenu makse, remondifond, tehnohooldus jms.
Korter on see-eest aus ja hea. Suvel ehk kütmata ajal on arve tervelt poole väiksem. Lohutus seegi.
455 krooni – TV, telefoni ja interneti eest. Väga palju. Võiks ju sellest loobuda, aga ei saa, sest lepingu ennetähtaegne tühistamine läheks veel kallimaks (trahv ja seadmete väljaostmine). Jama kui palju.
Arsti juures käimine tuli natuke odavam. Tallinna kesklinna meestekliinikusse oli aeg juba mullu kinni pandud. No oli vaja minna. Oleks aga teadnud, et see maksab 400 krooni…
Esmaspäeva õhtuks oli 3000 krooni kadunud nagu viuhti. Ühe päevaga!
Miks on poes kurb käia?
Poes käia on kurb. Kuidagi imelik. Miski kripeldab hinges, kui teised ostlejad lükkavad enda ees ostukäru, mis kubiseb heast-paremast.
Või äkki on nad kõik sellised, kes ostavad korraga nädala varu ära? Tühjagi – paljud on iga päev ühed ja samad näod. Küll mõni ikka elab hästi!
Sakus on kolm toidupoodi. Nädala jooksul sai seal käidud neli korda ja kokku kulus kõhutäite peale 202 krooni. Kõige kallim toidukorv maksis 57 krooni 90 senti.
Tatrakilost (12.90 krooni) jätkus 2,5 päevaks, 400 grammist odavatest pelmeenidest (8.90) poolteiseks. Käraka peale ei lähe õnneks sentigi.
Vahel ostan söögikraami linnast. Tuleb rahakotile kergem. Reedel sai ühes odavas kesklinnapoes 41 krooniga hakkama: leib (280 g) 3 krooni 50 senti, jogurt (125 g) 3 krooni 90 senti, liiter piima (2,5%) 9 krooni 50 senti, üks banaan 3 krooni, paprikavorstiviilud (150 g) 8 krooni 90 senti, makaronid (400 g) 5 krooni 90 senti, porgandid (500 g) 6 krooni 20 senti.
Sellest laarist jätkus peaaegu kaheks päevaks! Paprikavorsti sai nii leivale pandud kui ka makaronide sekka segatud. Ja võid-margariini pole ju hädasti vaja.
Kuid raamatu ostmisest võib vaid unistada. Isegi Eesti Päevalehe odav teos (Hemingway “Ja päike tõuseb”) maksab 85 krooni. Ehk leiab selle raamatukogust.
Laguneva hamba jaoks vaja 4000 krooni!
Autot ei ole. Seega tuleb ühissõidukit kasutada.
Sakust Tallinna tööle käimine on kallis lõbu. Üks ots liinitaksoga maksab 25, bussiga 20 ja rongiga 15 krooni.
Jääb üle viimane. Kuigi ka rongisõidu peale kulub nädalaga 150 krooni. Tallinnas sõidupiletit osta ei jaksa, rääkimata kuukaardist. Seega peab linnas jala käima. Aga ongi hea – tuleb odavam ja saab end ka liigutada.
Tervise eest peabki hoolt kandma. Maksku see mis maksab. Saku spordikeskuses on see õnneks suhteliselt odav: vallakodanik saab 1,5tunnise jõusaalitreeningu teha 30 krooniga. Üle kahe korra nädalas seda aga endale lubada ei saa. Õnneks on ka kodulähedases metsas hea sportida.
Aga kevadeks oleks vaja uusi dressipükse ja spordijalatseid – lagunevad teised.
Laguneb ka üks hammas. Hambaarst vaatas hiljuti suu üle ja üks hammas ei meeldinud talle kohe üldse.
“Tuleb panna hambakroon,” oli ta resoluutne.
“Mis see maksab?”
“4000 krooni, kui teha portselanist.”
“Kuidas palun?”
“2000, kui plastmassist.”
Jääb ära! Kust see raha võetakse?
Ei aidanud ka päästerõngad: Viking Lotto (10 krooni) ega Bingo Lotoga (15) ei võitnud mitte midagi. Nagu tavaliselt.
1552 krooni on alles. Kolm nädalat on veel ees.
Järgmise esmaspäevani.
Esimese nädala kulutused
2144 krooni – kahetoalise keskküttega korteri kommunaalkulu
455 – TV, telefon ja internet
400 – visiit meestekliinikusse
202 – toit
150 – rongiga Sakust Tallinna tööle ja tagasi
60 – kaks jõusaalitreeningut Saku spordikeskuses
25 – lotopiletid
12 – lilleõis sünnipäevalapsele
Sünnipäeval sai kõhu täis
Head sõbrad on abivalmis ja kostitavad – reedel sai käidud ühel sünnipäeval. Kingiks viidud roosa roos (12 krooni!) tasus end kuhjaga ära, sest sünnipäevalaps mossitama ei hakanud, vaid juhatas hoopis lookas laua äärde – kanaliha, hulk maitsvaid salateid, heeringas sibula- ja hapukoorekastmes, rummikook… Sel nädalavahetusel on sünnipäev naabril. Peab vist jälle minema?
Uudised
VE: Suviste, Maarius: ajakirjanik-ellujäämiskursuslane
04.02.2008, www.sloleht.ee
ODAV JAKK SOBIB HÄSTI: Paljudes teise ringi poodides saab end riidesse panna uskumatult soodsalt. Näiteks see selga proovitud kantud jakk sobis hästi ja läks kohe kaubaks. Maksis kõigest 5 krooni. Foto: Aldo Luud
Teine nädal 5000kroonise kuusissetulekuga on selja-taga. Eluvaim on sees ja kõht tihti ei korisegi. Endale võib lubada isegi mõne riidehilbu: 5kroonine maitsekas jakk kaltsupoest sobib hästi.
Veel on alles 856 krooni.
Plaan on lihtne: proovida järele, kuidas õnnestub 5000kroonise kuusissetulekuga ära elada. Üks kuu, üks inimene, üks summa. Keegi pole seda rahapatakat mulle niisama pihku pistnud, vaid kogu raha tuleb oma taskust ja on ausa tööga teenitud.
Kui esimene nädal tõi klombi kurku ja pani peast haarama (koos maksude tasumisega kulus 3448 krooni!), siis teine nädal möödus palju säästlikumalt. Aga siiski mitte inimlikult.
Nädalaga läks 696 krooni nagu viuhti. Oh.
Kartulitele kulus 25, rohtudele 129 krooni
Esmaspäev, 28. jaanuar. Kodus Saku korterelamu ees käib vahel oma toodangut müümas üks talunik. Hea, et kohalik toidukraam niimoodi otse treppi tuuakse.
“Mis kartul maksab?”
“Viis krooni kilo,” teatab põllumees.
“Hinda alla ei saa?”
“Ei saa.”
“Teeme siis viis kilo. Aga porgand?”
“Kaheksa krooni kilo. Ei lase hinda alla.”
“Selge. Võtame kilo porgandeid.”
Niimoodi see 33 krooni läkski. Aga kartulipuder koos porganditükikestega tuli hea, jätkus kaheks päevaks. Kartulit jäi veel alles, mõni porgand ka.
Kui raha napib, siis peab ju alati mingi jama kaelas olema. Mingi põletik on sees. Kuuajaline antibiootikumikuur tuleb läbi teha. Tohter kirjutas rohud välja, need maksid 129 krooni. Ja see oli veel soodushinnaga!
Teisipäev, 29. jaanuar. Täna kulus Saku Säästumarketis 109 krooni ja 65 senti. Raha läks palju, aga tegelikult ei ostnud ju suurt midagi.
Täna läks priiskamiseks: 400 g kanahakkliha maksis kogunisti 31 krooni ja 50 senti! Seemneleib (310 g) maksis 10 krooni ja 50 senti, keedusink (125 g) 10 krooni ja 50 senti, 3 banaani 9 krooni ja 65 senti, kodujuust makraga (200 g) 9 krooni ja 90 senti, liiter piima (2,5%) 9 krooni ja 20 senti, kummeliteepakid (20 tk) 7 krooni ja 90 senti, hapukoor (250 g) 6 krooni ja 50 senti, rosina-pähklisegu (150 g) 5 krooni ja 90 senti, makaronid (400 g) 5 krooni ja 90 senti, 1 apelsin 2 krooni ja 20 senti.
Kanahakkliha sai segatud küll makaronidega, küll praekartulitega. Kodujuust hommikuks, pähklid-rosinad ja banaan töö juurde lõunaks.
Kaltsupood päästis hädast: 5 krooniga sai jaki
Kolmapäev, 30. jaanuar. Täna sai töökohustuste tõttu Lõuna-Eesti maakondi väisatud ning lõunaajal pattu tehtud – planeerimata väljaminek toidule. Toitumisspetsialistid nüüd muidugi pahandaksid, aga ausõna: nälg näpistas, raha nappis, kiire oli ja paremat võimalust ei leidnud.
Nimelt sai Rõngu poest lõunaks ostetud üks lihapirukas (6 krooni), lehesai (4 krooni ja 30 senti), mahlajook (8 krooni ja 90 senti) ning banaan (4 krooni ja 90 senti.) Kokku 24 krooni ja 10 senti.
See-eest Elvas vedas topelt. Ühes teise ringi poes hakkas silma täiesti normaalne ja viisakas must jakk. Hind kõigest 5 krooni! Kohe läks kaubaks.
Oleks vaid rohkem raha, oleks seal ennast 100 krooni eest tipp-topp riidesse sättinud. Kõlakas, et väikeste kohtade kaltsupoes saab ennast odavamalt (tihti ka maitsekamalt) riidesse panna, leidis kinnitust. Aga eks muidugi kõik on ju maitse asi.
Raha oleks vaja. Kuid nagu alati, ei võitnud ka seekord Viking Lottoga (10 krooni) mitte midagi.
Neljapäev, 31. jaanuar. Head kolleegid on abivalmid ja kostitavad vahel töökaaslasi.
Üks: “Mine võta laua pealt õunu, oma aia toodang!” Pakkumist tuli kasutada.
Teine: “Ma tõin sulle kaks küpsist.” Ja pani need lauale.
Lõunaajal tugevast kõhtutäitvast päevapraest või -supist või lausa mõlemast ei ole mõtet unistadagi. Kuid lõhnad on küll head, kui mõni kolleeg mikrolaineahjus seašnitslit ja kartuleid soojendab.
Peab toime tulema kahe söömaajaga – hommikuse ja õhtusega. Kodus. Töö juures saab lubada üksnes näksimist: pähklid-rosinad või üks banaan või tükike tumedat šokolaadi.
Raha oleks kohe hädasti vaja. Kuid nagu alati, ei aidanud
Bingo Loto (15 krooni) ka seekord.
Naaber kutsus sauna ja andis veel mett kaasa
Reede, 1. veebruar. Täna läks Saku Säästumarketis 70 krooni ja 30 senti. Rassolniku purgisupp (530 g) maksis 13 krooni ja 90 senti, virsiku-aprikoosi joogijogurt (1 kg) 11 krooni ja 90 senti, seemneleib (310 g) maksis 10 krooni ja 50 senti, liiter piima (2,5%) 9 krooni ja 20 senti, 3 pakki kiirnuudleid (kokku 150 g) 6 krooni ja 30 senti. Lisaks veel 1 tomat, 1 apelsin ja 3 kiivit.
Laupäev, 2. veebruar. Täna oli naabril sünnipäev. Kaasa sai võetud ilus 32kroonine potilill (sünnipäevalapsele) ja 12kroonine alkoholivabaõlu (endale sauna jaoks).
Investeering tasus end kuhjaga ära: saun oli hea ning laud oli lookas nii lõuna- kui ka õhtusöögiajal. Vahest oleks pidanud hommikuni jääma?
Naaber andis hea soovituse: sügisel Saku taha metsa seenele ja metsaannid purki! Ei siis nälg näpista. Ja sügisel oleks mõttekam mõne taluniku käest suuremas koguses kartulit võtta. Pidi tulema odavam, kui hiljem kilokaupa osta. Aga kust see raha suure koguse jaoks võetakse?
Hea naaber andis veel purgitäie mettki kaasa. No et ikka talve üle elaks. Küll elab.
Pühapäev, 3. veebruar. Täna läks poes 25 krooni ja 95 senti: liiter piima (2,5%) 9 krooni ja 20 senti, 2 banaani 6 krooni ja 65 senti, rosina-pähklisegu (150 g) 5 krooni ja 90 senti (töö juurde lõunanäksimiseks) ja 2 pakki kiirnuudleid (kokku 100 g) 4 krooni ja 20 senti.
Õhtul pilk rahakotti: 856 krooni on alles. Kuid kaks nädalat on veel ees.
Jumal tänatud, et päevinäinud kodumasinate asemele praegu uusi osta pole vaja. Töötavad täiesti rahuldavalt.
Üle õla: ptüi-ptüi-ptüi.
Aga seep hakkab otsa saama, pesupulber, suhkur, toiduõli, ketšup.
Järgmise esmaspäevani.
xxx
28.02.2008, www.sloleht.ee
40 KROONI 90 SENTI: Just nii palju läks maksma kõige odavam poeskäik. Tollest lihtsast toidukraamist jätkus kaheks päevaks.
Tairo Lutter
Esimene nädal 5000kroonise kuusissetulekuga on seljataga. Nälg ei näpista ning eluisu läinud pole, aga nutt tuleb sellegipoolest kurku – pärast maksete tasumist ja arsti juures käimist on alles kõigest 1500 krooni.
Plaan on lihtne: proovida järele, kuidas õnnestub 5000kroonise palgaga ära elada. Üks kuu, üks inimene, üks summa. Keegi pole seda rahapatakat mulle niisama pihku pistnud, vaid kogu raha tuleb oma taskust ja on ausa tööga teenitud.
Esimene nädal tõi klombi kurku ja pani peast haarama: kuidas kuu aega elus püsida, kui juba on 3500 krooni läinud?
Oh.
2144 krooni peavarju eest
Saagu mis saab, jäägu või kõht tühjaks, aga kommunaalmaksed tuleb ära maksta.
2144 krooni. See on detsembri arve Saku kahetoalise keskküttega korteri eest.
Pool summast läheb keskküttele. Prügivedu nõuab 77, elekter veidi üle 100, külm vesi 78 ja soe 147 krooni. Ja mingisuguse üldvee eest veel 79 krooni (aasta kohta). Mis üldvesi, kui veemõõtjad on (ühistu kontrollitud) köögis ja vannitoas olemas? Ülejäänu arvest moodustavad korteriühistu võetud laenu makse, remondifond, tehnohooldus jms.
Korter on see-eest aus ja hea. Suvel ehk kütmata ajal on arve tervelt poole väiksem. Lohutus seegi.
455 krooni – TV, telefoni ja interneti eest. Väga palju. Võiks ju sellest loobuda, aga ei saa, sest lepingu ennetähtaegne tühistamine läheks veel kallimaks (trahv ja seadmete väljaostmine). Jama kui palju.
Arsti juures käimine tuli natuke odavam. Tallinna kesklinna meestekliinikusse oli aeg juba mullu kinni pandud. No oli vaja minna. Oleks aga teadnud, et see maksab 400 krooni…
Esmaspäeva õhtuks oli 3000 krooni kadunud nagu viuhti. Ühe päevaga!
Miks on poes kurb käia?
Poes käia on kurb. Kuidagi imelik. Miski kripeldab hinges, kui teised ostlejad lükkavad enda ees ostukäru, mis kubiseb heast-paremast.
Või äkki on nad kõik sellised, kes ostavad korraga nädala varu ära? Tühjagi – paljud on iga päev ühed ja samad näod. Küll mõni ikka elab hästi!
Sakus on kolm toidupoodi. Nädala jooksul sai seal käidud neli korda ja kokku kulus kõhutäite peale 202 krooni. Kõige kallim toidukorv maksis 57 krooni 90 senti.
Tatrakilost (12.90 krooni) jätkus 2,5 päevaks, 400 grammist odavatest pelmeenidest (8.90) poolteiseks. Käraka peale ei lähe õnneks sentigi.
Vahel ostan söögikraami linnast. Tuleb rahakotile kergem. Reedel sai ühes odavas kesklinnapoes 41 krooniga hakkama: leib (280 g) 3 krooni 50 senti, jogurt (125 g) 3 krooni 90 senti, liiter piima (2,5%) 9 krooni 50 senti, üks banaan 3 krooni, paprikavorstiviilud (150 g) 8 krooni 90 senti, makaronid (400 g) 5 krooni 90 senti, porgandid (500 g) 6 krooni 20 senti.
Sellest laarist jätkus peaaegu kaheks päevaks! Paprikavorsti sai nii leivale pandud kui ka makaronide sekka segatud. Ja võid-margariini pole ju hädasti vaja.
Kuid raamatu ostmisest võib vaid unistada. Isegi Eesti Päevalehe odav teos (Hemingway “Ja päike tõuseb”) maksab 85 krooni. Ehk leiab selle raamatukogust.
Laguneva hamba jaoks vaja 4000 krooni!
Autot ei ole. Seega tuleb ühissõidukit kasutada.
Sakust Tallinna tööle käimine on kallis lõbu. Üks ots liinitaksoga maksab 25, bussiga 20 ja rongiga 15 krooni.
Jääb üle viimane. Kuigi ka rongisõidu peale kulub nädalaga 150 krooni. Tallinnas sõidupiletit osta ei jaksa, rääkimata kuukaardist. Seega peab linnas jala käima. Aga ongi hea – tuleb odavam ja saab end ka liigutada.
Tervise eest peabki hoolt kandma. Maksku see mis maksab. Saku spordikeskuses on see õnneks suhteliselt odav: vallakodanik saab 1,5tunnise jõusaalitreeningu teha 30 krooniga. Üle kahe korra nädalas seda aga endale lubada ei saa. Õnneks on ka kodulähedases metsas hea sportida.
Aga kevadeks oleks vaja uusi dressipükse ja spordijalatseid – lagunevad teised.
Laguneb ka üks hammas. Hambaarst vaatas hiljuti suu üle ja üks hammas ei meeldinud talle kohe üldse.
“Tuleb panna hambakroon,” oli ta resoluutne.
“Mis see maksab?”
“4000 krooni, kui teha portselanist.”
“Kuidas palun?”
“2000, kui plastmassist.”
Jääb ära! Kust see raha võetakse?
Ei aidanud ka päästerõngad: Viking Lotto (10 krooni) ega Bingo Lotoga (15) ei võitnud mitte midagi. Nagu tavaliselt.
1552 krooni on alles. Kolm nädalat on veel ees.
Järgmise esmaspäevani.
Esimese nädala kulutused
2144 krooni – kahetoalise keskküttega korteri kommunaalkulu
455 – TV, telefon ja internet
400 – visiit meestekliinikusse
202 – toit
150 – rongiga Sakust Tallinna tööle ja tagasi
60 – kaks jõusaalitreeningut Saku spordikeskuses
25 – lotopiletid
12 – lilleõis sünnipäevalapsele
Sünnipäeval sai kõhu täis
Head sõbrad on abivalmis ja kostitavad – reedel sai käidud ühel sünnipäeval. Kingiks viidud roosa roos (12 krooni!) tasus end kuhjaga ära, sest sünnipäevalaps mossitama ei hakanud, vaid juhatas hoopis lookas laua äärde – kanaliha, hulk maitsvaid salateid, heeringas sibula- ja hapukoorekastmes, rummikook… Sel nädalavahetusel on sünnipäev naabril. Peab vist jälle minema?