IT Grupi konkreetsed soovitused ettevõtetele spämmi ohjeldamiseks on järgmised:
Gray listing.
Mailiserver seadistatakse nii, et esimesel katsel saabuvaid kirju koheselt vastu ei võeta, samas ei saadeta kirja saatnud isikule veateadet. Saaja meiliserver saadab saatja serverile ajutise veateate, mille peale saatja meiliserver proovib e-maili natukese aja pärast uuesti edastada. Teisel korral võetakse e-mail vastu. Märgitud lahendus põhjustab küll väikese viivituse, kuid kaitseb oluliselt rahvusvahelise spämmi eest, kuna spämmijad kasutavad nakatunud arvuteid, kuhu ei saa veateadet tagasi saata. Kodumaiste kommertsteadaannete eest gray listing üldjuhul ei aita.
Lokaalne black list.
Blokeeritakse kas konkreetne kirjasaatja või server. Serveri võib seadistada nii, et saatjale kas siis saadetakse teade blokeerimise kohta või seda ei tehta.
Serverite black list.
Töötab analoogselt nagu eelpool toodud lahendus, aga selle erinevusega, et infot edastatakse globaalselt ning seda saavad kasutada kõik. Ettevõte peab oma serveri seadistama nii, et see küsiks infot musta nimekirja hoidjalt. Populaarseim musta nimekirja hoidja on spamcop.
Vabavaralistest komponentidest koosnev spämmifilter.
Tegemist on litsentsitasudeta lahendusega, kuid nõuab suuremat oskusteavet ja ajalist ressurssi, kuna lahenduse paigaldamine ning käigushoidmine võtab oma aja. Üldjuhul ei sobi väikestele ja oma IT spetsialistita ettevõtetele.
Tasulised spämmifiltrid.
Nende lahenduste töökindluse ja filtreerimistäpsuse eest hoolitsevad tootjad. Tasulised tooted on täpsemad kui ise ehitatud lahendused ja kinnipeetav spämmi hulk on suurem. Näiteks Vacumer.com täpsus on 99,9797%, Symantec Mail Security 99,9999% ehk siis valesti filtreeritakse mõni kiri miljonist.
Soodsaimad spämmifiltri lahendused jäävad IT Grupi teatel 20 töötajaga ettevõtte puhul umbes 4000 krooni juurde aastas. Kui arvutada kokku palju kulub töötajatel oma spämmi seest kasulike e-mailide otsimiseks aega või tuleb maksta IT spetsialistile serveri konfigureerimise ja spämmi haldamise eest, siis kindlasti ei ole otstarbekas seda ise „põlve otsas teha”. Tasuta lahendused on ressursimahukad, ei pruugi olla täpsed ehk siis spämmi ja valesti filtreeritud kirjade hulk, mis läbi tuleb, on suur. Kirju küll filtreeritakse, kuid rahalist ega ajalist kokkuhoidu ei ole. Halvimal juhul makstakse iseehitatud lahenduse käigushoidmisele peale.
Tasuline spämmifilter on IT Grupi hinnangul mõistlik soetada igal ettevõttel, kellel on oma meiliserver, olenemata kasutajate või postkastide arvust. Arvestades töötajate omahinda (palgakulu, boonused, erisoodustused, puhkuserahad jne) ning spämmiga võitlemisele kuluvat aega, on filtri soetamine kulude optimeerimise seisukohalt alati otstarbekam.
Näiteks:
– Ettevõttes on 10 töötajat keskmise netopalgaga 12 000 krooni.
– 10 * (12 000kr + maksud + 1 kuu puhkuseraha + telefonikomp 500 kr töötajale + autokomp 1000 kr töötajale + boonused keskmiselt 2000 kr töötaja kohta + maksud) = 249 350 kr töötajate palgakulu aasta.
– Ühe minuti hind keskmise töötaja kohta on 249 350 / 12 kuuga / 21 tööpäevaga / 8 tunniga / 60 minutiga = 2,06 kr minutis.
– Kui iga töötaja raiskab keskmiselt ühe minuti päevas spämmile, teeb see aastas ettevõttele asjata kulu: 2,06 * 10 töötajat * 21 päeva * 12 kuud = 5191,2 krooni.
– Ostes näiteks IT Grupist väikefirmadele mõeldud filtreerimisteenuse Vacumer.com on 10 töötaja aastane tasu 2310 krooni.
– Arvestades, et üks ettevõtte töötaja kulutab Vacumer karantiinile ikka 5 minuti nädalas, jääb tema kulu ettevõttele 519,12 kr aastas.
– Seega ostes näites toodud filtreerimisteenuse säästab 10 töötajaga ettevõte aastas 2362,08 kr. Summa ei ole küll suur, kuid selle eest saaks näiteks mõne tähtpäeva puhul igale töötajale priske kommipaki kinkida.
Arvutikasutajad ei pruugi alati olla kõige teadlikumad ja kuna viiruste ja muude pahalastega spämmi hulk on Eestis ~1%, siis ei saa välistada seda, et mõni kasutajatest avab viirusega spämmi (rämposti filtreerimissüsteemid on tavaliselt juba koos viirusetõrjega), mis on tema arvutisse jõudnud ja muudab ühtlasi kasutaja arvuti üheks osaks spämmija tööriistast ehk siis arvutiks, mis hakkab ise kasutaja teadmata rämpsposti välja saatma. Sellisel juhul on tagajärgedega võitlemine juba oluliselt kallim, kui filtri soetamine.
Suurematele ettevõtetele mõeldud filtreerimislahendused annavad IT Grupi teatel lisaks kulude optimeerimisele lisaväärtusi erinevate raportite, kirjadele reeglite määramise, arhiveerimise ja muude omaduste näol.
IT Grupp soovitab igal ettevõtte juhil võtta natuke aega, et kohvinurgas töötajatelt rämposti koguse ning selle kustutamisele mineva aja kohta uurida ning kalkuleerida, kui palju makstase igale töötajale palka digitaalse prügi sorteerimise eest.
Turvatooteid ja täishooldusteenust pakkuv Eesti vanim infotehnoloogifirma IT Grupp on Delli toodete ametlik esindaja Eestis.
Uudised
VE: spämmi ohjeldamise nipid
Spämmi ohjeldamise viis lihtsat nippi
Turvatooteid ja täishooldusteenust pakkuv Eesti vanim infotehnoloogifirma IT Grupp pani kirja konkreetsed soovitused, kuidas saaksid ettevõtted end soovimatute kaubanduslike teadete ja muu rämpsposti eest kaitsta ning teha seda mõistliku kuluga.
IT Grupi konkreetsed soovitused ettevõtetele spämmi ohjeldamiseks on järgmised:
Gray listing.
Mailiserver seadistatakse nii, et esimesel katsel saabuvaid kirju koheselt vastu ei võeta, samas ei saadeta kirja saatnud isikule veateadet. Saaja meiliserver saadab saatja serverile ajutise veateate, mille peale saatja meiliserver proovib e-maili natukese aja pärast uuesti edastada. Teisel korral võetakse e-mail vastu. Märgitud lahendus põhjustab küll väikese viivituse, kuid kaitseb oluliselt rahvusvahelise spämmi eest, kuna spämmijad kasutavad nakatunud arvuteid, kuhu ei saa veateadet tagasi saata. Kodumaiste kommertsteadaannete eest gray listing üldjuhul ei aita.
Lokaalne black list.
Blokeeritakse kas konkreetne kirjasaatja või server. Serveri võib seadistada nii, et saatjale kas siis saadetakse teade blokeerimise kohta või seda ei tehta.
Serverite black list.
Töötab analoogselt nagu eelpool toodud lahendus, aga selle erinevusega, et infot edastatakse globaalselt ning seda saavad kasutada kõik. Ettevõte peab oma serveri seadistama nii, et see küsiks infot musta nimekirja hoidjalt. Populaarseim musta nimekirja hoidja on spamcop.
Vabavaralistest komponentidest koosnev spämmifilter.
Tegemist on litsentsitasudeta lahendusega, kuid nõuab suuremat oskusteavet ja ajalist ressurssi, kuna lahenduse paigaldamine ning käigushoidmine võtab oma aja. Üldjuhul ei sobi väikestele ja oma IT spetsialistita ettevõtetele.
Tasulised spämmifiltrid.
Nende lahenduste töökindluse ja filtreerimistäpsuse eest hoolitsevad tootjad. Tasulised tooted on täpsemad kui ise ehitatud lahendused ja kinnipeetav spämmi hulk on suurem. Näiteks Vacumer.com täpsus on 99,9797%, Symantec Mail Security 99,9999% ehk siis valesti filtreeritakse mõni kiri miljonist.
Soodsaimad spämmifiltri lahendused jäävad IT Grupi teatel 20 töötajaga ettevõtte puhul umbes 4000 krooni juurde aastas. Kui arvutada kokku palju kulub töötajatel oma spämmi seest kasulike e-mailide otsimiseks aega või tuleb maksta IT spetsialistile serveri konfigureerimise ja spämmi haldamise eest, siis kindlasti ei ole otstarbekas seda ise „põlve otsas teha”. Tasuta lahendused on ressursimahukad, ei pruugi olla täpsed ehk siis spämmi ja valesti filtreeritud kirjade hulk, mis läbi tuleb, on suur. Kirju küll filtreeritakse, kuid rahalist ega ajalist kokkuhoidu ei ole. Halvimal juhul makstakse iseehitatud lahenduse käigushoidmisele peale.
Tasuline spämmifilter on IT Grupi hinnangul mõistlik soetada igal ettevõttel, kellel on oma meiliserver, olenemata kasutajate või postkastide arvust. Arvestades töötajate omahinda (palgakulu, boonused, erisoodustused, puhkuserahad jne) ning spämmiga võitlemisele kuluvat aega, on filtri soetamine kulude optimeerimise seisukohalt alati otstarbekam.
Näiteks:
– Ettevõttes on 10 töötajat keskmise netopalgaga 12 000 krooni.
– 10 * (12 000kr + maksud + 1 kuu puhkuseraha + telefonikomp 500 kr töötajale + autokomp 1000 kr töötajale + boonused keskmiselt 2000 kr töötaja kohta + maksud) = 249 350 kr töötajate palgakulu aasta.
– Ühe minuti hind keskmise töötaja kohta on 249 350 / 12 kuuga / 21 tööpäevaga / 8 tunniga / 60 minutiga = 2,06 kr minutis.
– Kui iga töötaja raiskab keskmiselt ühe minuti päevas spämmile, teeb see aastas ettevõttele asjata kulu: 2,06 * 10 töötajat * 21 päeva * 12 kuud = 5191,2 krooni.
– Ostes näiteks IT Grupist väikefirmadele mõeldud filtreerimisteenuse Vacumer.com on 10 töötaja aastane tasu 2310 krooni.
– Arvestades, et üks ettevõtte töötaja kulutab Vacumer karantiinile ikka 5 minuti nädalas, jääb tema kulu ettevõttele 519,12 kr aastas.
– Seega ostes näites toodud filtreerimisteenuse säästab 10 töötajaga ettevõte aastas 2362,08 kr. Summa ei ole küll suur, kuid selle eest saaks näiteks mõne tähtpäeva puhul igale töötajale priske kommipaki kinkida.
Arvutikasutajad ei pruugi alati olla kõige teadlikumad ja kuna viiruste ja muude pahalastega spämmi hulk on Eestis ~1%, siis ei saa välistada seda, et mõni kasutajatest avab viirusega spämmi (rämposti filtreerimissüsteemid on tavaliselt juba koos viirusetõrjega), mis on tema arvutisse jõudnud ja muudab ühtlasi kasutaja arvuti üheks osaks spämmija tööriistast ehk siis arvutiks, mis hakkab ise kasutaja teadmata rämpsposti välja saatma. Sellisel juhul on tagajärgedega võitlemine juba oluliselt kallim, kui filtri soetamine.
Suurematele ettevõtetele mõeldud filtreerimislahendused annavad IT Grupi teatel lisaks kulude optimeerimisele lisaväärtusi erinevate raportite, kirjadele reeglite määramise, arhiveerimise ja muude omaduste näol.
IT Grupp soovitab igal ettevõtte juhil võtta natuke aega, et kohvinurgas töötajatelt rämposti koguse ning selle kustutamisele mineva aja kohta uurida ning kalkuleerida, kui palju makstase igale töötajale palka digitaalse prügi sorteerimise eest.
Turvatooteid ja täishooldusteenust pakkuv Eesti vanim infotehnoloogifirma IT Grupp on Delli toodete ametlik esindaja Eestis.