Moldova kõige kuulsama valitseja Stefan III ehk Stefan Suure ja Püha (Stefan cel Mare si Sfant) surmast möödub 2. juulil 500 aastat.
Kui tema surmaaeg on kindlalt teada, siis sünniaastast polnud õrna aimugi. Kõige tõenäolisemaks on peetud 1430. aastate esimest poolt, “Eesti ent-süklopeedias” on tema sünni-ajaks märgitud “umbes 1435”.
Hiljuti esines sensatsioonilise teatega pensionärist paleograaf Alexandru Nikitici, väites, et on teada saanud Stefan III sünni-aasta. Nimelt olevat ta avastanud Ukraina Teaduste Akadeemia raamatukogust kaks Moldova ajaloo seisukohalt väärtuslikku ürikut.
Üks neist on ainulaadne kreeka-slaavi-moldova-ladina sõnaraamat 30 000 moldovakeelse sõnaga, mis on keeleuurijatele eriti tähtis. Teine on 17. sajandist pärinev “Kronograaf”, mis sisaldab fragmente paljudest vanadest, kuid hävinud käsikirjadest. Nii on “Kronograafis” tükike Grigore Ureche kroonikast, millest polnud senini teadaolevalt säilinud ridagi.
Nikitici sõnul on teoses räägitud Stefan Suure eluloo seniteadmata faktidest, sealhulgas on öeldud ka tema vanus. Dokumendis olevat must valgel kirjas, et Stefani onu Petru Aron tappis Stefani isa Bogdani 1451. aastal, kui Stefan oli 22-aastane. Sellele fragmendile toetudes väidetaksegi, et Stefan Suur elas 75-aastaseks ja tema sünniaastaks on 1429. Nikitici väitis samuti, et Stefan Suur ei astunud troonile mitte 1457. aastal, nagu senini arvati, vaid 1460.
Stefan Suure portree on Moldova rahatähtedel ning talle on püstitatud arvukalt mälestusmärke. Moldova riigi kõrgeimaks autasukski on Stefan III orden. Stefani valitsemisaeg oli Moldova majanduse ja kultuuri õitsengu aeg. Ajaloolaste hinnangul tegi Stefan Suur rohkem kui kõik teised Moldova valitsejad kokku.
Moldova etteotsa asudes õn-nestus Stefanil lõpetada sise-tülid ja üles ehitada tugeva keskvõimuga riik. Ta rajas ka võimsa armee ja tugevdas oluliselt riigi kaitsevõimet. Stefanit teati suurepärase diplomaadi ja hea sõjamehena. Ta sõdis edukalt türklaste ja tatarlaste, ungarlaste ja poolakatega.
Peaaegu kogu oma valitsemisajal pidas Stefan halastamatut võitlust Türgi vallutajate vastu, samal ajal püüdes oma territooriumi teiste riikide arvel suurendada. Ta olevat pidanud türklastega 36 lahingut ja kaotanud neist vaid kaks. Ühtekokku olevat ta oma valitsemisajal osalenud 47 lahingus ning nende mälestuseks püstitanud Moldovasse 47 kirikut ja kloostrit.
Stefan suri 2. juulil 1504 ja maeti Putna kloostrisse ning õigeusu kirik kuulutas ta 1992. aastal pühakuks. Pärast Stefan III surma jätkasid valitsemist tema pojad, kuid nende ajal algas Moldova langus ning sõjaliste lüüasaamistega kaasnesid hirmsad rüüstamised ja andami suurendamine.
|
Uudised
VE: Stefan III – Moldova valitseja
Allan Espenberg
28.06.2004
Moldova kõige kuulsama valitseja Stefan III ehk Stefan Suure ja Püha (Stefan cel Mare si Sfant) surmast möödub 2. juulil 500 aastat.
Kui tema surmaaeg on kindlalt teada, siis sünniaastast polnud õrna aimugi. Kõige tõenäolisemaks on peetud 1430. aastate esimest poolt, “Eesti ent-süklopeedias” on tema sünni-ajaks märgitud “umbes 1435”.
Hiljuti esines sensatsioonilise teatega pensionärist paleograaf Alexandru Nikitici, väites, et on teada saanud Stefan III sünni-aasta. Nimelt olevat ta avastanud Ukraina Teaduste Akadeemia raamatukogust kaks Moldova ajaloo seisukohalt väärtuslikku ürikut.
Üks neist on ainulaadne kreeka-slaavi-moldova-ladina sõnaraamat 30 000 moldovakeelse sõnaga, mis on keeleuurijatele eriti tähtis. Teine on 17. sajandist pärinev “Kronograaf”, mis sisaldab fragmente paljudest vanadest, kuid hävinud käsikirjadest. Nii on “Kronograafis” tükike Grigore Ureche kroonikast, millest polnud senini teadaolevalt säilinud ridagi.
Nikitici sõnul on teoses räägitud Stefan Suure eluloo seniteadmata faktidest, sealhulgas on öeldud ka tema vanus. Dokumendis olevat must valgel kirjas, et Stefani onu Petru Aron tappis Stefani isa Bogdani 1451. aastal, kui Stefan oli 22-aastane. Sellele fragmendile toetudes väidetaksegi, et Stefan Suur elas 75-aastaseks ja tema sünniaastaks on 1429. Nikitici väitis samuti, et Stefan Suur ei astunud troonile mitte 1457. aastal, nagu senini arvati, vaid 1460.
Stefan Suure portree on Moldova rahatähtedel ning talle on püstitatud arvukalt mälestusmärke. Moldova riigi kõrgeimaks autasukski on Stefan III orden. Stefani valitsemisaeg oli Moldova majanduse ja kultuuri õitsengu aeg. Ajaloolaste hinnangul tegi Stefan Suur rohkem kui kõik teised Moldova valitsejad kokku.
Moldova etteotsa asudes õn-nestus Stefanil lõpetada sise-tülid ja üles ehitada tugeva keskvõimuga riik. Ta rajas ka võimsa armee ja tugevdas oluliselt riigi kaitsevõimet. Stefanit teati suurepärase diplomaadi ja hea sõjamehena. Ta sõdis edukalt türklaste ja tatarlaste, ungarlaste ja poolakatega.
Peaaegu kogu oma valitsemisajal pidas Stefan halastamatut võitlust Türgi vallutajate vastu, samal ajal püüdes oma territooriumi teiste riikide arvel suurendada. Ta olevat pidanud türklastega 36 lahingut ja kaotanud neist vaid kaks. Ühtekokku olevat ta oma valitsemisajal osalenud 47 lahingus ning nende mälestuseks püstitanud Moldovasse 47 kirikut ja kloostrit.
Stefan suri 2. juulil 1504 ja maeti Putna kloostrisse ning õigeusu kirik kuulutas ta 1992. aastal pühakuks. Pärast Stefan III surma jätkasid valitsemist tema pojad, kuid nende ajal algas Moldova langus ning sõjaliste lüüasaamistega kaasnesid hirmsad rüüstamised ja andami suurendamine.