|
90-aastane jäämurdja ristleb endiselt Tallinna sadamate vahel
07.01.2004 00:01Küllike Rooväli, PM reporter
 Eile tähistas Baltimaade ainsa sõjaeelse säilinud aurulaeva Suur Tõll meeskond ja laevaomanikust meremuuseumi pere laeva 90. sünnipäeva Admiraliteedi basseinis, kust laeval tuleb aga juba lähinädalatel lahkuda.
Ilmselt juba nädala-kahe pärast annab veteranlaev Vanasadamas otsad ning suundub vaid mõne kilomeetri kaugusele Patarei vangla juures olevasse Lennusadamasse.
Kuni pühapäevani saavad laeva tasuta külastada kõik huvilised, sest seejärel ei ava meremuuseumi filiaalina tegutsev Suur Tõll ilmselt tükk aega laiemale publikule uksi.
Kõiki 1988. aastal Venemaalt koju naasnud laeva «seik-lusi» on raske meelde tuletada ka laeva käekäigu eest hoolitsenud meremuuseumi töötajatel.
Muuseumi haldusjuht Tiit Einberg loetles ridamisi sadamaid, kus Suur Tõll pikemalt või lühemalt seisnud. Korra on laev külastanud Kotka merepäevi, seisnud vaatamisväärsusena Helsingis kai ääres ning veetnud supelsaksa kombel kuuma suve Pärnus. Kokku on Suurel Tõllul viimase 15 aasta jooksul tulnud kolida või rännata vähemalt tosin korda.
Raha otsustab saatuse
Jäämurdja 90. sünnipäeva tordil laiunud helesinisest suhkruvaabast veteväli jäi seda ahtamaks, mida lähemale jõudis nuga glasuurkorstnatega Suure Tõllu kujulisele suhkrulaevale. Täpselt niisama halastamatult kui liikus torti viilutav nuga, sõi aeg, muuseumi alaline rahanappus ja sadama huvipuudus vana laeva linnasüdame kalli kai äärest välja.
Leping Suure Tõllu Admiraliteedi basseinis hoidmiseks lõppes juba möödunud aastal ning Tallinna Sadam polnud kontrahti pikendamisest enam huvitatud.
Kuigi kolm aastat tagasi võis meremuuseumi direktor Urmas Dresen rahulolevalt kinnitada, et 15 aastat Tallinna, Pärnu ja Soome sadamates varju leidnud laev on nüüd viimaks lõplikult kodus, ei läinud kõik nii, nagu tollal loodeti: ligi miljonikroonine aastane kaimaks osutus muuseumile raskeks vankriks. Iga meeter kai ääres seisvat jäämurdjat maksis ööpäevas 26,3 krooni – seda ilma elektri, vee ja prügiveota.
Hind oli võrreldav iga päev rasket raha teenivate reisilaevade omaga, mille omanikud maksid kaks dollarit kaimeetrist. Kolme aastaga tõstis riik ühest taskust teise ainult kaimaksuna üle nelja miljoni krooni, kuid ikkagi tekkis võlg, mis on tänaseks klaaritud uue lepinguga.
«Kui Suur Tõll Admiraliteedi basseini kolis, süvendas muuseum basseini ja remontis kaid 1,3 miljoni krooni eest,» selgitas Dresen. «Nüüd nõustus sadam selle summa väärtuses kustutama meie võla, katma kuni kolimiseni seisukulud ja maksma meile osa raha tagasi laeva transpordiks ning Lennusadama kai kordategemiseks.»
Kui kolm aastat tagasi oli muuseumidirektoril unistused ka teiste ajalooliste laevade ja varade linnasüdames eksponeerimisest, siis nüüdseks on allveelaeva Lembit kaldaletõstmise kava taas edasi lükatud.
Tõll murrab taas jääd
Kuna väsimatul muuseumidirektoril õnnestus nüüdseks välja kaubelda kaikoht riigile kuuluvas Lennusadamas, on ka unistused ja plaanid uued. «Suurest Tõllust saab jälle sõna kõige otsesemas mõttes jäämurdja, kes peab rajama teed kogu meremuuseumi laevastikule,» kirjeldas Dresen. «Kõik see, mida me Eesti rahvale seni näidata pole saanud, peab saama väärilise koha.»
Lennusadamas näeb Dresen tulevikus meremuuseumi väikest laevastikku – praegu mereväe hoole all Miinisadamas konutavat Lembitut, allveearheoloogide uurimislaeva Mare ja patrullkaatrit Grif.
Viimased kaks on praegu mereakadeemia renditud kai ääres Pirital – olümpiakeskuse uus omanik polnud vanadest laevadest samuti huvitatud. Dresen ei välista, et laevade kollektsioon edaspidi suureneb – mereväega on käinud läbirääkimised miinilaev Kalevi üleandmiseks.
Dresen tahab Lembitu tulevikus tõsta vesilennukite angaaridesse. Samasse peaks ajapikku jõudma ka sajapealine miinikollektsioon, vanad ankrud, kümmekond suurtükki, endisaegsed paadimootorid ja paadid ning jääpurjekad. Muuseumil on Haapsalus varuks ehtne hülgeküttide paat ning restaureeritud Hai-klassi jaht.
Eile Suure Tõllu kõhu katlaruumideni läbi uurinud kultuuriminister Urmas Paet ütles, et on vestelnud laevast majandus- ja kommunikatsiooniministri Meelis Atoneniga. Too kinnitanud Paetile, et kuna AS Tallinna Sadam taotleb vaid kasumit, ei olda muuseumlaevast Admiraliteedi basseinis huvitatud.
Paet loodab, et praegu koostamisel olev ja juba palju kirgi kütnud Tallinna rannaala planeering võtab arvesse ka muuseumilaevastiku tulevase asupaiga Lennusadamas. «Tore oleks jalutada südalinnast viisteist minutit mööda merekallast ja jõuda meremuuseumi väljapanekuteni,» märkis Paet.
Kultuuriminister ütles eile vana laeva õnnitledes, et ootab tulevikus ühiskonnalt mitte ainult rahale mõtlemist. «Mõnes teises riigis oleks iga sadam uhke, et saab eksponeerida laeva, mis kannab riigi laevaregistris numbrit üks,» märkis Paet.
Luukas täitis lubaduse
Sama kinnitas ka seni ainus Suure Tõllu eraisikust toetaja ärimees Aadu Luukas, kes sai eile laeva kaptenikajuti restaureerimise eest Dresenilt kingiks Suure Tõllu pildi.
Luukas loodab, et sajandaks sünnipäevaks on laev täies sõidukorras.
Ärimees ütles, et laeva õige koht oleks Admiraliteedi basseinis ja laeva seal asumine oleks sadamale suur au. Luukas kuulus kuus aastat tagasi kultuuri- ja ühiskonnategelastest moodustatud Suure Tõllu sümboolsesse meeskonda, kellest kõik lubasid aidata ühe laevaruumi kordategemisel. Tänaseks on lubaduse täitnud vaid Luukas.
xxx
Täna peetakse aurik-jäälõhkuja Suur Tõll 90. sünnipäeva
 Veiko Pesur (06.01.2004)
 Pärast jäälõhkuja sünnipäeva viiakse ta Lennusadamasse
|
 |
|
Aurik-jäälõhkuja Suur Tõll saab 90-aastaseks.
Foto: PRIIT SIMSON |
|
Täna 90-aastaseks saav jäälõhkuja Suur Tõll seisab viimaseid nädalaid kesklinnas Admiraliteedi basseinis, juba jaanuari teisel poolel viiakse vanur Lennusadamasse, mille ala on üldplaneeringuga ette nähtud uuele meremuuseumile.
“Läheme Lennusadamasse, meremuuseumi ja Tallinna Sadama kokkulepe auriku hoidmiseks Admiraliteedi basseinis on lõppenud ning seda ei pikendatud,” märkis meremuuseumi direktor Urmas Dresen. “Alguses pannakse Suur Tõll n-ö nurgataguse kai äärde, kuid loodame, et tema viimisega seoses saame tulevikus ka teised muuseumilaevad sinna viia,” lisas ta. Suvel loodetakse aurik ka külastajatele avada.
Teised muuseumile kuuluvad ja Lennusadamasse viidavad alused on allveelaev Lembit, patrullkaater Griff ja allveearheoloogia uurimislaev Mare. Dresen ei välistanud, et muuseum võib annetustena endale veelgi muuseumiväärtusega laevu saada.
| SUUR TÕLL
• veeväljasurve 4579 tonni
• pikkus 74,4 meetrit
• laius 17,5 meetrit
• süvise maksimum 6,8 meetrit
• aurumasinate võimsus 5800 ind. hobujõudu
• 2 sõukruvi ahtris ja 1 vööris
|
Sünnipäevaks vettelaskmise aeg
Dreseni sõnul võib Suure Tõllu sünnipäevana vaadelda kaht päeva: auriku vettelaskmise või Tallinna jõudmise päeva. “Siiski peame õigemaks vettelaskmist, mis toimus aga tegelikult juba detsembris, aga siis ei olnud mahti sünnipäeva pidada,” ütles ta.
Saksa laevatehas Vulcan-Werke A. G. Stettini andis auriku proovisõitudeks üle 15. märtsil 1914. Tallinna jõudis laev juunis 1914.
1918 märtsis õnnestus soomlastel jäälõhkuja relvastatud ülevõtmine Vene vägedelt Helsingi lähedal. Vabadussõja algperioodil, 1919. aasta talvel tegi laev Wäinamöise nime all reise Helsingist Tallinna.
1922. aasta novembris loovutas Soome valitsus aluse Eestile, lähtudes Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu tingimustest. Laev sai nimeks Suur Tõll. Eesti suurima jäämurdjana kindlustas Suur Tõll laevaliiklust Tallinna lähistel Eesti iseseisvuse katkemiseni. Urmas Dreseni kinnitusel ei olnud toona pardal relvi. “Laev hoidis talvel laevateed kaubaliikumiseks lahti.”
Teise maailma abiristleja
1941. aastal võeti Tõll NSV Liidu Balti sõjalaevastiku koosseisu ning nimetati Volonetsiks. “Teise maailmasõja ajal sätiti aurikul vööri mõlemale küljele üles kahurid, laev oli toona arvel kolmanda klassi abiristlejana.
Äärmiselt hooldamata seisukorra juures olid ajaloolisel jäälõhkujal säilinud kõik kolm algset aurumasinat, kuus söekatelt oli asendatud 1952. aastal Soomes Lindholmeni firma õliküttekateldega.
Eesti sai auriku tagasi alles 1988. a oktoobris, 1992. aasta jaanuaris anti alusele Eesti laevaregistris number 001. Suur Tõll on ainus säilinud sõjaeelne aurulaev Baltimaades.
Laeva meeskond on kõikunud 68–76 inimese vahel, Teise maailmasõja ajal oli aga meeskonnas ligi sada meest. Praegu kuulub meeskonda 11 inimest, neist pidevalt on pardal 5–6.
Vanur on saanud kutseid vanade aurikute kogunemistele Läänemere sadamates, kuid rahapuudus takistab pääsemist sellistele üritustele. “Kuigi liikumisvõimalust ei ole meilt keegi ära võtnud, peab arvestama, et mujale saame minna ainult puksiiris,” nentis Dresen.
Juubeli tähistamine algab kell 15 Suure Tõllu pardal Admiraliteedi basseinis.
|
Uudised
VE: Suur Tõll – aurik-jäälõhkuja
90-aastane jäämurdja ristleb endiselt Tallinna sadamate vahel
07.01.2004 00:01Küllike Rooväli, PM reporter
Ilmselt juba nädala-kahe pärast annab veteranlaev Vanasadamas otsad ning suundub vaid mõne kilomeetri kaugusele Patarei vangla juures olevasse Lennusadamasse.
Kuni pühapäevani saavad laeva tasuta külastada kõik huvilised, sest seejärel ei ava meremuuseumi filiaalina tegutsev Suur Tõll ilmselt tükk aega laiemale publikule uksi.
Kõiki 1988. aastal Venemaalt koju naasnud laeva «seik-lusi» on raske meelde tuletada ka laeva käekäigu eest hoolitsenud meremuuseumi töötajatel.
Muuseumi haldusjuht Tiit Einberg loetles ridamisi sadamaid, kus Suur Tõll pikemalt või lühemalt seisnud. Korra on laev külastanud Kotka merepäevi, seisnud vaatamisväärsusena Helsingis kai ääres ning veetnud supelsaksa kombel kuuma suve Pärnus. Kokku on Suurel Tõllul viimase 15 aasta jooksul tulnud kolida või rännata vähemalt tosin korda.
Raha otsustab saatuse
Jäämurdja 90. sünnipäeva tordil laiunud helesinisest suhkruvaabast veteväli jäi seda ahtamaks, mida lähemale jõudis nuga glasuurkorstnatega Suure Tõllu kujulisele suhkrulaevale. Täpselt niisama halastamatult kui liikus torti viilutav nuga, sõi aeg, muuseumi alaline rahanappus ja sadama huvipuudus vana laeva linnasüdame kalli kai äärest välja.
Leping Suure Tõllu Admiraliteedi basseinis hoidmiseks lõppes juba möödunud aastal ning Tallinna Sadam polnud kontrahti pikendamisest enam huvitatud.
Kuigi kolm aastat tagasi võis meremuuseumi direktor Urmas Dresen rahulolevalt kinnitada, et 15 aastat Tallinna, Pärnu ja Soome sadamates varju leidnud laev on nüüd viimaks lõplikult kodus, ei läinud kõik nii, nagu tollal loodeti: ligi miljonikroonine aastane kaimaks osutus muuseumile raskeks vankriks. Iga meeter kai ääres seisvat jäämurdjat maksis ööpäevas 26,3 krooni – seda ilma elektri, vee ja prügiveota.
Hind oli võrreldav iga päev rasket raha teenivate reisilaevade omaga, mille omanikud maksid kaks dollarit kaimeetrist. Kolme aastaga tõstis riik ühest taskust teise ainult kaimaksuna üle nelja miljoni krooni, kuid ikkagi tekkis võlg, mis on tänaseks klaaritud uue lepinguga.
«Kui Suur Tõll Admiraliteedi basseini kolis, süvendas muuseum basseini ja remontis kaid 1,3 miljoni krooni eest,» selgitas Dresen. «Nüüd nõustus sadam selle summa väärtuses kustutama meie võla, katma kuni kolimiseni seisukulud ja maksma meile osa raha tagasi laeva transpordiks ning Lennusadama kai kordategemiseks.»
Kui kolm aastat tagasi oli muuseumidirektoril unistused ka teiste ajalooliste laevade ja varade linnasüdames eksponeerimisest, siis nüüdseks on allveelaeva Lembit kaldaletõstmise kava taas edasi lükatud.
Tõll murrab taas jääd
Kuna väsimatul muuseumidirektoril õnnestus nüüdseks välja kaubelda kaikoht riigile kuuluvas Lennusadamas, on ka unistused ja plaanid uued. «Suurest Tõllust saab jälle sõna kõige otsesemas mõttes jäämurdja, kes peab rajama teed kogu meremuuseumi laevastikule,» kirjeldas Dresen. «Kõik see, mida me Eesti rahvale seni näidata pole saanud, peab saama väärilise koha.»
Lennusadamas näeb Dresen tulevikus meremuuseumi väikest laevastikku – praegu mereväe hoole all Miinisadamas konutavat Lembitut, allveearheoloogide uurimislaeva Mare ja patrullkaatrit Grif.
Viimased kaks on praegu mereakadeemia renditud kai ääres Pirital – olümpiakeskuse uus omanik polnud vanadest laevadest samuti huvitatud. Dresen ei välista, et laevade kollektsioon edaspidi suureneb – mereväega on käinud läbirääkimised miinilaev Kalevi üleandmiseks.
Dresen tahab Lembitu tulevikus tõsta vesilennukite angaaridesse. Samasse peaks ajapikku jõudma ka sajapealine miinikollektsioon, vanad ankrud, kümmekond suurtükki, endisaegsed paadimootorid ja paadid ning jääpurjekad. Muuseumil on Haapsalus varuks ehtne hülgeküttide paat ning restaureeritud Hai-klassi jaht.
Eile Suure Tõllu kõhu katlaruumideni läbi uurinud kultuuriminister Urmas Paet ütles, et on vestelnud laevast majandus- ja kommunikatsiooniministri Meelis Atoneniga. Too kinnitanud Paetile, et kuna AS Tallinna Sadam taotleb vaid kasumit, ei olda muuseumlaevast Admiraliteedi basseinis huvitatud.
Paet loodab, et praegu koostamisel olev ja juba palju kirgi kütnud Tallinna rannaala planeering võtab arvesse ka muuseumilaevastiku tulevase asupaiga Lennusadamas. «Tore oleks jalutada südalinnast viisteist minutit mööda merekallast ja jõuda meremuuseumi väljapanekuteni,» märkis Paet.
Kultuuriminister ütles eile vana laeva õnnitledes, et ootab tulevikus ühiskonnalt mitte ainult rahale mõtlemist. «Mõnes teises riigis oleks iga sadam uhke, et saab eksponeerida laeva, mis kannab riigi laevaregistris numbrit üks,» märkis Paet.
Luukas täitis lubaduse
Sama kinnitas ka seni ainus Suure Tõllu eraisikust toetaja ärimees Aadu Luukas, kes sai eile laeva kaptenikajuti restaureerimise eest Dresenilt kingiks Suure Tõllu pildi.
Luukas loodab, et sajandaks sünnipäevaks on laev täies sõidukorras.
Ärimees ütles, et laeva õige koht oleks Admiraliteedi basseinis ja laeva seal asumine oleks sadamale suur au. Luukas kuulus kuus aastat tagasi kultuuri- ja ühiskonnategelastest moodustatud Suure Tõllu sümboolsesse meeskonda, kellest kõik lubasid aidata ühe laevaruumi kordategemisel. Tänaseks on lubaduse täitnud vaid Luukas.
xxx
Täna peetakse aurik-jäälõhkuja Suur Tõll 90. sünnipäeva
Veiko Pesur (06.01.2004)
Foto: PRIIT SIMSON
Täna 90-aastaseks saav jäälõhkuja Suur Tõll seisab viimaseid nädalaid kesklinnas Admiraliteedi basseinis, juba jaanuari teisel poolel viiakse vanur Lennusadamasse, mille ala on üldplaneeringuga ette nähtud uuele meremuuseumile.
“Läheme Lennusadamasse, meremuuseumi ja Tallinna Sadama kokkulepe auriku hoidmiseks Admiraliteedi basseinis on lõppenud ning seda ei pikendatud,” märkis meremuuseumi direktor Urmas Dresen. “Alguses pannakse Suur Tõll n-ö nurgataguse kai äärde, kuid loodame, et tema viimisega seoses saame tulevikus ka teised muuseumilaevad sinna viia,” lisas ta. Suvel loodetakse aurik ka külastajatele avada.
Teised muuseumile kuuluvad ja Lennusadamasse viidavad alused on allveelaev Lembit, patrullkaater Griff ja allveearheoloogia uurimislaev Mare. Dresen ei välistanud, et muuseum võib annetustena endale veelgi muuseumiväärtusega laevu saada.
• veeväljasurve 4579 tonni
• pikkus 74,4 meetrit
• laius 17,5 meetrit
• süvise maksimum 6,8 meetrit
• aurumasinate võimsus 5800 ind. hobujõudu
• 2 sõukruvi ahtris ja 1 vööris
Sünnipäevaks vettelaskmise aeg
Dreseni sõnul võib Suure Tõllu sünnipäevana vaadelda kaht päeva: auriku vettelaskmise või Tallinna jõudmise päeva. “Siiski peame õigemaks vettelaskmist, mis toimus aga tegelikult juba detsembris, aga siis ei olnud mahti sünnipäeva pidada,” ütles ta.
Saksa laevatehas Vulcan-Werke A. G. Stettini andis auriku proovisõitudeks üle 15. märtsil 1914. Tallinna jõudis laev juunis 1914.
1918 märtsis õnnestus soomlastel jäälõhkuja relvastatud ülevõtmine Vene vägedelt Helsingi lähedal. Vabadussõja algperioodil, 1919. aasta talvel tegi laev Wäinamöise nime all reise Helsingist Tallinna.
1922. aasta novembris loovutas Soome valitsus aluse Eestile, lähtudes Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu tingimustest. Laev sai nimeks Suur Tõll. Eesti suurima jäämurdjana kindlustas Suur Tõll laevaliiklust Tallinna lähistel Eesti iseseisvuse katkemiseni. Urmas Dreseni kinnitusel ei olnud toona pardal relvi. “Laev hoidis talvel laevateed kaubaliikumiseks lahti.”
Teise maailma abiristleja
1941. aastal võeti Tõll NSV Liidu Balti sõjalaevastiku koosseisu ning nimetati Volonetsiks. “Teise maailmasõja ajal sätiti aurikul vööri mõlemale küljele üles kahurid, laev oli toona arvel kolmanda klassi abiristlejana.
Äärmiselt hooldamata seisukorra juures olid ajaloolisel jäälõhkujal säilinud kõik kolm algset aurumasinat, kuus söekatelt oli asendatud 1952. aastal Soomes Lindholmeni firma õliküttekateldega.
Eesti sai auriku tagasi alles 1988. a oktoobris, 1992. aasta jaanuaris anti alusele Eesti laevaregistris number 001. Suur Tõll on ainus säilinud sõjaeelne aurulaev Baltimaades.
Laeva meeskond on kõikunud 68–76 inimese vahel, Teise maailmasõja ajal oli aga meeskonnas ligi sada meest. Praegu kuulub meeskonda 11 inimest, neist pidevalt on pardal 5–6.
Vanur on saanud kutseid vanade aurikute kogunemistele Läänemere sadamates, kuid rahapuudus takistab pääsemist sellistele üritustele. “Kuigi liikumisvõimalust ei ole meilt keegi ära võtnud, peab arvestama, et mujale saame minna ainult puksiiris,” nentis Dresen.
Juubeli tähistamine algab kell 15 Suure Tõllu pardal Admiraliteedi basseinis.
xxx
Suure Tõllu kolimine
26.01.2004 14:14PM Online
Leping Suure Tõllu Admiraliteedi basseinis hoidmiseks lõppes juba möödunud aastal ning Tallinna Sadam polnud selle pikendamisest enam huvitatud. Iga meeter kai ääres seisvat jäämurdjat maksis ööpäevas 26,3 krooni, lisaks elektri, vee- ja prügiveokulud.
«Suurest Tõllust saab jälle sõna kõige otsesemas mõttes jäämurdja, kes peab rajama teed kogu meremuuseumi laevastikule,» kirjeldas meremuuseumi direktor Urmas Dresen.
«Kõik see, mida me Eesti rahvale seni näidata pole saanud, peab saama väärilise koha,» loodab Dresen laeva uuele sadamapaigale.
Kokku on Suurel Tõllul viimase 15 aasta jooksul tulnud kolida või rännata vähemalt tosin korda.