Kui enamik külalisi maitses juba telestuudio ooteruumis võileibu, saabus Kristjan-Thor Vähi saatel Kristina Ðmigun, seljas pilkupüüdev bee?ikas kostüüm. Ent kohe jättis Kristina kaaslase «maha», et sukelduda sportlaste ja ajakirjanike vestlusringi.
Jõulukingiks suusarada ja villased sokid
«Seda kostüümi pole ma varem selga pannud,» tunnistas Kristina. «Naistel on nii, et kui käid avalikul üritusel mingis riietuses, siis ei tohi seda enam teist korda selga panna. Pilt läheb ju lehte.»
Kristina jõulusoov, et Otepääl saaks sõita kolmekilomeetrisel tehislumega ringil, täitus patuga pooleks. «Suusatada sain iga päev,» kinnitas Ðmigun. «Kuigi esimesel jõulupühal oli päris jube ilm, mille kohta sobib väljend: hea peremees ei aja koeragi välja. Õnneks läks paduvihm lörtsiks üle, kuid olin juba valmis suusatamise asemel jõusaali minema.»
Laupäevast alates harrastajaid enam Otepää tehislumerajale ei lubata. «Ei tahaks enne Faluni MK-etappi kodunt lahkuda ega mujale lund otsima sõita. Ehk tehakse masinatega uus klassikarada sisse, sest eelmine sõideti juba pudruks,» lootis Kristina.
Ðmigunide peres käis ka jõuluvana. «Tõi villased sokid, need kuluvad tõesti ära. Mulle meeldib magada villastes sok-kides,» rääkis Kristina.
Ðmigun oli laureaatidest ai-nus, kes teenis esikoha ajakirjanikelt, alaliitudelt ja rahvahääletusel. «Parima sportlase tiitel teeb elu kirevamaks,» teatas Kristina, kuid ise ei teadnudki, mitmendat korda teda esikohale asetati. «Vist neljandat,» arvas ta, ent tegelikult võitis viienda esikoha.
Värniku koostöö Puustega jätkub olümpiani
Odaviskaja Andrus Värnik võitis esmakordselt parima meessportlase tiitli, ehkki rahvahääletusel paigutati esimeseks Markko Märtin. «Ei taha hoobelda, kuid minagi oleksin ennast parimaks valinud. Kahjuks ei näe samaväärseid konkurente,» ütles Värnik.
Jõulupühi tähistas Värnik vanematekodus Võrumaal. «Laual olid verivorst, hapukapsas, ahjukartulid, liha. Kuid trenni pärast pidin söömist tagasi hoidma. Jõuluvana tõi ilusa teetassi. Tegelikult oli see ema kingitus,» muigas Värnik.
Hea jõulukink on aga Värnikule teadmine, et koostöö treener Heino Puustega jätkub vähemalt Ateena olümpiamängudeni. Eile sõitsid juhendaja ja õpilane kaheks kuuks Lõuna-Aafrika Vabariiki laag-risse. «Lihvisime visketeh-nikat juba Eestiski. Kui viie meetri pealt võrku visata, saab õiget trajektoori otsida ja vigu eemaldada,» selgitas Värnik.
Värniku sõnul on ta aupaistega harjuma hakanud. «Eel-misel aastal käisin sportlaste lõpuõhtul ringi nagu kummitus, keegi mind ei märganud,» võrdles Värnik.
Mati Alaveril parimad näitlejad
Ka kõmuväljaanded on Värnikust teinud esiküljekangelase. «Las kirjutavad, see ongi nende ülesanne. Usun, et paljud saavad aru, millega näiteks Kroonika puhul on tegemist ega võta kõiki jutte liiga tõsiselt,» ütles Värnik.
Et laupäevase telesaate üks juhte oli Ugala näitleja Hilje Murel, võrreldi teatrit spordiga. Murel ütles, et kui laval tõusevadki näitlejad nähtavale, peetakse olulisimaks aasta lavastajapreemiat. Spordis jääb treener tagaplaanile nii võist-lustel kui ka valimistel.
Ent neljandat korda parimaks treeneriks valitud Mati Alaver eelistaski tagasihoidlikuks jääda. «Mul on kõige paremad näitlejad,» väitis ta.
Märtin ei tulnud võitjana ennast ja Michael Parki esindama. 8. detsembri SL Õhtulehe intervjuus ütles Märtin: «Kuni olen meeskondade arvestuses, valimine mind ei huvita.»
2003. aasta Eesti parimad sportlased
Tabelis on punktid kolmelt hääletusrühmalt. Meeste-naiste seas said punkte viis paremat (vastavalt 5-1), võistkondade ja treeneri-te seas kolm paremat. Võrdsete punktide korral otsustas ajakirjanike paremusrida.
Aja- Rahva- Ala- Kokku
kirjanikud hääletus liidud
Mehed
Andrus Värnik (kergejõustik) 5 4 5 14
Jaak Mae (suusatamine) 4 3 4 11
Markko Märtin (autoralli) 3 5 1 9
Aleksei Budõlin (judo) 2 0 3 5
Andrus Veerpalu (suusatamine) 1 2 2 5
Pavel Loskutov (kergejõustik) 0 1 0 1
Naised
Kristina Ðmigun (suusatamine) 5 5 5 15
Maarika Võsu (vehklemine) 4 3 4 11
Larissa Netðeporuk (kergejõustik) 3 4 3 10
Maret Ani (tennis) 2 2 2 6
Jane Trepp (ujumine) 1 0 0 1
Galija Ðattarova (allveeujumine) 0 1 0 1
Triin Aljand (ujumine) 0 0 1 1
Võistkonnad
Markko Märtin-Michael Park (autoralli) 3 3 2 8
Eesti epeevehklemisnaiskond 2 2 3 7
ESS Falck Pärnu võrkpallimeeskond 1 0 0 1
Eesti jalgpallikoondis 0 1 0 1
Are Kaurit-Jürgen Jakk (motokross) 0 0 1 1
Treenerid
Mati Alaver (suusatamine) 3 3 2 8
Anatoli Šmigun (suusatamine) 2 2 3 7
Heino Puuste (kergejõustik) 1 0 0 1
Arno Pijpers (jalgpall) 0 1 0 1
Samuil Kaminski (vehklemine) 0 0 1 1
Parimate autasustamine ka edaspidi telesaates
Aastaid toimus paremate sportlaste väljakuulutamine mõnes ööklubis või koguni linnahallis, ent mullu ja tänavu Eesti TV saates. Seekord ei kaasnenud isegi tavapärast sportlaste lõpupidu.
«Meil läks kogu aur olümpiakomitee 80. aastapäeva pidulikule tähistamisele. Teise samasuguse ürituse jaoks polnud rahakott piisavalt paks,» selgitas EOK president Mart Siimann. «Järgmisel aastal peaks taas pidu tulema, kuid parimate väljakuulutamine jätkub telesaates.»
ETV spordisaadete peaprodutsent Marko Kaljuveer lisas: «Ka Oscarite kätteandmine on ju telesaade.» Kas pärast võitja väljakuulutamist poleks pidanud teleekraanilt näitama paremusjärjestust ja kogutud punkte? «Teiste riikide samalaadsetel üritustel pole näinud sellist tava. Aga tulevikus võib sellele mõelda,» vastas Kaljuveer.
Vaheklippide autor Andres Arro: «Bubkat tuli isegi tagasi hoida.»
Telesaate «Tähesadu» vaheklippides näitasid Eesti tippsportlased «oskusi» teisel alal. Näiteks sai Andrus Värnikust iluuisutaja, Maret Anist ja Kaia Kanepist rallipaar, Eesti jalg- ja korvpalluritest teivashüppajad jne.
«Mulle on alati meeldinud kedagi teises rollis vaadata. Meenub jalg-pallimatð, kus sporditähed kohtusid Monaco printsi meeskonnaga. Rahvale see väga meeldis. Idee küpses kaua, lõpuks sai ta teostatud,» rääkis videoklippide autor Andres Arro.
Kaasa mängis ka kuuekordne maailmameister Sergei Bubka, kes esines pallimeeste teivashüppetreenerina. «Teda meelitada polnud su-gugi raske. Piisas kahest selgituslausest, Bubka oli kohe nõus kaasa lööma. Mängis isegi üle, teda tuli tagasi hoida,» muigas Arro.
Uudised
VE: Sporditähed ´03
Šmigun ja Värnik särasid parimatenaAnts Põldoja, SLÕL, esmaspäev. 29. detsember 2003
Kristina Šmigun pani selga uhiuue kostüümi ning Andrus Värnik lükkas kolm päeva edasi sõitu lõunalaagrisse, et vastu võtta aasta parima sportlase auhinda telesaates «Tähesadu». Puudus vaid Markko Märtin, kes eelistas tavapäraselt tähesärast hoiduda.
Jõulukingiks suusarada ja villased sokid
«Seda kostüümi pole ma varem selga pannud,» tunnistas Kristina. «Naistel on nii, et kui käid avalikul üritusel mingis riietuses, siis ei tohi seda enam teist korda selga panna. Pilt läheb ju lehte.»
Kristina jõulusoov, et Otepääl saaks sõita kolmekilomeetrisel tehislumega ringil, täitus patuga pooleks. «Suusatada sain iga päev,» kinnitas Ðmigun. «Kuigi esimesel jõulupühal oli päris jube ilm, mille kohta sobib väljend: hea peremees ei aja koeragi välja. Õnneks läks paduvihm lörtsiks üle, kuid olin juba valmis suusatamise asemel jõusaali minema.»
Laupäevast alates harrastajaid enam Otepää tehislumerajale ei lubata. «Ei tahaks enne Faluni MK-etappi kodunt lahkuda ega mujale lund otsima sõita. Ehk tehakse masinatega uus klassikarada sisse, sest eelmine sõideti juba pudruks,» lootis Kristina.
Ðmigunide peres käis ka jõuluvana. «Tõi villased sokid, need kuluvad tõesti ära. Mulle meeldib magada villastes sok-kides,» rääkis Kristina.
Ðmigun oli laureaatidest ai-nus, kes teenis esikoha ajakirjanikelt, alaliitudelt ja rahvahääletusel. «Parima sportlase tiitel teeb elu kirevamaks,» teatas Kristina, kuid ise ei teadnudki, mitmendat korda teda esikohale asetati. «Vist neljandat,» arvas ta, ent tegelikult võitis viienda esikoha.
Värniku koostöö Puustega jätkub olümpiani
Odaviskaja Andrus Värnik võitis esmakordselt parima meessportlase tiitli, ehkki rahvahääletusel paigutati esimeseks Markko Märtin. «Ei taha hoobelda, kuid minagi oleksin ennast parimaks valinud. Kahjuks ei näe samaväärseid konkurente,» ütles Värnik.
Jõulupühi tähistas Värnik vanematekodus Võrumaal. «Laual olid verivorst, hapukapsas, ahjukartulid, liha. Kuid trenni pärast pidin söömist tagasi hoidma. Jõuluvana tõi ilusa teetassi. Tegelikult oli see ema kingitus,» muigas Värnik.
Hea jõulukink on aga Värnikule teadmine, et koostöö treener Heino Puustega jätkub vähemalt Ateena olümpiamängudeni. Eile sõitsid juhendaja ja õpilane kaheks kuuks Lõuna-Aafrika Vabariiki laag-risse. «Lihvisime visketeh-nikat juba Eestiski. Kui viie meetri pealt võrku visata, saab õiget trajektoori otsida ja vigu eemaldada,» selgitas Värnik.
Värniku sõnul on ta aupaistega harjuma hakanud. «Eel-misel aastal käisin sportlaste lõpuõhtul ringi nagu kummitus, keegi mind ei märganud,» võrdles Värnik.
Mati Alaveril parimad näitlejad
Ka kõmuväljaanded on Värnikust teinud esiküljekangelase. «Las kirjutavad, see ongi nende ülesanne. Usun, et paljud saavad aru, millega näiteks Kroonika puhul on tegemist ega võta kõiki jutte liiga tõsiselt,» ütles Värnik.
Et laupäevase telesaate üks juhte oli Ugala näitleja Hilje Murel, võrreldi teatrit spordiga. Murel ütles, et kui laval tõusevadki näitlejad nähtavale, peetakse olulisimaks aasta lavastajapreemiat. Spordis jääb treener tagaplaanile nii võist-lustel kui ka valimistel.
Ent neljandat korda parimaks treeneriks valitud Mati Alaver eelistaski tagasihoidlikuks jääda. «Mul on kõige paremad näitlejad,» väitis ta.
Märtin ei tulnud võitjana ennast ja Michael Parki esindama. 8. detsembri SL Õhtulehe intervjuus ütles Märtin: «Kuni olen meeskondade arvestuses, valimine mind ei huvita.»
2003. aasta Eesti parimad sportlased
Tabelis on punktid kolmelt hääletusrühmalt. Meeste-naiste seas said punkte viis paremat (vastavalt 5-1), võistkondade ja treeneri-te seas kolm paremat. Võrdsete punktide korral otsustas ajakirjanike paremusrida.
Aja- Rahva- Ala- Kokku
kirjanikud hääletus liidud
Mehed
Andrus Värnik (kergejõustik) 5 4 5 14
Jaak Mae (suusatamine) 4 3 4 11
Markko Märtin (autoralli) 3 5 1 9
Aleksei Budõlin (judo) 2 0 3 5
Andrus Veerpalu (suusatamine) 1 2 2 5
Pavel Loskutov (kergejõustik) 0 1 0 1
Naised
Kristina Ðmigun (suusatamine) 5 5 5 15
Maarika Võsu (vehklemine) 4 3 4 11
Larissa Netðeporuk (kergejõustik) 3 4 3 10
Maret Ani (tennis) 2 2 2 6
Jane Trepp (ujumine) 1 0 0 1
Galija Ðattarova (allveeujumine) 0 1 0 1
Triin Aljand (ujumine) 0 0 1 1
Võistkonnad
Markko Märtin-Michael Park (autoralli) 3 3 2 8
Eesti epeevehklemisnaiskond 2 2 3 7
ESS Falck Pärnu võrkpallimeeskond 1 0 0 1
Eesti jalgpallikoondis 0 1 0 1
Are Kaurit-Jürgen Jakk (motokross) 0 0 1 1
Treenerid
Mati Alaver (suusatamine) 3 3 2 8
Anatoli Šmigun (suusatamine) 2 2 3 7
Heino Puuste (kergejõustik) 1 0 0 1
Arno Pijpers (jalgpall) 0 1 0 1
Samuil Kaminski (vehklemine) 0 0 1 1
Parimate autasustamine ka edaspidi telesaates
Aastaid toimus paremate sportlaste väljakuulutamine mõnes ööklubis või koguni linnahallis, ent mullu ja tänavu Eesti TV saates. Seekord ei kaasnenud isegi tavapärast sportlaste lõpupidu.
«Meil läks kogu aur olümpiakomitee 80. aastapäeva pidulikule tähistamisele. Teise samasuguse ürituse jaoks polnud rahakott piisavalt paks,» selgitas EOK president Mart Siimann. «Järgmisel aastal peaks taas pidu tulema, kuid parimate väljakuulutamine jätkub telesaates.»
ETV spordisaadete peaprodutsent Marko Kaljuveer lisas: «Ka Oscarite kätteandmine on ju telesaade.» Kas pärast võitja väljakuulutamist poleks pidanud teleekraanilt näitama paremusjärjestust ja kogutud punkte? «Teiste riikide samalaadsetel üritustel pole näinud sellist tava. Aga tulevikus võib sellele mõelda,» vastas Kaljuveer.
Vaheklippide autor Andres Arro: «Bubkat tuli isegi tagasi hoida.»
Telesaate «Tähesadu» vaheklippides näitasid Eesti tippsportlased «oskusi» teisel alal. Näiteks sai Andrus Värnikust iluuisutaja, Maret Anist ja Kaia Kanepist rallipaar, Eesti jalg- ja korvpalluritest teivashüppajad jne.
«Mulle on alati meeldinud kedagi teises rollis vaadata. Meenub jalg-pallimatð, kus sporditähed kohtusid Monaco printsi meeskonnaga. Rahvale see väga meeldis. Idee küpses kaua, lõpuks sai ta teostatud,» rääkis videoklippide autor Andres Arro.
Kaasa mängis ka kuuekordne maailmameister Sergei Bubka, kes esines pallimeeste teivashüppetreenerina. «Teda meelitada polnud su-gugi raske. Piisas kahest selgituslausest, Bubka oli kohe nõus kaasa lööma. Mängis isegi üle, teda tuli tagasi hoida,» muigas Arro.