Arhitekt A.-L. Soans sündis 17.09.1885.a. Oranienbaumis. Oma arhitektuurialase hariduse omandas Riia Polütehnilises Instituudis. Pärast lõpetamist tegutses arhitektina ja õppejõuna Tallinnas. Tema hobiks ja suuremaks tööks said linnade ja asulate planeerimiskavad ja majade projektide koostamine. A.-L. Soans osales aktiivselt kõikidel vastavateemalistel konnkurssidel ja tal on suured teened Kohtla
Järve vanalinna kujundamisel.
Tema planeerimiskavade alusel on rajatud praeguse Pioneeri tänava ja Pavandu majade võrk, tema projektide alusel on ehitatud enamus vanalinna kivimajadest (v.a. K.Lutsu tänava majad ja mõned teised majad nagu vana muuseumi hoone (Kohtla-Järve kaevanduse peakontor) ja vana postkontor).
Kõige suuremaks saavutuseks oli vast vanalinnas Kohtla-Järve kaevanduse algkooli hoone projekt. Ta võitis Riigi Põlevkivitööstuse poolt korraldatud projektide konkursi (selle kohta on küllaltki hea koopiamaterjal M. Raua fondist Põlevkivimuuseumi kogudes) ja 1938-39.a. valmiski tema projekti kohaselt oma aja moodsaim koolihoone Eestis. Kahjuks ei võimaldanud rahanappus (Riigi Põlevkivitööstus lõpetas oma tegevust) ja uue võimu tulek kõike kavandatut ellu viia. Nii jäi rajamata skulptuuride aed ja ka maja seinale jäid skulptuurid paigaldamata ning maja lõplik lahendus jäi ka saamata. See hoone hämmastab veel praegugi oma lihtsuse ja ratsionaalsusega ja samuti sobivusega antud keskkonda. Kahju, et siia ei taastatud uuesti kooli või gümnaasiumi, nagu vahepeal mõttes oli.
A-L.Soansi linnaplaneeringule olid omased sirged tänavad, et korraldada kerge vaevaga kanalisatsioon, valgustus, reovee äravool ja majade esise kujundamine – see lihtne ja ratsionaalne iva kuluks ka ära praeguste planeerijate juures.
A.-L. Soansi üheks suurtööks kujunes koos O. Siinmaaga projekteeritud
Pärnu Rannahoone.
A.-L.Soans on proovinud ka kätt mälestusmärkide projekteerimisel ja üheks eredamaks näiteks on 25. juunil 1939.a. Konstantin PÄTSI sünnikoha tähistamiseks avatud mälestussammas Tahkurannas, mis valmis A.-L.Soansi ja skulptor Fredi Sannamehe koostööna.
Pärast II maailmasõda osales ta mitmete Eesti linnade, sealhulgas ka Pärnu uuema linnaosa generaalplaani väljatöötamisel.
A.-L. Soans suri 26.11.1966.a. Tallinnas.
Ma arvan, et kõige paremaks mälestuseks Anton-Lembit Soansi töödele oleks vanalinna majade säilitamine ja nende kohandamine eluks tänapäeval. Kahjuks on enamus Pioneeri tänava maju sattunud vandaalide ohvriks ja endist hiilgust ja ilu meenutavad ahervaremed.
Kui juhtute vanalinna, endise Kohtla-Järve kaevanduse algkooli juurde, siis vaadake mõõda Pioneeri tänavat (vanasti oli see rahva seas tuntud “Tornide tänava” nime all – kolm torni – kooli torn, vahepeal asuv elektritrafo torn – Esimese õlivabriku torn) ja näete, kui mõnusalt oli planeeritud tänavavõrk ja majade esine plats. On mida vaadata, mida imetleda ja omaks võtta.
Arthur Ruusmaa, kasutatud muuseumi materjale.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Soans, Anton-Lembit – arhitekt
Arhitekt A.-L. Soans sündis 17.09.1885.a. Oranienbaumis. Oma arhitektuurialase hariduse omandas Riia Polütehnilises Instituudis. Pärast lõpetamist tegutses arhitektina ja õppejõuna Tallinnas. Tema hobiks ja suuremaks tööks said linnade ja asulate planeerimiskavad ja majade projektide koostamine. A.-L. Soans osales aktiivselt kõikidel vastavateemalistel konnkurssidel ja tal on suured teened Kohtla
Järve vanalinna kujundamisel.
Tema planeerimiskavade alusel on rajatud praeguse Pioneeri tänava ja Pavandu majade võrk, tema projektide alusel on ehitatud enamus vanalinna kivimajadest (v.a. K.Lutsu tänava majad ja mõned teised majad nagu vana muuseumi hoone (Kohtla-Järve kaevanduse peakontor) ja vana postkontor).
Kõige suuremaks saavutuseks oli vast vanalinnas Kohtla-Järve kaevanduse algkooli hoone projekt. Ta võitis Riigi Põlevkivitööstuse poolt korraldatud projektide konkursi (selle kohta on küllaltki hea koopiamaterjal M. Raua fondist Põlevkivimuuseumi kogudes) ja 1938-39.a. valmiski tema projekti kohaselt oma aja moodsaim koolihoone Eestis. Kahjuks ei võimaldanud rahanappus (Riigi Põlevkivitööstus lõpetas oma tegevust) ja uue võimu tulek kõike kavandatut ellu viia. Nii jäi rajamata skulptuuride aed ja ka maja seinale jäid skulptuurid paigaldamata ning maja lõplik lahendus jäi ka saamata. See hoone hämmastab veel praegugi oma lihtsuse ja ratsionaalsusega ja samuti sobivusega antud keskkonda. Kahju, et siia ei taastatud uuesti kooli või gümnaasiumi, nagu vahepeal mõttes oli.
A-L.Soansi linnaplaneeringule olid omased sirged tänavad, et korraldada kerge vaevaga kanalisatsioon, valgustus, reovee äravool ja majade esise kujundamine – see lihtne ja ratsionaalne iva kuluks ka ära praeguste planeerijate juures.
A.-L. Soansi üheks suurtööks kujunes koos O. Siinmaaga projekteeritud
Pärnu Rannahoone.
A.-L.Soans on proovinud ka kätt mälestusmärkide projekteerimisel ja üheks eredamaks näiteks on 25. juunil 1939.a. Konstantin PÄTSI sünnikoha tähistamiseks avatud mälestussammas Tahkurannas, mis valmis A.-L.Soansi ja skulptor Fredi Sannamehe koostööna.
Pärast II maailmasõda osales ta mitmete Eesti linnade, sealhulgas ka Pärnu uuema linnaosa generaalplaani väljatöötamisel.
A.-L. Soans suri 26.11.1966.a. Tallinnas.
Ma arvan, et kõige paremaks mälestuseks Anton-Lembit Soansi töödele oleks vanalinna majade säilitamine ja nende kohandamine eluks tänapäeval. Kahjuks on enamus Pioneeri tänava maju sattunud vandaalide ohvriks ja endist hiilgust ja ilu meenutavad ahervaremed.
Kui juhtute vanalinna, endise Kohtla-Järve kaevanduse algkooli juurde, siis vaadake mõõda Pioneeri tänavat (vanasti oli see rahva seas tuntud “Tornide tänava” nime all – kolm torni – kooli torn, vahepeal asuv elektritrafo torn – Esimese õlivabriku torn) ja näete, kui mõnusalt oli planeeritud tänavavõrk ja majade esine plats. On mida vaadata, mida imetleda ja omaks võtta.
Arthur Ruusmaa, kasutatud muuseumi materjale.