Selle vangilaagri kohta on dokumentaalseid materjale napilt
säilinud ja needki asuvad Venemaa arhiivides.Mõned dokumendid
on siiski jõudnud ENSV Siseministeeriumi kirjavahetusest eesti
ajaloouurijateni ja nii on võimalik rekonstrueerida ka selle
laagri ajloo põhijooned.
15.mõrtsil 1945.a.-l andis NSVL SaRK korralduse Narva sõjavan
gilaagri nr.206 rajamiseks ja selle limiidiks määrati 8000
vangi ja peamiseks tootmisülesandeks oli Narva linna ja Kreen
holmi Manufaktuuri taastamine.Laagri adminsitratsioon eesotsas
polkovnik Mitrofanoviga ja 1.osakond paiknesid Jaanilinnas (
Ivangorodis) ja 2.osakond rajati arvatavasti Kreenholmi piir
konda.13.aprillil 1945.a.sõlmis laagri administratsioon kaks
suurt lepingut,mille alusel anti 4000 sõjavangi Narva ehitus
trusti käsutusse ja teise lepinguga saadeti samapalju vange
Leningradi rinde sõjalisele objektile.Kuid neid kohustusi ei
õnnestunud aga täita,sest laagri käikuandmine aina venis ja ve
nis ja esimsesed sõjavangid jõudsid kohale alles mai algul ja
juuliks oli neid 4759,nende seas oli ka 3 leedulast,3 lätlast
ja 2 eestlast.Laager ei olnud pikaelaline ja 20.oktoobril 1945
viidi see vangilaager Leningradi oblasti vastavate organite al
luvusse.Narvas asunud laagri likvideerimine viidi lõpuni 01.
novembril 1945.a. ja siin asunud sõjavangid (viimased 2644 an
ti üle Tallinna sõjavangilaagrile nr.392 ) on ka arvatud,et te
gelikult anti need üle Tallinna laagri 4.osakonda,mis asus Nar
vas ja teised 1562 inimest anti üle Narva laagrile nr.393.Jaa
nilinna jäi sellest kinnipidamiskohast maha kalmistu,kuhu on
maetud 41 sõjavangi.
Arthur RUUSMAA
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
VE: sõjavangilaager nr. 206, Narva Jaanilinna
Selle vangilaagri kohta on dokumentaalseid materjale napilt
säilinud ja needki asuvad Venemaa arhiivides.Mõned dokumendid
on siiski jõudnud ENSV Siseministeeriumi kirjavahetusest eesti
ajaloouurijateni ja nii on võimalik rekonstrueerida ka selle
laagri ajloo põhijooned.
15.mõrtsil 1945.a.-l andis NSVL SaRK korralduse Narva sõjavan
gilaagri nr.206 rajamiseks ja selle limiidiks määrati 8000
vangi ja peamiseks tootmisülesandeks oli Narva linna ja Kreen
holmi Manufaktuuri taastamine.Laagri adminsitratsioon eesotsas
polkovnik Mitrofanoviga ja 1.osakond paiknesid Jaanilinnas (
Ivangorodis) ja 2.osakond rajati arvatavasti Kreenholmi piir
konda.13.aprillil 1945.a.sõlmis laagri administratsioon kaks
suurt lepingut,mille alusel anti 4000 sõjavangi Narva ehitus
trusti käsutusse ja teise lepinguga saadeti samapalju vange
Leningradi rinde sõjalisele objektile.Kuid neid kohustusi ei
õnnestunud aga täita,sest laagri käikuandmine aina venis ja ve
nis ja esimsesed sõjavangid jõudsid kohale alles mai algul ja
juuliks oli neid 4759,nende seas oli ka 3 leedulast,3 lätlast
ja 2 eestlast.Laager ei olnud pikaelaline ja 20.oktoobril 1945
viidi see vangilaager Leningradi oblasti vastavate organite al
luvusse.Narvas asunud laagri likvideerimine viidi lõpuni 01.
novembril 1945.a. ja siin asunud sõjavangid (viimased 2644 an
ti üle Tallinna sõjavangilaagrile nr.392 ) on ka arvatud,et te
gelikult anti need üle Tallinna laagri 4.osakonda,mis asus Nar
vas ja teised 1562 inimest anti üle Narva laagrile nr.393.Jaa
nilinna jäi sellest kinnipidamiskohast maha kalmistu,kuhu on
maetud 41 sõjavangi.
Arthur RUUSMAA